Ubuntu

 See artikkel räägib Linuxi distributsioonist; üldmõiste kohta vaata artiklit Ubuntu (filosoofia)
Ubuntu
Ubuntu 22.10 (Kinetic Kudu)
Ettevõte/arendaja Canonical Ltd. / Ubuntu Foundation
OS-i tootepere GNU/Linux
Lähtekoodi tüüp vaba ja avatud
Algne versioon 2004
Stabiilne väljalase 24.04.3 LTS / 7.08.2025 Muuda Vikiandmetes
Uuendamismeetod APT
Paketihaldur dpkg, Snappy
Tuuma tüüp monoliitne kernel
Vaikekasutajaliides GNOME
Veebisait http://www.ubuntu.com

Ubuntu on Linuxi distributsioon, mis kasutab Debiani paketihaldust ja on kasutamise lihtsustamiseks teinud kindla programmide valiku: üks aknahaldur – GNOME, üks veebibrauser – Firefox, üks meiliprogramm – Thunderbird jne. Ubuntu võimaldab kasutada enamikku Debiani jaoks välja lastud pakke oma lemmikprogrammi paigaldamiseks ja nii kommuuni tasuta toetust kui ka tasulisi tugikanaleid.

"Ubuntu" on suulu ja koosa keele sõna, mis tähendab inimlikkust teiste suhtes ja usku kõigi inimeste seotusse/ühtsusse. Ubuntu püüab sama põhimõtet järgida ka tarkvara loomisel: arendajate meelest peab tarkvara olema tasuta, kasutajate oma keeles ja kasutajatel peab olema võimalus muuta tarkvara vastavalt oma äranägemisele.

Ubuntu on kõige populaarsem Linuxi distributsioon.[viide?] 2007. aastal kasutas seda umbes 30% kõigist Linuxi kasutajatest.[viide?]

2012. aasta seisuga on Ubuntu endiselt maailma levinuim Linuxi distributsioon süle- ja lauaarvutites.[viide?] Sellele turule Ubuntu ka keskendub. Kuid ta on levinud ka serverites ja pilvandmetöötluses.[viide?]

Ubuntu arendamist juhib Suurbritannia ettevõte Canonical Ltd., mida omakorda juhib Lõuna-Aafrika ettevõtja Mark Shuttleworth. Canonical saab oma tulu tehnilise toe osutamisest ja Ubuntuga seotud teenuste müügist. Canonicali seisukoha järgi on Ubuntu projekt mõeldud avatud lähtekoodiga tarkvara arendamiseks: inimesi julgustatakse kasutama, täiustama ja levitama vaba tarkvara.

Ubuntu koosneb paljudest tarkvarapakettidest. Enamikku nendest levitatakse vaba tarkvara litsentsi all. Peamine kasutatav litsents on GNU üldine avalik litsents (GNU GPL) ja kasutusel on ka GNU vähem üldine avalik litsents (GNU LGPL). Need deklareerivad selgesõnaliselt, et kasutajad on vabad tarkvara käivitama, kopeerima, levitama, uurima, muutma, arendama ja täiustama. Teisalt on ka autoriõigusega kaitstud tarkvara, mida saab Ubuntul käitada.

Paigaldus ja süsteeminõuded

Süsteeminõuded on Ubuntu toodete puhul erinevad. Ubuntu töölauarakenduses 16.04 LTS on soovitatud arvuteid, millel on vähemalt 2 GHz kahetuumaline protsessor, 2 GB RAM ja 25 GB vaba kettaruumi. Väiksemate võimsusega arvutite jaoks on ka teisi Ubuntu levikuid nagu Lubuntu ja Xubuntu. Alates versioonist 12.04, toetab Ubuntu ARM-arhitektuuri. Ubuntu on saadaval ka Poweril, kuid mittepiiravalt toetatud on varasem PowerPC arhitektuur ning nüüd on uuemad Power Architecture'i protsessorid (POWER8) toetatud.

Laua- ja sülearvutid[1]Serverid[2]
Protsessor 2 GHz (x64)300 MHz (x86)
Muutmälu 4 GB256 MB
Kõvaketta maht 25 GB700 MB
Videokaart VGA, 1024×768VGA, 640×480

Versioonid

Ubuntu 20.04 LTS (Focal Fossa)
Ubuntu 18.04 LTS (Bionic Beaver)
Ubuntu 16.04 LTS (Xenial Xerus)

Esimene Ubuntu versioon anti välja 20. oktoobril aastal 2004[3].

Uusim versioon, 20.10 (Groovy Gorilla), lasti välja 22. oktoobril 2020. Järgmine versioon, 21.04 (Hirsute Hippo), tuleb välja 22. aprillil 2021.

