Rubriik: Majandus

Eestinen, Majandus, Poliitika, Tervis, Uudised, Välisuudised
Mida värki? Maskid ja muud piirangud jäävad seoses koroonaga igaveseks?

Kuigi ed üle räägivad piirangute kaotamisest, siis räägib siseinfo hoopis midagi muud: maskid ja on selleks, et jääda.

Briti e siseinfo kohaselt ollakse üha enam veendumusel, et on tulnud selleks, et jääda ja sellega peab harjuma. Ühtlasi tähendab see seda, et isegi pärast piirangute leevendamist jääb alles maskitus, isolatsiooni nõue ning karantiin pärast reisimist, vahendab Daily Mail.

Briti e siseinfo kohaselt jäävad alles ka peale 19. juulit, mil lubati Inglismaal kaotada. See tähendab, et näomaski kandmine, kodus töötamine ja reisimisega seotud isolatsioon jäävad igavesti kestma.

Inglismaal kasvab kiiresti ga nakatumiste arv ja kardetakse, et kasvama hakkab ka surmajuhtumite arv. Piirangute kaotamise edasilükkamisega loodetakse säästa tuhandeid inimelusid. Kuu ajaga loodetakse kahe doosiga ära vaktsineerida kõik ohustatud inimesed ja üle 50-aastased.

Ühtlasi tahetakse muuta vastu vaktsineerimine tuslikuks hooldekodude töötajatele. See tähendab, et 1,5 miljonit inimest peavad Inglismaal end laskma 16 nädala jooksul ära vaktsineerida, vastasel korral kaotavad nad töö.

Leaked Whitehall document hints at ‘the new normal’ after July 19

Boris Johnson is facing the prospect of a damaging revolt by dozens of MPs in crucial lockdown vote tonight Government all-but guaranteed victory as Labour is backing the move but opposition seems to be growing Leaked Whitehall document has suggested that a number of restriction will stay even after new July 19 date A leaked document gave a glimpse of the UK’s potential ‘new normal’ today with facsks, working from home and travel quarantine rules set to stay beyond July 19.

//cdn.embedly.com/widgets/platform.js

The post Mida värki? Maskid ja muud piirangud jäävad seoses koroonaga igaveseks? appeared first on eestinen.
Loe otse allikast

Eestinen, Majandus, Uudised, Välisuudised
Soome poekett võtab kasutusele „parim enne”-kastid ja müüd neid 2 euroga – siiani tegeles sellega Lidl

Helsingi piirkonna ja Uusimaa S-marketites hakatakse müüma 2-euroseid „parim enne”-kaste, kus on riknemisohus puu- ja juurviljad ning tähtaja piiril leivatooted.

Selliseid kaste hakatakse müüma kokku 60 HOK-Elanto S-marketites. Kast riknemisohus toiduainetega maksab 2 eurot, vahendab MTV.

Idee pole uus, sest Lidl kasutab Soomes sast asja juba üle aasta. Lidli „parim enne” kastid said väga popiks . aastal.

Saselt Lidliga sõltub kastide sisu nädalapäevast ja hooajast. Kastide kasutamise idee tuleb vajadusest vähendada äraviskamisele mineva toidu kogust.

S-grupist antakse teada, et kehva välimusega puu- ja juurviljad sobivad näiteks smuutide, ühepajaude, suppide ja salatite tegemiseks. Leibvatoodete puhul kogutakse kastidesse kokku need, mille tähtaeg hakkab lähen. Gluteenivabadest toode tehakse eraldi kastid.

Seni on S-marketid riknemisohus kaupa kasutanud oma toidukohtades toorainena või annetanud toiduabisse.

The post Soome poekett võtab kasutusele „parim enne”-kastid ja müüd neid 2 euroga – siiani tegeles sellega Lidl appeared first on eestinen.

Loe otse allikast

Eestinen, Majandus, Uudised, Välisuudised
Soomes eemaldatakse müügilt populaarsed sääsepeletajad Thermacell

Soome matkatarvete poekett Partioaitta oy eldas müügil populaarsed sääsepeletajad Thermacell, kuna sotsiaalmeedias edastatud info kohaselt võivad need olla keskkonnale ohtlikud.

Partioaitta info kohaselt eldati tooted müügilt ettevaatusabinõuna. Ettevõte soovib saada toodete keskkonnamõju kohta lisainfot, vhendab Yle.

Partioaitta palub toote maaletooja käest lisainfot selle ohutuse kohta. Kui info toote keskkonnakahjulikkuse kohta ei vasta tõele, kaalutakse toote müügile tagasi võtmist.

