Rubriik: Majandus

Eesti, Majandus, RSS, Uudised
Puude istutamine võib õõnestada kliimakriisi vastast võitlust, hoiatavad teadlased

Laialdaselt kasutatav meede CO2-heite kompenseerimiseks võib tegelikkuses häirida looduslikke ökosüsteeme.

50 juhtiva teadlase kirjutatud aruande kohaselt võivad populaarsed meetmed kliimamuutuste vastu võitlemiseks, nagu näiteks puude istutamine ja bioenergiale üleminek, kahjustada loodust ja õõnestada jõupingutusi globaalse soojenemise vähendamiseks, vahendab Financial Times.

Mõned strateegiad, mis keskenduvad kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamisele, kahjustavad elusloodust ja looduslikke elupaiku ning neid tuleb hinnata terviklikumalt, ütlesid Valitsustevahelise Kliimamuutuste Nõukogu (IPCC) ja Elurikkuse ja loodushüvede koostöökogu teadlased.

«Bioloogilise mitmekesisuse vähenemine ja kliimamuutus on mõlemad tingitud inimkonna majandustegevusest ja need tugevdavad teineteist vastastikku,» ütlesid teadlased. «Kumbagi ei õnnestu edukalt lahendada, kui mõlemaid ei käsitleta koos.»

Teadlased hoiatasid, et ettevõtete ja valitsuste hiljutine keskendumine puude istutamisele, et aidata süsiniku neeldumist, ei ole imerohi.

Aruandes öeldi, et õiged puud tuleb istutada õigetesse kohtadesse, et mitte hävitada kohalikke ökosüsteeme, ning lisati, et kliimamuutus võib «drastiliselt vähendada metsade leevenduspotentsiaali äärmuslike sündmuste sagenedes, nagu näiteks tulekahjude, putukate ja patogeenide».

Aruande koostanud seminari kaasesimees Hans-Otto Pörtner ütles, et loodusliku lahenduse kasutamine soojenemise vastu on «visioon, mis ei pruugi tõeks saada, kui me laseme kliimamuutustel edasi minna ning isegi suured ökosüsteemid, nagu Amazonase vihmametsad, kaotavad järk-järgult oma võimeid leevendada kliimamuutuste mõju».

Ta lisas, et prioriteediks peab olema töö globaalsete heitkoguste vähendamiseks.

Tähelepanu on pöördunud nõndanimetatud looduspõhistele lahendustele heitkoguste vähendamiseks, kuna riiklikud eesmärgid netonulli saavutamiseks muutuvad ambitsioonikamaks ja organisatsioonid otsivad taskukohaseid viise oma süsinikujalajälje vähendamiseks.

Puude istutamine, mis kompenseerib tekitatud süsinikdioksiidi heitkoguseid ja mida organisatsioonid seetõttu kasutavad saastamise kompenseerimiseks, on üha suurema tähelepanu all, meelitades ligi investoreid, kes loodavad uusi tuluallikaid arendada.

Samal ajal on bioloogilise mitmekesisuse kriis tõusnud poliitilisse päevakorda. G7 on lubanud kaitsta vähemalt 30 protsenti maailma maismaast ja ookeanidest ning lubas sel kuul «integreerida» bioloogilise mitmekesisuse vähenemisega seotud küsimused majandus- ja finantsotsuste tegemisse.

Teadlased ütlesid, et kliimat ja loodust ei käsitleta sageli koos, millel võivad olla ohtlikud tagajärjed.

Ühe liigi taimede istutamine, mida kasutatakse bioenergia kütusena (taastuvenergia, mis toodab soojust ja elektrit), on «ökosüsteemidele kahjulik, kui seda kasutatakse väga suures ulatuses,» ütlesid teadlased.

Ometi on bioenergia kui fossiilkütuste asendaja sisse kirjutatud heitkoguste vähendamise plaanidesse organisatsioonide poolt, sealhulgas mõjuka Rahvusvahelise Energiaagentuuri ja Ühendkuningriigi kliimamuutuste komitee poolt, kes nõustavad poliitikakujundajaid.