Uued versioonid väljastatakse regulaarselt iga kuue kuu tagant. Tavalisi väljalaskeid toetatakse kolmveerand aastat, mille vältel edastatakse parandusi ja turvapaiku kriitilistele vigadele. Täiendused võivad hõlmata ka programmiuuendusi. Pikaealise toega (LTS) versioone, mis ilmuvad iga kahe aasta tagant[4], toetatakse 5 aastat.[5]

Igal väljalaskel on versiooninumber, mis koosneb väljalaskeaasta ja -kuu numbrist. Näiteks 19.10 tähendab, et see versioon on antud välja oktoobris 2019.

Igal versioonil on ka oma koodnimi, mis koosneb kahest sõnast. Esimene neist on omadussõna ja teine nimisõna ning need algavad sama tähega. Kui välja arvata kolm esimest versiooni, siis kõik ülejäänud koodnimed algavad tähestiku nii mitmenda tähega kui mitmes Ubuntu versioon see on. Nõnda on suhteliselt lihtne kindlaks teha, missugune kahest Ubuntu versioonist on uuem, samuti versiooninimesid meelde jätta. Kõnekeeles kasutatakse versioonist rääkides harilikult üksnes selle esimest sõna, omadussõna.

Ubuntu versioon 10.10 avaldati 10. oktoobril 2010. Sellega tehti erand kombest avaldada versioon väljalaskekuu teisel poolel, et tähistada huvitavat kuupäeva (10-10-10). Ühtlasi tähistab kahendsüsteemis kirjutatud arv 101010 kümnendsüsteemi arvu 42. Douglas Adamsi sarjas "Pöidlaküüdi reisijuht Galaktikas" tähistab arv 42 "vastust lõplikule küsimusele elu, universumi ja kõige kohta".

VärvTähendus
PunaneVana väljalase, tugi lõpetatud
KollaneVana väljalase, toetatud
RohelinePraegune väljalase
SinineTulevane väljalase
VersioonVäljalaseKoodnimiToetatud kuni
LauaarvutidServerid
4.1020. oktoober 2004Warty Warthog30. aprill 2006
5.048. aprill 2005Hoary Hedgehog31. oktoober 2006
5.1013. oktoober 2005Breezy Badger13. aprill 2007
6.06 LTS1. juuni 2006Dapper Drake14. juuli 20091. juuni 2011
6.1026. oktoober 2006Edgy Eft25. aprill 2008
7.0419. aprill 2007Feisty Fawn19. oktoober 2008
7.1018. oktoober 2007Gutsy Gibbon18. aprill 2009
8.04 LTS24. aprill 2008Hardy Heron12. mai 20119. mai 2013
8.1030. oktoober 2008Intrepid Ibex30. aprill 2010
9.0423. aprill 2009Jaunty Jackalope23. oktoober 2010
9.1029. oktoober 2009Karmic Koala30. aprill 2011
10.04 LTS29. aprill 2010Lucid Lynx9. mai 201330. aprill 2015
10.1010. oktoober 2010Maverick Meerkat10. aprill 2012
11.0428. aprill 2011Natty Narwhal28. oktoober 2012
11.1013. oktoober 2011Oneiric Ocelot9. mai 2013
12.04 LTS26. aprill 2012Precise Pangolin26. aprill 2017
12.1018. oktoober 2012Quantal Quetzal16. mai 2014
13.0425. aprill 2013Raring Ringtail27. jaanuar 2014
13.1017. oktoober 2013Saucy Salamander17. juuli 2014
14.04 LTS17. aprill 2014Trusty Tahr30. aprill 2019
14.1023. oktoober 2014Utopic Unicorn23. juuli 2015
15.0423. aprill 2015Vivid Vervet4. veebruar 2016
15.1022. oktoober 2015Wily Werewolf28. juuli 2016
16.04 LTS21. aprill 2016Xenial Xerus30. aprill 2021
16.1013. oktoober 2016Yakkety Yak20. juuli 2017
17.0413. aprill 2017Zesty Zapus13. jaanuar 2018
17.1019. oktoober 2017Artful Aardvark19. juuli 2018
18.04 LTS26. aprill 2018Bionic Beaveraprill 2023
18.1018. oktoober 2018Cosmic Cuttlefish18. juuli 2019
19.0418. aprill 2019Disco Dingo23. jaanuar 2020
19.1017. oktoober 2019Eoan Ermine17. juuli 2020
20.04 LTS23. aprill 2020Focal Fossa29. aprill 2025
20.1022. oktoober 2020Groovy Gorilla22. juuli 2021
21.0422. aprill 2021Hirsute Hippo20. jaanuar 2022
21.1014. oktoober 2021Impish Indri14. juuli 2022
22.04 LTS21. aprill 2022Jammy Jellyfish1. juuni 2027
22.1020. oktoober 2022Kinetic Kudu20. juuli 2023
23.0420. aprill 2023Lunar Lobster25. jaanuar 2024
23.1012. oktoober 2023Mantic Minotaur11. juuli 2024
24.04 LTS25. aprill 2024Noble Numbat31. mai 2029
24.1010. oktoober 2024Oracular Oriole10. juuli 2025
25.0417. aprill 2025Plucky Puffin15. jaanuar 2026
25.109. oktoober 2025Questing Quokka9. juuli 2026
26.04 LTS23. aprill 2026Resolute Raccoon29. mai 2031