Thermacelli maaletooja ettevõte Proviter oy andis teada, et toode on saanud Soome ohutus- ja kemikaaliameti Tukes heakskiidu. Kasutusjuhendi kohaselt on toode ohutu nii inimesele, keskkonnale kui putukatele. Maaletooja teada on vaid üks ettevõte, mis toote müügilt eldas.

Soome akeskuse veebi Luontoon.fi andmetel on aga aurustuvate putukamürkide nagu Thermacell toimeaine mürgine nii veeloomadele kui tolmeldajatele. Neid aineid ei tohiks kasutada veekogude, õitsvate taimede ega tolmeldavate putukate pesade lähedal.

Thermacell toodetele on müügil ka kandekotid, aga need on mõeldud vaid transpordiks. Nüüd püütakse välja selgitada, kas toote kasutusjuhendi ja müügisõnumite vahel on vastuolusid.

Tänavusel suvel on Soomes olnud sääski eriti palju, seetõttu ostetakse rohkem sääsetõrjevahendeid. Thermacelli sääsepeletajat, milles kasutatakse putukamürki pralletriin on reklaamitud eriti palju.

Seadmes kasutatakse pralletriinipadjakesi, mida utatakse butaani gaasiga. Kui padi soojeneb, siis toimeaine aurustub. Seadme ümber moodustuva „ala” suurus on 20 ruutmeetrit.

Sääskede jaoks on pralletriin närvimürk, mis toob kaasa kiire surma. Aine on väga mürgine ka dele. Inimesele on aine mürgine alla neelates ja sisse hingates.

Pralletriini kasutatakse ka Raidi elektrilises sääsepeletajas Liquid Electric. Raid palub inimestel seadme sisu ja pakend viia ohtlike jäätmete vastuvõtupunkti.

Sama ainet kasutatakse ka mitmetes putukatõrje spreides.

Pralletriin on sünteetiline putukamürk, mis meenutab mõnede krüsanteemide eritatavat putukatõrjet. Tööstuslikes seadmetes on toimeainet palju rohkem.

Sääsepeletaja toimeaine on väga ohtlik. Kuigi see pole ohtlik inimesele, on see väga ohtlik dele, konnadele ja tolmeldajatele, ütles Jyväskylä ülii keemiaprofessor Petri Pihko. T väitel on asjatundjad imestanud, miks seda ainet kasutatakse.

Pihko väitel on ühes padjakeses nii palju toimeainet, et see võib tappa miljoneid mesilasi. Praktikas sellist olukorda ilmselt ette ei tule, aga selline võimalus on ols. Pihko ise selliseid auruteid ei kasuta. Tal oli see, aga loobus sellest keskkonnamõju tõttu. Müügil on ka teisi tõrjevahendeid, mis on samuti mürgised, aga mitte nii tugevad nagu pralletriin. Pihko ütles, et parem on saada mõni sutsakas ja teada, et võib ka edaspidi korjata ast mustikaid ja murakaid.

Suositut Thermacell-hyttystorjuntalaitteet vedetään pois myynnistä Partioaitassa – yhtiön mukaan kyseessä on varotoimenpide

Partioaitta on tehnyt laitteiden maahantuojalle selvityspyynnön. Sosiaalisessa mediassa on viikonlopun ja alkuviikon aikana esitetty väitteitä, joiden mukaan Thermacell-hyttystorjuntalaitteet ovat haitallisia ympäristölle. Retkeily- ja ulkoiluvarusteisiin erikoistunut Partioaitta oy on vetänyt myynnistä Thermacell-hyttystorjuntalaitteet. Viikonlopun ja alkuviikon aikana sosiaalisessa mediassa on esitetty väitteitä, joiden mukaan laitteet voivat olla haitallisia ympäristölle.

//cdn.embedly.com/widgets/platform.js

The post Soomes eemaldatakse müügilt populaarsed sääsepeletajad Thermacell appeared first on eestinen.
Loe otse allikast

Eestinen, Kultuur, Majandus, Tervis, Uudised, Välisuudised
Veel paarkümmend aastat tagasi polnud Soomes kellelgi depressiooni, nüüd aga peetakse haiguseks seda, kui elus vähegi viltu veab

on hakanud pidama oma raskid eluperioode haiguseks, räägib Soome teadlane. Seetõttu on depressioonist saanud levinud haigus.