Teadlased kutsusid valitsusi üles lõpetama loodust kahjustava tegevuse, näiteks metsade raadamise ja kalade ülepüügi toetamise, ning ütlesid, et rahvusvahelisel tasandil tuleks kokku leppida «selged raamatupidamisstandardid» süsiniku tasaarvestuse jaoks.

Loe otse allikast

Eesti, Majandus, RSS, Uudised
USA kütusetorustiku sulgenud häkkerirühma serverid on maas

 

Tundmatud toimijad näivad olevat sulgenud häkkerirühma Darkside serverid vaid nädal pärast seda, kui see ilmselt Vene taustaga seltskond põhjustas lunavararünnakuga USA suure kütusetorustiku sulgemise.

Energiafirma Colonial Pipeline torustiku sulgemine jõudis tekitada Ühendriikide idarannikul kütusenappuse ja ostupaanika.

USA küberturvafirma Recorded Future sõnul möönis Darkside oma oma kodulehele tumeveebis jäetud kommentaaris, et on kaotanud juurdepääsu mõningate oma süsteemide avalikele osadele, muu hulgas blogile ja maksuserveritele.

Rühmituse sõnul on nende serverist kadunud ka krüptovaluutas lunarahamakseid.

Darkside on korraldanud raha väljapressimise eesmärgil rünnakuid ettevõtete vastu, kaaperdades nende IT-süsteeme.

Meedia on spekuleerinud, kes Darkside’i serverid maha võttis. Mõned on kahtlustanud, et selle taga on USA küberväejuhatusele alluv 780. sõjaväeluure brigaad.

Vastates reedel kongresmenide küsimustele, kas küberväejuhatus kavatseb midagi Darkside’i vstu ette võtta, ütles selle ülem kindral Paul Nakasone, et ta ei aruta üksuse operatsioone.

USA meedia andmeil maksis Colonial Pipeline häkkeritele lunaraha.

Kanali andmetel nõudis kuritegelik rühmitus pea viis miljonit USA dollarit. Esialgu pole teada, kui suure summa ettevõte tasus, kuid krüptovaluutaärile ja plokiahela süsteemidele keskendunud Ellipticu analüütikute sõnul tuvastasid nad Darkside’i rahakoti, kuhu Colonial oli kandnud 8. mail 75 bitcoini ehk (3,8 miljonit dollarit).

Turvafirmade andmeil näib Darkside olevat oma tegevuse lõpetanud, kuid nad ei välistanud, et nad võivad taas teise nime all välja ilmuda või et teised jätkavad nende tarkvara kasutamist.

Colonial Pipeline teatas kolmapäeval, et ettevõtte töö on taastumas. Energiafirma hoiatas samas, et kulub veel mitmeid päevi, kuni kütusetarned suudetakse taastada normaalsele tasemele.

Firma teavitas läinud laupäeval, et peatas küberrünnaku tõttu ajutiselt ligi 8900 kilomeetri pikkuse naftatorustiku töö, mille kaudu liigub umbes 45 protsenti kogu idarannikul kasutatavast kütusest.

Kompanii toimetab oma torujuhtmete kaudu bensiini, diislikütust, lennukikütust ja kodumajapidamiste kütteõli Mehhiko lahe äärsetest naftatöötlustehastest idarannikule.

Venemaa tõrjus teisipäeval USA süüdistusi, et riigi idarannikut kütusega varustava Colonial Pipeline’i naftatorustiku rivist välja löönud lunavararünnaku taga oli Venemaal baseeruv rühmitus.

USA president Joe Biden ütles esmaspäeval, et pole tõendeid Venemaa võimude seotuse kohta küberrünnakuga Colonial Pipeline’i torustikule, kuid on viiteid, et rünnakuks kasutatud lunavara “asus Venemaal”.

Biden lubas teema kavandatavatel kõnelustel Vene presidendi Vladimir Putiniga üles võtta.

 

 

Loe otse allikast

Eestinen, Majandus, Poliitika, Tervis, Uudised, Välisuudised
KUUM SISEINFO: Soome valitsus tahab muuta piiriületuse mudelit, et välistada nakkuse jõudmine riiki

Soome valitsus tahab lekkinud siseinfo kohaselt muuta senist piiriületuse mudelit, et veelgi tõhusamalt välistada nakkuse jõudmine riiki.