Turvalisus

Ubuntu eesmärgiks on olla turvaline "väljaspool kasti". Kasutajaprogrammid töötavad vaikimisi madalate privileegidega ja ei saa rikkuda operatsioonisüsteemi ega teiste kasutajate faile. Tugevama turvalisuse jaoks kasutatakse "sudo" vahendit, et määrata administratiivsete ülesannete täitmiseks ajutised privileegid, mis võimaldavad administraatori kontol jääda lukustatuks ja aitab seega ära hoida kogenematute kasutajate tahtmatut katastroofilist süsteemi muutumist või turvaaukude avamist. Enamik võrguportidest on vaikimisi suletud, et vältida häkkimist. Sisseehitatud tulemüür võimaldab lõppkasutajatel kontrollida juurdepääsu süsteemile. Tulemüüri konfigureerimiseks on saadaval ka graafiline kasutajaliides (GUI). Ubuntu kompileerib oma pakette, kasutades selleks kompilaatori GCC funktsioone, nagu PIE ja puhvri ületäitumiskaitse, mis suurendavad oluliselt turvalisust. Ubuntu toetab ka kogu ketta krüpteerimist ning kodu- ja erakataloogide krüpteerimist.

Iseloomustus

Ubuntu kasutab vaikimisi GNOME töölauakeskkonda. See on lihtne ja intuitiivne kasutajaliides, mis pakub täielikku kaasaegsete töölauarakenduste valikut. Nende hulka kuuluvad näiteks kontoritarkvara LibreOffice (OpenOffice.org enne versiooni 11.04) ja veebibrauser Mozilla Firefox. Ubuntu püüab piiratud valikuga hoiduda mitme samalaadse programmi eelpaigaldamisest. Alates versioonist 12.10 on Ubuntu paigaldamiseks vaja DVD-d või vähemalt 1 GB mahutavusega USB-ketast.

Ubuntut paigaldades võtab kasutajat vastu oranžikaspruun töölaud (jäljendab Aafrika hõimude kunsti), millel pole ühtegi ikooni. Tavapärased töölauaikoonid asuvad rakenduste menüüs ja töölaua stardimenüü on üleval vasakus nurgas. Avatud aknaid saab vaadelda ekraani vasakus ääres asuval tegumiribal.

Ubuntut on võimalik laialdaselt isikupärastada.

Ubuntu on saadaval enam kui 55 keeles, sealhulgas ka eesti keeles (Estobuntu). Kasutajad saavad Launchpadi kaudu saata Rosetta tõlketööriistaga isetehtud tõlkeid.

Ubuntu suunitlus kasutamise mugavusele ja lihtsusele väljendub utiliidi sudo[viide?] laialdases kasutamises, mis võimaldab süsteemi hallata ilma turvaohtlikku superkasutaja[viide?] sessiooni käivitamata.[6]

Ubuntu tarkvarapaketid põhinevad Debiani tarkvarapaketil ja mõlemad operatsioonisüsteemid kasutavad samu paketihaldusprogramme. Debiani ja Ubuntu tarkvarapaketid ei ühti ja ühe süsteemi pakette ei saa teises süsteemis kasutada.

Distributsioonid

  • Edubuntu, koolidele mõeldud distributsioon, mis kasutab GNOME töölauda. Alates versioonist 8.04 on Edubuntu eraldiseisva distributsiooni asemel Ubuntu osa, mis tuleb soovi korral ise paigaldada.
  • Estobuntu, Eestile mõeldud distributsioon, millel on automaatne id-kaardi tugi, kaubamärgi Kõu mobiilseadmete tugi jm asukohaspetsiifilised lisad.
  • Goobuntu, mida kasutab Google.
  • Kubuntu, mis kasutab GNOME-i asemel KDE töölauakeskkonda.
  • Lubuntu, mis kasutab GNOME-i asemel LXDE töölauakeskkonda.
  • Xubuntu, mis kasutab GNOME-i asemel Xfce töölauakeskkonda.
  • Ubuntu MATE, mis kasutab GNOME-i asemel MATE töölauakeskkonda.
  • Mythbuntu, mis on tihedalt seotud MythTV-ga.
  • Ubuntu Studio, mis keskendub multimeediale.