Praegu pannakse kiire tööelu või üksinduse puhul diagnoosiks depressioon ja hakatakse seda tablettidega ravima, kuigi lahendus võib peituda hoopis mujal kui tabletipurgis. Ühiskonna struktuursed probleemid pannakse depressiooni diagnoosiga inimese süüks, leiab Soome kultuuriajaloolane Annastiika Mäkilä.

Kümmekond aastat tagasi sai depressiooni diagnoosi üks Mäkilä tuttava. See oli üllatav, sest Mäkilä arvates polnud sel inimesel depressiooni. See te jäi kripeldama ja Mäkilä hakkas depressiooni asja põhjalikumalt uurima. Selgus, et lühikese ajaga on arusaam depressioonist väga palju muutunud, vahendab Helsingin Sanomat.

Veel 1980-1990ndatel aastatel ei peetud depressiooni haiguseks. Kriis elus nagu lähedase või töö kaotus võis inimese aastaks voodisse aheldada. Seda ei peetud aga haiguseks, vaid üheks elu faasiks, mis möödub. Haiguseks peeti neid juhtumeid, mille puhul inimene sattus haiglasse.

Arusaam depressioonist hakkas aga muutuma eelmise aastatuhande lõpus. See kajastub ka statistikas: depressiooniga seotud haigushüvitiste hulk kahekordistus vahemikus 1993-2003.

Kasv ei tulnud sellest, et soomlased oleksid end halvemini tundnud, vaid sellest, et depressiooni hakati rohkem diagnoosima. Muutus sai alguses -st, kus võeti 1980. aastal kasutusele nn DSM III diagnoosi kriteerium. Soomes võeti see kasutusele 1987. aastal.

Nii näiteks lisandus 8 uut tunnust, mille põhjal sai depressiooni diagnoosi panna: söögiisu puudumine või suurenenud söögiisu, unetus või liigne unisus, psühhomotooriline kiirustamine või aeglus, vähene energia, väärtusetuse tunne, keskendumisraskused ja korduvad surmamõtted. Depressiooni sai diagnoosida, kui inimesel oli 4 tunnust ja need olid esinenud 2 nädala jooksul.

Lisaks kriteeriumide muutusele lisandus veel üks asi, mis võimaldas rohkem depressiooni määrata. See oli nn serotoniini hüpotees. Selle järgi oli depressiooni põhjuseks serotoniini puudus. Sellest omakorda tekkis arusaam, et on ols haiguse nimega depressioon, mille puhul avalduvad teatud vaevused ja mille põhjus on bioloogiline ja mida on võimalik tuvastada.

Uue arusaama järgi hakati depressiooni puhul rohkem keskenduma vaevustele. Haiguse põhjustel polnud enam mingit tähtsust. Kui varem peeti depressiooni keskkonna või eluoluga seotud haiguseks, siis 1980-1990ndatel sai sellest inimese enda ajukeemiaga seotud haigus. Ühtlasi tähendas see seda, et üha enam soomlasi sai depressiooni diagnoosi.

Pärast seda saabus ka ideoloogiline muutus: kui varem peeti depressiooniks raskeid juhtumeid, siis nüüd sai depressioonist haigus, mis võib esineda ihaühel. Depressioonist sai levinud haigus.

Mäkilä leiab, et muutusel on nii positiivne kui negatiivne külg. Positiivne on see, et vaimsele tervisele pööratakse rohkem . Vaimse tervise probleemidelt on kadunud stigma, neist juletakse rohkem rääkida. Depressioonist on sanaud levinud haigus.

Aga see – haiguse lai levik on ka negatiivne asi, kuna depressiooniks peetakse igasugust kehva enesetunnet või eluraskusi. Põhjuseks on liigne keskendumine diagnoosile. Selleks, et abi saada, vajavad ravisüsteem, id ja kindlustusfirmad diagnoosi. Näiteks tööalase kutusega ei saa jääda haiguspuhkusele, aga kui panna depressiooni diagnoos, siis on see võimalik.

Ühtlasi paneb see mõtl, kas väsimus ja kurbus on ebanormaalsed. Praegusel ajal peetakse normaalseks seda, kui inimene on kogu aeg täies elujõus, rõõmus ja efektiivne. Vastasel korral pannakse diagnoos.

Üks asi veel muutus seoses depressiooni diagnoosimise kriteeriumide muutusega: üha vähem pööratakse sotsiaalsetele ja ühiskondlikele teguritele. Paljud struktuursed probleemid nagu inimeste vähene kaasatus, rassism või tööelu probleemid on muutunud inimeste vaimse tervise probleemideks.