Kavas on hakata edaspidi nõudma kahte koroonatesti, mille vahele jääb kohustuslik karantiini periood. Nimelt on selgunud, et ühest testist peale Soome sisenemist ei piisa, nakkuse leviku vältimiseks on vaja kahte testi. Teisest testist keeldujaid võidakse hakata trahvima, vahendab Iltalehti.

Valitsuse plaani kohaselt tahetakse piirikontrollist ELi sisepiiril loobuda juunikuus. Muudatustega on seetõttu kiire, kui epideemia olukord ja vaktsineeritus kulgevad ootuspäraselt.

Valitsuse siseinfo andmetel on küllalt tõenäoline, et tulevikus nõutakse Soome sisenemisel kahte testi: üks vahetult enne või pärast sisenemist ja teine mõne aja pärast. Sarnane süsteem toimib ka praegu, aga probleemiks on see, et paljud inimesed ei lähe teist testi tegema, samuti on neid inimesi raske tabada. Piiril on antud ka valesid isiku- ja elukoha andmeid.

Valitsus kaalub nüüd sanktsioonide kehtestamist, kui piiriületajad ei lähe teist testi tegema. Kui teist testi tegema ei minda, võib see olla tervisekaitse väärtegu, mille eest võidakse määrata karistuseks rahatrahv või kuni 3 kuu pikkune vangistus.

Soome terviseameti andmetel vähendab enne Soome sisenemist 48-72 tundi tehtud koroonatest nakkuse leviku tõenäosust 10-20 protsenti. Kui aga test teha Soome saabudes, vähendab see nakkuse levikut 50 protsenti. Kui aga teha teine test 72 tundi peale Soome saabumist, vähendab see nakkuse levikut 50-60 protsenti, kui testide vahel ei olda vabatahtlikus karantiinis. Kui aga järgida kahe testi vahel karantiini, väheneb nakkuse levik 96 protsenti.

Praegu peavad kõik Soome saabujad minema koroonatesti tegema, aga sellest võidakse vabastada, kui test on tehtud vahetult enne Soome saabumist lähteriigis. Pärast testimist piiril tuleb teha vähemalt 72 tunni möödudes teine test. Vahepeal tuleb olla omaalgatuslikus karantiinis.

Kui isik keeldub piiril tervisekontrollist, võivad terviseametnikud paluda politseilt või piirivalvelt abi tervisekontrolli läbiviimiseks. Tervisekontrollist keeldujale võidakse määrtata 14 päeva pikkune kohustuslik karantiin. Lisaks võib tervisekontrollist keeldumisel järgneda rahatrahv või kuni 3 kuu pikkune vangistus.

Praegune mudel töötab hästi praeguse piiriületuse mahu juures, kui aga maht kasvab, siis praegune süsteem koormusele vastu ei pea. Praegu tuvastatakse piiriületajatel ligi 100 nakatumist nädalas.

Valitsus arutab seda, kes peaks teste piiriületusel kontrollima, sest kui piirangud kaovad ja mahud kasvavad, siis ei jõua piirivalve seda enam teha. Valitsuse hinnangul ei ole pisteline kontroll piisavalt tõhus, aga seda võimalust ei välistata.

Valitsus uurib ka seda, kas negatiivse testi nõudmist piiril saab Euroopa Liidu riikide elanikele kohustuslikuks teha. Parlamendi põhiseaduskomisjon pole ses asjas lõplikku seisukohta veel kujundanud. Tõenäoliselt ei saaks Soomes elavatelt inimestelt testi tegemist nõuda.

Praegu nõuavad Finnair ja laevafirmad Soome sõitjatelt negatiivse koroonatesti ettenäitamist, seda terviseameti soovituse alusel. Piiril käib testimine ja tervisekontrioll kohalike võimuorganite otsuse alusel. Seaduses aga Soome sisenemise testi nõuet pole.