Variatsioonid

Lisaks eriti populaarsele Ubuntu Desktopile, mida on võimalik kasutada laua- ja sülearvutites, on Ubuntust variatsioone erinevate platvormide ja kasutusvajaduste jaoks.

  • Ubuntu Business Desktop Remix on mõeldud ettevõtetele mõeldud väljalase, millele on lisatud Adobe Flash, Canonical Landscape, OpenJDK, VMware View ning millest on eemaldatud suhtlusvõrgustike ja failijagamisrakendused, mängud, arendus- ja süsteemitööriistad.
  • Ubuntu Server on mõeldud kasutamiseks serverites ning ei paigalda graafilist kasutajaliidest.[7]
  • Ubuntu TV, mis on mõeldud SmartTV-dele. See võimaldab ligipääsu internetile ja striimida saateid nutitelefonidele, mis kasutavad Androidi, iOS-i või Ubuntut.[8]
  • Ubuntu for Android on mõeldud uuematele Androidi nutitelefonidele ning võimaldab need muuta täisväärtuslikuks arvutiks.[9]

Jagamine

Ubuntut saab alla laadida ISO failina, mis mahub ühele DVD-le või vähemalt 1 GB mahutavusega USB-kettale. Kõik versioonid, alates 4.10-st, on tasuta kättesaadavad Ubuntu kodulehelt. Ubuntut paigaldamine on kiire protsess.

Alates versioonist 6.06 LTS on Ubuntu CD täitnud nii live CD kui ka paigaldusketta rolli. See laserketas käivitab kõikide võimalustega töölaua, mis lubab kasutajal näha, kas tema riistvara on ühilduv, ja proovida saadaolevaid programme. Samuti saab CD abil paigaldada Ubuntut kõvakettale, kasutades Ubiquity rakendust, mis jätab alles Live töölauas loodud dokumendid. Lisaks on saadaval alternatiivne paigaldusketas, mis kasutab tekstirežiimis olevat Debiani paigaldajat. See on suunatud väiksema jõudlusega arvutitele, halduritele, kes paigaldavad Ubuntut mitmele arvutile korraga, ja keeruliste sektsioonimiste tarbeks.

Live CD sisaldab ka Windowsi tasuta ja vaba lähtekoodiga programmide kogu. Nendeks on näiteks Mozilla Firefox, Mozilla Thunderbird, AbiWord, Blender ja ClamAV, mis on ette valmistatud OpenCD projekti raames. Neid saab paigaldada Windowsi keskkonnas, kui CD on sisestatud.

Väljalasked jagunevad kaheks: ühed on mõeldud laua- ja sülearvutitele, teised serveritele. Laua- ja sülearvutite versioon on saadaval x86 ja x86-64 protsessoriga arvutitele. Serveri versioon on saadaval mõlemale platvormile ja SPARC-ile ning sellest ei ole Live CD versiooni (seda saab paigaldada ainult tekstirežiimis paigaldusprogrammiga).

LoCos

Et jõuda kasutajateni, kes on vähem tehnilised, ja edendada vaistu keskkonnast, on selle jaoks kohalikud kogukonnad, paremini tuntud kui LoCos, kogu maailmas. Algul oli igal riigil oma LoCo meeskond. Kuid mõnes piirkonnas, eriti USA-s ja Kanadas, võib iga riik või provints luua oma meeskonna. LoCo nõukogu kiidab meeskonnad oma jõupingutuste abil üles aidata Ubuntu arendamisel või reklaamimisel.

Vaata ka

Viited

  1. ↑ "Ubuntu süsteeminõuded". Vaadatud 29.03.2013.
  2. ↑ "Serveritarkvara paigaldamine". Vaadatud 29.03.2013.[alaline kõdulink]
  3. ↑ "Ajapõhised väljalasked". Vaadatud 11. jaanuar 2009.
  4. ↑ Shuttleworth, Mark. "Blog Archive. The Art of Release". Originaali arhiivikoopia seisuga 29. oktoober 2013. Vaadatud 11. jaanuar 2009.
  5. ↑ "Ubuntu 8.04 LTS välja lastud". www.ubuntu.com. Originaali arhiivikoopia seisuga 2. oktoober 2010. Vaadatud 11. jaanuar 2009.
  6. ↑ Basic Ubuntu Security Guide, Desktop Edition
  7. ↑ Ubuntu Server, ubuntu.com, tsiteeritud: 12. jaanuar 2014
  8. ↑ Ubuntu TV, ubuntu.com, tsiteeritud: 12. jaanuar 2014
  9. ↑ Ubuntu for Android, ubuntu.com, tsiteeritud: 12. jaanuar 2014

Välislingid

allikas: https://et.wikipedia.org/wiki/Ubuntu