Näiteks kui inimene on kogenud terve elu enda ümber rassismi, on selge, et see tekitab masendust. Kas seda peaks aga ravima tablettidega, või on vaja mingeid muid muutuseid. Sama nähtus on kriisi puhul, kus distantsõpe ja kokkusaamiste piiramine on suurendanud noortel rahuloltust. On selge, et tunnevad end halvasti, kui peavad ol üksi kodus. Kas seepärast on vaja hakata neil depressiooini ravima, või on vajalikud muud ühiskondlikud muutused.

Henkilö | Vielä 20 vuotta sitten oli erikoista, jos joku kertoi olevansa masentunut, mutta sitten tapahtui käänne – “Ihmiset ovat alkaneet pitää vaikeita elämänvaiheita sairautena”, sanoo tutkija

Työelämän kiireen tai yksinäisyyden aiheuttamat vaikeudet diagnosoidaan masennukseksi, vaikka apu voisi löytyä muualta kuin lääkepurkista, sanoo masennuksen kulttuurihistoriaa tutkinut Annastiina Mäkilä. “Rakenteelliset ongelmat sysätään nykyään yksilön ongelmiksi.” Kymmenen vuotta sitten tutkija Annastiina Mäkilän läheinen sai masennusdiagnoosin. Tämä hämmästytti Mäkilää. Läheisellä oli oireita, joita Mäkilä ei maallikkona yhdistänyt masennukseen.

//cdn.embedly.com/widgets/platform.js

The post Veel paarkümmend aastat tagasi polnud Soomes kellelgi depressiooni, nüüd aga peetakse haiguseks seda, kui elus vähegi viltu veab appeared first on eestinen.

Loe otse allikast

Eesti, Majandus, RSS, Uudised
Puude istutamine võib õõnestada kliimakriisi vastast võitlust, hoiatavad teadlased

Laialdaselt kasutatav meede CO2-heite kompenseerimiseks võib tegelikkuses häirida looduslikke ökosüsteeme.

50 juhtiva teadlase kirjutatud aruande kohaselt võivad populaarsed meetmed kliimamuutuste vastu võitlemiseks, nagu näiteks puude istutamine ja bioenergiale üleminek, kahjustada loodust ja õõnestada jõupingutusi globaalse soojenemise vähendamiseks, vahendab Financial Times.

Mõned strateegiad, mis keskenduvad kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamisele, kahjustavad elusloodust ja looduslikke elupaiku ning neid tuleb hinnata terviklikumalt, ütlesid Valitsustevahelise Kliimamuutuste Nõukogu (IPCC) ja rikkuse ja loodushüvede koostöökogu teadlased.

«Bioloogilise mitmekesisuse vähenemine ja kliimamuutus on mõld tingitud inimkonna majandustegevusest ja need tugevdavad teineteist vastastikku,» ütlesid teadlased. «Kumbagi ei õnnestu edukalt lahendada, kui mõlid ei käsitleta koos.»

Teadlased hoiatasid, et ettevõtete ja te hiljutine keskendumine puude istutamisele, et aidata süsiniku neeldumist, ei ole imerohi.

Aruandes öeldi, et õiged puud tuleb istutada õigetesse kohtadesse, et mitte hävitada kohalikke ökosüsteeme, ning lisati, et kliimamuutus võib «drastiliselt vähendada ade leevenduspotentsiaali äärmuslike sündmuste sagenedes, nagu näiteks tulekahjude, putukate ja patogeenide».

Aruande koostanud seminari kaasesimees Hans-Otto Pörtner ütles, et loodusliku lahenduse kasutamine soojenemise vastu on «visioon, mis ei pruugi tõeks saada, kui me laseme kliimamuutustel edasi minna ning isegi suured ökosüsteemid, nagu Amazonase vihmaad, kaotavad järk-järgult oma võimeid leevendada kliimamuutuste mõju».

Ta lisas, et prioriteediks peab ol töö globaalsete heitkoguste vähendamiseks.

Tähelepanu on pöördunud nõndanimetatud looduspõhistele lahendustele heitkoguste vähendamiseks, kuna riiklikud eesmärgid netonulli saavutamiseks muutuvad ambitsioonikamaks ja organisatsioonid otsivad taskukohaseid viise oma süsinikujalajälje vähendamiseks.

Puude istutamine, mis kompenseerib tekitatud süsinikdioksiidi heitkoguseid ja mida organisatsioonid seetõttu kasutavad saastamise kompenseerimiseks, on üha suur all, meelitades investoreid, kes loodavad uusi tuluallikaid arendada.