IL:n tiedot: Tällaisia malleja hallitus pohtii rajoille – toisen testin välttäneille jopa sakkoja

THL on arvioinut, että ennen maahan saapumista tehtävä koronatesti laskee jatkotartuntojen riskiä vain noin 10-20 prosenttia. Jos kahden testin välissä ei noudata omaehtoista karanteenia, jatkotartunnat vähentyvät THL:n arvion mukaan 50-60 prosenttia. THL:n mukaan jatkotartunnat vähenevät 96 prosenttia, jos käytössä on kaksi testiä, joiden välissä on omaehtoinen karanteeni.

//cdn.embedly.com/widgets/platform.js

The post KUUM SISEINFO: Soome valitsus tahab muuta piiriületuse mudelit, et välistada nakkuse jõudmine riiki appeared first on eestinen.

Loe otse allikast

Eestinen, Majandus, Uudised, Välisuudised
Soome ema tahtis viia lapse lasteaeda enne kella 5 algavat tööpäeva, aga talle seda ei võimaldatud

Soomes on suured erinevused selles osas, kuidas omavalitsused võimaldavad vanematel lapsi lasteaeda tuua. Vahetustega tööl käivatel lapsevanematel on raske, kui lasteaed ei võimalda paindlikku graafikut.

Soomes ei reguleeri seadus paindlikku ajagraafikut ja vahetuste võimaldamist lasteaedades. Ebaregulaarse graafikuga tööl käivatele vanematele on vahetustega lasteaiad hea lahendus. Juhtub aga sedagi, et omavalitsus ei suuda lapsevanemale vastu tulla, nagu juhtus Soome idaosas Kontiolahti vallas, vahendab Yle.

Kaubanduse valdkonnas töötav ema Laura tahtis oma lapse viia lasteaeda enne kell 5 algava vahetuse algust. Ööpäevaringselt avatud Aurinkokello lasteaed aga võtab lapsi vastu alles alates kella 5.30-st. Ema palus lasteaialt paindlikkust, aga omavalitsus seda ei võimaldanud. Seetõttu peab ema viima lapse lasteaeda juba eelmisel õhtul ning laps peab olema lasteaias mitu korda nädalas 18 tundi jutti.

Ema sõnul põhjendas lasteaed keeldumist väitega, et laps peab liiga vara ärkama, aga ema ütles, et kui panna laps õhtul varem magama, siis ta ärkab hommikul varem. Ema meelest jääb lapsel kodust aega niimoodi väga väheseks. 5-aastasel lapsel on lisaks lasteaiale veel kaks kodu, kus ta ööbib.

Kontiolahti vald põhjendab aga lapse varajasest vastuvõtmisest keeldumist lapse heaoluga. Ööpäevaringsesse lasteaeda saab lapsi tuua vahelikus 5.30-22.30.

Põhja-Karjalas Liperis asuv lasteaed Puoliväli on aga laste jaoks alati avatud. Vajadusel võib lapse kasvõi hommikul kell pool viis ära tuua. Praegu on vallas vaid üks laps, kes vajab ööpäevaringset hoidu. Tema puhul on asi lahendatud nii, et hoidja läheb lapse juurde koju.

Seaduse järgi peab omavalitsus Soomes korraldama lastehoiu vastavalt vanemate vajadustele ning lapse heaolu silmas pidades. Samas pole aga kehtestatud konkreetseid juhiseid, mistõttu on omavalitsused korraldanud lastehoiu mitmel eri moel.

Vahetustega lapsehoidu vajavad enamasti vanemad, kes töötavad sotsiaal- ja tervishoiu valdkonnas või teeninduses nagu söögikohtades ja kauplustes. Koroona-aeg on mõnes omavalitsuses vähendanud vajadust vahetustega lapsehoiu järele. Suvel, kui söögikohad avatakse kasvab vajadus ka vahetustega lapsehoiu järele.

Äiti haluaisi viedä lapsensa päiväkotiin ennen aamuviideltä alkavia töitä, mutta kunta ei jousta – vuorohoidon järjestämisessä isoja eroja

Laki ei säätele päiväkotien käytäntöjä vuorohoidon järjestämisen osalta. Kunnat tarvitsisivat valtakunnallista ohjeistusta vuorohoitoon. Laura Heinosen lapsi on välillä päiväkodissa 18 tuntia putkeen, koska vuorotyöläisen hoitoajoissa ei jousteta. Kuntien välillä on eroja siinä, miten joustavasti ne tarjoavat päivähoitoa. Etenkin vuorotyötä tekeville lapsiperheille voi tulla ongelmia, jos kotikunnan päiväkodin raamit eivät kohtaa perheen arjen kanssa.