Samal ajal on bioloogilise mitmekesisuse kriis tõusnud poliitilisse päevakorda. G7 on lubanud kaitsta vählt 30 protsenti maismaast ja ookeanidest ning lubas sel kuul «integreerida» bioloogilise mitmekesisuse vähenemisega seotud küsimused majandus- ja finantsotsuste tegemisse.

Teadlased ütlesid, et kliimat ja loodust ei käsitleta sageli koos, millel võivad olla ohtlikud tagajärjed.

Ühe liigi taimede istutamine, mida kasutatakse bioenergia kütusena (taastuvenergia, mis toodab soojust ja elektrit), on «ökosüsteemidele kahjulik, kui seda kasutatakse väga suures ulatuses,» ütlesid teadlased.

Ometi on bioenergia kui fossiilkütuste asendaja sisse kirjutatud heitkoguste vähendamise plaanidesse organisatsioonide poolt, sealhulgas mõjuka Rahvusvahelise Energiaagentuuri ja Ühendkuningriigi kliimamuutuste komitee poolt, kes nõustavad poliitikakujundajaid.

Teadlased kutsusid i üles lõpetama loodust kahjustava tegevuse, näiteks ade raadamise ja de ülepüügi toetamise, ning ütlesid, et rahvusvahelisel tasandil tuleks kokku leppida «selged raamatupidamisstandardid» süsiniku tasaarvestuse jaoks.

Loe otse allikast

Eesti, Majandus, RSS, Uudised
USA kütusetorustiku sulgenud häkkerirühma serverid on maas

Tundmatud toimijad näivad olevat sulgenud häkkerirühma Darkside serverid vaid nädal pärast seda, kui see ilmselt Vene taustaga seltskond põhjustas lunavararünnakuga suure kütusetorustiku sulgemise.

Energiafirma Colonial Pipeline torustiku sulgemine jõudis tekitada Ühendriikide idarannikul kütusenappuse ja ostupaanika.

küberturvafirma Recorded Future sõnul möönis Darkside oma oma kodulehele tumeveebis jäetud kommentaaris, et on kaotanud juurdepääsu mõningate oma süsteemide avalikele osadele, muu hulgas blogile ja maksuserveritele.

Rühmituse sõnul on nende serverist kadunud ka krüptovaluutas lunarahamakseid.

Darkside on korraldanud raha väljapressimise eesmärgil rünnakuid ettevõtete vastu, kaaperdades nende IT-süsteeme.

Meedia on spekuleerinud, kes Darkside’i serverid maha võttis. Mõned on kahtlustanud, et selle taga on küberväejuhatusele alluv 780. sõjaväeluure brigaad.

Vastates reedel kongresmenide küsimustele, kas küberväejuhatus kavatseb midagi Darkside’i vstu ette võtta, ütles selle ülem kindral Paul Nakasone, et ta ei aruta üksuse operatsioone.

meedia andmeil maksis Colonial Pipeline häkkeritele lunaraha.

Kanali andmetel nõudis kuritegelik rühmitus pea viis miljonit dollarit. Esialgu pole teada, kui suure summa ettevõte tasus, kuid krüptovaluutaärile ja plokiahela süsteemidele keskendunud Ellipticu analüütikute sõnul tuvastasid nad Darkside’i rahakoti, kuhu Colonial oli kandnud 8. mail 75 bitcoini ehk (3,8 miljonit dollarit).

Turvafirmade andmeil näib Darkside olevat oma tegevuse lõpetanud, kuid nad ei välistanud, et nad võivad taas teise nime all välja ilmuda või et teised jätkavad nende tarkvara kasutamist.

Colonial Pipeline teatas kolmapäeval, et ettevõtte töö on taastumas. Energiafirma hoiatas samas, et kulub veel mitmeid päevi, kuni kütusetarned suudetakse taastada normaalsele tasemele.

Firma teavitas läinud laupäeval, et peatas küberrünnaku tõttu ajutiselt 8900 kilomeetri pikkuse naftatorustiku töö, mille kaudu liigub umbes 45 protsenti kogu idarannikul kasutatavast kütusest.

Kompanii toimetab oma torujuhtmete kaudu bensiini, diislikütust, lennukikütust ja kodumajapidamiste kütteõli Mehhiko lahe äärse naftatöötlustehas idarannikule.