//cdn.embedly.com/widgets/platform.js

The post Soome ema tahtis viia lapse lasteaeda enne kella 5 algavat tööpäeva, aga talle seda ei võimaldatud appeared first on eestinen.

Loe otse allikast

Eestinen, Kultuur, Majandus, Poliitika, Sport, Tervis, Uudised, Välisuudised
KUUM: Soome valitsus kuulutas välja eriolukorra

Soome valitsus kuulutas koos Vabariigi Presidendiga koroonaviiruse olukorra tõttu välja eriolukorra. Valitsus otsustas esmaspäeval, 1. märtsil toimunud istungil, et riigis valitseb hädaolukorra seaduse paragrahvi 3 lõikes 5 nimetatud eriolukord. Eriolukord jõustub kohe.

Hädaolukorra seaduse paragrahvi 3 lõige 5 näeb ette eriolukorra kehtestamise ulatusliku ohtliku nakkushaiguse puhul, mis on võrreldav eriti raske suurõnnetusega.

Soomes on COVID-19 juhtude arv ja esinemissagedus alates 2021. aasta veebruari algusest väga kiiresti kasvanud. Muteerunud koroonaviiruse põhjustatud nakatumiste arv on selgelt kasvanud, mis võib kaasa aidata epideemia kiirenemisele ja põhjustada märkimisväärset koormust haiglas ja intensiivravis, kui nakatumiste arv ei muutu.

Praeguses etapis ei ole kohe vaja võtta kasutusele hädaolukorra seaduse sätestatud põhiõigusi piiravaid II osa volitusi, kuid nende kasutamise vajadus sõltub epideemia arengust lähitulevikus. Valitsus leiab siiski, et 15. peatüki paragrahvide 106 (haldusorganite teavitamine eriolukorras) ja 107 (alluvuse määramine) sätteid tuleb kohaldada pärast eriolukorra kehtestamist.

Valitsuse otsus eriolukorra väljakuulutamise kohta jõustub viivitamata ja jääb jõusse uue teateni.

Valitsuse eelnõu toitlustusettevõtete sulgemise kohta

Kohe pärast eriolukorra väljakuulutamist esitas valitsus parlamendile põhiseaduse paragrahvi 23 kohaselt eelnõu majutuse ja toitlustuse seaduse ajutiseks muutmiseks. Selles tehakse ettepanek, et restoranid ja muud toitlustusettevõtted oleksid kolmeks nädalaks klientidele ajutiselt suletud. Seadus peaks jõustuma 8. märtsil 2021 ja see peaks kehtima 28. märtsini 2021.

Toidu kaasa müük klientidele oleks lubatud. Sulgemine kehtiks toiduettevõtetele piirkondades, kus koroonaviiruse epideemia on kiirenevas ja ulatusliku leviku faasis. Erandiks oleksid töökoha sööklad ja muud söögikohad, mis pole avalikkusele avatud. Piirkondade olukorda reguleeritakse eraldi valitsuse määrusega.

The post KUUM: Soome valitsus kuulutas välja eriolukorra appeared first on eestinen.

Loe otse allikast

Eestinen, Majandus, Poliitika, Tervis, Uudised, Välisuudised
Koroonaga hädas Tšehhi palus Venemaalt Sputniku vaktsiini

Terves maailmas koroonaga nakatumiste poolest tippu tõusnud ja nüüd koroonasurmadega hädas Tšehhi vabariik pöördus viimases hädas palvega Venemaa poole, et saada Sputniku koroonavaktsiini.

Asjast teatas täna Tšehhi president Milos Zeman, põhjendades otsust Euroopa Liidu vaktsiinitarnete hilinemisega, vahendab AFP.

Zeman ütles, et ta pöördus isiklikult palvega Vene presidendi Vladimir Putini poole. Vene poolelt lubati vaktsiinid kohale toimetada mõne päevaga. Lisaks Vene vaktsiinile kaalub Tšehhi ka Hiina koroonavaktsiini ostmist.