Vena tõrjus teisipäeval süüdistusi, et riigi idarannikut kütusega varustava Colonial Pipeline’i naftatorustiku rivist välja löönud lunavararünnaku taga oli Venal baseeruv rühmitus.

president Joe Biden ütles esmaspäeval, et pole tõendeid Vena võimude seotuse kohta küberrünnakuga Colonial Pipeline’i torustikule, kuid on viiteid, et rünnakuks kasutatud lunavara “asus Venal”.

Biden lubas te kavandatavatel kõnelustel Vene presidendi Vladimir iga üles võtta.

Loe otse allikast

Eestinen, Majandus, Poliitika, Tervis, Uudised, Välisuudised
KUUM SISEINFO: Soome valitsus tahab muuta piiriületuse mudelit, et välistada nakkuse jõudmine riiki

Soome tahab lekkinud siseinfo kohaselt muuta senist piiriületuse mudelit, et veelgi tõhusamalt välistada nakkuse jõudmine riiki.

Kavas on hakata edaspidi nõudma kahte i, mille vahele jääb tuslik karantiini periood. Nimelt on selgunud, et ühest ist peale Soome sisenemist ei piisa, nakkuse leviku vältimiseks on vaja kahte i. Teisest ist keeldujaid võidakse hakata trahvima, vahendab Iltalehti.

Valitsuse plaani kohaselt tahetakse piirikontrollist i sisepiiril loobuda juunikuus. Muudatustega on seetõttu kiire, kui epideemia olukord ja vaktsineeritus kulgevad ootuspäraselt.

Valitsuse siseinfo andmetel on küllalt tõenäoline, et tulevikus nõutakse Soome sisenemisel kahte i: üks vahetult enne või pärast sisenemist ja teine mõne aja pärast. Sarnane süsteem toimib ka praegu, aga probleemiks on see, et paljud inimesed ei lähe teist i tegema, samuti on neid inimesi raske tabada. Piiril on antud ka valesid isiku- ja elukoha andmeid.

Valitsus kaalub nüüd sanktsioonide kehamist, kui piiriületajad ei lähe teist i tegema. Kui teist i tegema ei minda, võib see olla tervisekaitse väärtegu, mille eest võidakse määrata karistuseks rahatrahv või kuni 3 kuu pikkune vangistus.

Soome terviseameti andmetel vähendab enne Soome sisenemist 48-72 tundi tehtud nakkuse leviku tõenäosust 10-20 protsenti. Kui aga teha Soome saabudes, vähendab see nakkuse levikut 50 protsenti. Kui aga teha teine 72 tundi peale Soome saabumist, vähendab see nakkuse levikut 50-60 protsenti, kui ide vahel ei olda vabatahtlikus karantiinis. Kui aga järgida kahe i vahel karantiini, väheneb nakkuse levik 96 protsenti.

Praegu peavad kõik Soome saabujad minema i tegema, aga sellest võidakse vabastada, kui on tehtud vahetult enne Soome saabumist lähteriigis. Pärast imist piiril tuleb teha vähemalt 72 tunni möödudes teine . Vahepeal tuleb olla omaalgatuslikus karantiinis.

Kui isik keeldub piiril tervisekontrollist, võivad terviseametnikud paluda politseilt või piirivalvelt abi tervisekontrolli läbiviimiseks. ekontrollist keeldujale võidakse määrtata 14 päeva pikkune tuslik karantiin. Lisaks võib tervisekontrollist keeldumisel järgneda rahatrahv või kuni 3 kuu pikkune vangistus.

Praegune mudel töötab hästi praeguse piiriületuse mahu juures, kui aga maht kasvab, siis praegune süsteem koormusele vastu ei pea. Praegu tuvastatakse piiriületajatel 100 nakatumist nädalas.

Valitsus arutab seda, kes peaks e piiriületusel kontrollima, sest kui piirangud kaovad ja mahud kasvavad, siis ei jõua piirivalve seda enam teha. Valitsuse hinnangul ei ole pisteline kontroll piisavalt tõhus, aga seda võimalust ei välistata.

Valitsus uurib ka seda, kas negatiivse i nõudmist piiril saab Euroopa Liidu riikide elanikele tuslikuks teha. Parlamendi põhiseaduskomisjon pole ses asjas lõplikku seisukohta veel kujundanud. Tõenäoliselt ei saaks Soomes elavatelt inimestelt i tegemist nõuda.

Praegu nõuavad Finnair ja laevafirmad Soome sõitjatelt negatiivse i ettenäitamist, seda terviseameti soovituse alusel. Piiril käib imine ja tervisekontrioll kohalike võimuorganite otsuse alusel. Seaduses aga Soome sisenemise i nõuet pole.

IL:n tiedot: Tällaisia malleja hallitus pohtii rajoille – toisen testin välttäneille jopa sakkoja

THL on arvioinut, että ennen maahan saapumista tehtävä koronai laskee jatkotartuntojen riskiä vain noin 10-20 prosenttia. Jos kahden in välissä ei noudata omaehtoista karanteenia, jatkotartunnat vähentyvät THL:n arvion mukaan 50-60 prosenttia. THL:n mukaan jatkotartunnat vähenevät 96 prosenttia, jos käytössä on kaksi iä, joiden välissä on omaehtoinen karanteeni.

//cdn.embedly.com/widgets/platform.js

The post KUUM SISEINFO: Soome valitsus tahab muuta piiriületuse mudelit, et välistada nakkuse jõudmine riiki appeared first on eestinen.

Loe otse allikast

Eestinen, Majandus, Uudised, Välisuudised
Soome ema tahtis viia lapse lasteaeda enne kella 5 algavat tööpäeva, aga talle seda ei võimaldatud

Soomes on suured erinevused selles osas, kuidas omaed võimaldavad vantel lapsi lasteaeda tuua. Vahetustega tööl käivatel lapsevantel on , kui lasteaed ei võimalda paindlikku graafikut.

Soomes ei reguleeri paindlikku ajagraafikut ja vahetuste võimaldamist lasteaedades. Ebaregulaarse graafikuga tööl käivatele vantele on vahetustega lasteaiad hea lahendus. Juhtub aga sedagi, et oma ei suuda lapsevanle vastu tulla, nagu juhtus Soome idaosas Kontio vallas, vahendab Yle.

Kaubanduse valdkonnas töötav Laura tahtis oma lapse viia lasteaeda enne kell 5 algava vahetuse algust. Ööpäevaringselt avatud Aurinkokello lasteaed aga võtab lapsi vastu alles alates kella 5.30-st. Ema palus lasteaialt paindlikkust, aga oma seda ei võimaldanud. Seetõttu peab viima lapse lasteaeda juba eelmisel õhtul ning laps peab ol lasteaias mitu korda nädalas 18 tundi jutti.

Ema sõnul põhjendas lasteaed keeldumist väitega, et laps peab liiga vara ärkama, aga ütles, et kui panna laps õhtul varem magama, siis ta ärkab hommikul varem. Ema meelest jääb lapsel kodust aega niimoodi väga väheseks. 5-aastasel lapsel on lisaks lasteaiale veel kaks kodu, kus ta ööbib.

Kontio vald põhjendab aga lapse varajasest vastuvõtmisest keeldumist lapse heaoluga. Ööpäevaringsesse lasteaeda saab lapsi tuua vahelikus 5.30-22.30.

Põhja-Karjalas Liperis asuv lasteaed Puoliväli on aga laste jaoks alati avatud. Vajadusel võib lapse kasvõi hommikul kell pool viis ära tuua. Praegu on vallas vaid üks laps, kes vajab ööpäevaringset hoidu. T puhul on asi lahendatud nii, et hoidja läheb lapse juurde koju.

Seaduse järgi peab oma Soomes korraldama lastehoiu vastavalt vante vajadustele ning lapse heaolu silmas pidades. Samas pole aga kehatud konkreetseid juhiseid, mistõttu on omaed korraldanud lastehoiu mitmel eri moel.

Vahetustega lapsehoidu vajavad enamasti vand, kes töötavad sotsiaal- ja tervishoiu valdkonnas või teeninduses nagu söögikohtades ja kauplustes. Koroona-aeg on mõnes omaes vähendanud vajadust vahetustega lapsehoiu järele. Suvel, kui söögikohad avatakse kasvab vajadus ka vahetustega lapsehoiu järele.

Äiti haluaisi viedä lapsensa päiväkotiin ennen aamuviideltä alkavia töitä, mutta kunta ei jousta – vuorohoidon järjestämisessä isoja eroja

Laki ei säätele päiväkotien käytäntöjä vuorohoidon järjestämisen osalta. Kunnat tarvitsisivat valtakunnallista ohjeistusta vuorohoitoon. Laura Heinosen lapsi on välillä päiväkodissa 18 tuntia putkeen, koska vuorotyöläisen hoitoajoissa ei jousteta. Kuntien välillä on eroja siinä, miten joustavasti ne tarjoavat päivähoitoa. Etenkin vuorotyötä tekeville lapsiperheille voi tulla ongelmia, jos kotikunnan päiväkodin raamit eivät kohtaa perheen arjen kanssa.

//cdn.embedly.com/widgets/platform.js

The post Soome ema tahtis viia lapse lasteaeda enne kella 5 algavat tööpäeva, aga talle seda ei võimaldatud appeared first on eestinen.

Loe otse allikast

Eestinen, Kultuur, Majandus, Poliitika, Sport, Tervis, Uudised, Välisuudised
KUUM: Soome valitsus kuulutas välja eriolukorra

Soome valitsus kuulutas koos Vabariigi Presidendiga e olukorra tõttu välja eriolukorra. Valitsus otsustas esmaspäeval, 1. märtsil toimunud istungil, et riigis valitseb hädaolukorra e paragrahvi 3 lõikes 5 nimetatud eriolukord. Eriolukord jõustub kohe.

Hädaolukorra e paragrahvi 3 lõige 5 näeb ette eriolukorra kehamise ulatusliku ohtliku nakkushaiguse puhul, mis on võrreldav eriti suurõnnetusega.

Soomes on COVID-19 juhtude arv ja esinemissagedus alates . aasta veebruari algusest väga kiiresti kasvanud. Muteerunud e põhjustatud nakatumiste arv on selgelt kasvanud, mis võib kaasa aidata epideemia kiirenemisele ja põhjustada märkimisväärset koormust haiglas ja intensiivravis, kui nakatumiste arv ei muutu.

Praeguses etapis ei ole kohe vaja võtta kasutusele hädaolukorra e säatud põhiõigusi piiravaid II osa volitusi, kuid nende kasutamise vajadus sõltub epideemia arengust lähitulevikus. Valitsus leiab siiski, et 15. peatüki paragrahvide 106 (haldusorganite teavitamine eriolukorras) ja 107 (alluvuse määramine) sätteid tuleb kohaldada pärast eriolukorra kehamist.

Valitsuse otsus eriolukorra väljakuulutamise kohta jõustub viivitamata ja jääb jõusse uue teateni.

Valitsuse eelnõu lustusettevõtete sulgemise kohta

Kohe pärast eriolukorra väljakuulutamist esitas valitsus parlamendile põhie paragrahvi 23 kohaselt eelnõu majutuse ja lustuse e ajutiseks muutmiseks. Selles tehakse ettepanek, et restoranid ja muud lustusettevõtted oleksid kolmeks nädalaks klientidele ajutiselt suletud. Seadus peaks jõustuma 8. märtsil ja see peaks kehtima 28. märtsini .

Toidu kaasa müük klientidele oleks lubatud. Sulgemine kehtiks toiduettevõtetele piirkondades, kus e epideemia on kiirenevas ja ulatusliku leviku faasis. Erandiks oleksid töökoha sööklad ja muud söögikohad, mis pole avalikkusele avatud. Piirkondade olukorda reguleeritakse eraldi valitsuse määrusega.

The post KUUM: Soome valitsus kuulutas välja eriolukorra appeared first on eestinen.

Loe otse allikast

Eestinen, Majandus, Poliitika, Tervis, Uudised, Välisuudised
Koroonaga hädas Tšehhi palus Venemaalt Sputniku vaktsiini

Terves s ga nakatumiste poolest tippu tõusnud ja nüüd surmadega hädas vabariik pöördus viimases hädas palvega Vena poole, et saada Sputniku vaktsiini.

Asjast teatas täna president Milos Zn, põhjendades otsust Euroopa Liidu vaktsiinitarnete hilinemisega, vahendab AFP.

Zn ütles, et ta pöördus isiklikult palvega Vene presidendi Vladimir i poole. Vene poolelt lubati vaktsiinid kohale toimetada mõne päevaga. Lisaks Vene vaktsiinile kaalub ka Hiina vaktsiini ostmist.

s on s kõige enam ga nakatumisi. New York Timesi ülevaate kohaselt on s viimase nädala jooksul olnud 100 000 elaniku kohta keskmiselt 109 nakatumist päevas. Võrdluseks, vastav tase on 80 ja Soome oma 10.

Enne seda oli otsustanud Vene ja Hiina Sinopharmi vaktsiini kasutada Ungari. Hiina vaktsiiniga on vaktsineeritud Ungari president Janos Ader ja peaminister Viktor Orban.

s on Euroopa haiguste kontrollikeskuse ECDC andmetel viimase 14 päeva jooksul registreeritud 19 surma 100 000 elaniku kohta, vastav tase on 5 ja Soome oma 0,5.

The post Koroonaga hädas Tšehhi palus Venemaalt Sputniku vaktsiini appeared first on eestinen.

Loe otse allikast