Tšehhis on maailmas kõige enam koroonaga nakatumisi. New York Timesi ülevaate kohaselt on Tšehhis viimase nädala jooksul olnud 100 000 elaniku kohta keskmiselt 109 nakatumist päevas. Võrdluseks, Eesti vastav tase on 80 ja Soome oma 10.

Enne seda oli otsustanud Vene ja Hiina Sinopharmi koroonavaktsiini kasutada Ungari. Hiina vaktsiiniga on vaktsineeritud Ungari president Janos Ader ja peaminister Viktor Orban.

Tšehhis on Euroopa haiguste kontrollikeskuse ECDC andmetel viimase 14 päeva jooksul registreeritud 19 koroonasurma 100 000 elaniku kohta, Eesti vastav tase on 5 ja Soome oma 0,5.

The post Koroonaga hädas Tšehhi palus Venemaalt Sputniku vaktsiini appeared first on eestinen.

Loe otse allikast

Eestinen, Majandus, Uudised, Välisuudised
Estonia hukku varjutab jätkuvalt salapära: mis juhtus kapten Pihtiga, kes oli algul pääsenute nimekirjas, aga siis sealt kadus

Kapten Avo Piht astus 27. septembril 1994. aastal laevale Estonia, aga mitte seoses tööga, vaid reisijana. Ta oli teel Rootsi koolitusele.

Estonia võttis Tallinna sadamast suuna Stockholmi poole kell 19.15 õhtul. Laeval oli 989 inimest, kellest 802 olid reisijad. Ilmateade oli andnud tormihoiatuse, vahendab Yle.

Pärast südaööd tuul paisus. Kell 1.15 eraldus Estonia vöörivisiir, autotekile valgus vett ja laev kaldus kreeni. Laeva valjuhäälditest anti eesti keeles teada: „Häire, häire, laeval on häire”. Puhkes paanika. Reisijad ronisid treppidest ülespoole, aga osa jäid kajutitesse lõksu. Kapten Piht jagas üleval teki peal inimestele päästeveste.

Kell 1.22 saatis Estonia välja hädakutsungi Mayday. Viimased sõnad, mis laevalt eetrisse anti olid soome keeles: ”Todella pahalta, todella pahalta näyttää nyt tässä kyllä.” (tõlkes: Väga halb, asi on tõesti väga halb siin.)

Pärast seda ühendus laevaga katkes. Laeva mootorid seiskusid ja laev hakkas triivima. Estonia uppus kiiresti ahtriosa ees Utö saarest 48 kilomeetrit kagu pool. Laev kadus radarite ekraanidelt kell 1.50. Vee temperatuur oli 13 kraadi ja lained olid kohati 6 meetri kõrgused.

Hommikul olid Tallinna reisisadama ees lipud pooles vardas. Kohale saabusid laeva töötajate ja reisijate lähedased. Neid ühendas kurbus ja teadmatus. Ametnik tuli ja riputas üles esimese laevalt pääsenute nimekirja. Terminaalis tärkas hetkeks lootusesäde. Nimekiri oli väga lühike. Päästetute hulgas oli kapten Avo Piht.

Kapten Avo Pihti naine Sirje Piht kuulis hommikul raadiost, et tema mees on pääsenud. Saksamaalt Rostocki sadamast tuli telefonikõne, mis muutis lõpuni Sirje Pihti elu. Helistajaks oli Pihtide peretuttav, kapten Erich Moik, kes ütles, et Sirje mees on elus. Moik oli Saksamaal võtmas vastu uut laeva. Ta oli näinud uudistest, kuidas Sirje mees kõndis kiirabiautost haiglasse, tekk õlgadel.

Sirje Piht ei suutnud seda telefonikõnet kunagi unustada. Ta üritas aastaid välja selgitada, mis tema mehest sai ja miks tema pääsemine tuli salastada.

Aastal 2003 kirjutas Sirje Piht koos ajakirjanik Imre Kaasiga oma kogemuste põhjal raamatu „Raske tee tõeni”. Sirje Piht suri ajukasvaja tagajärjel 2006. aastal.

Kapten Erich Moik on samuti surnud, aga kapten Jüri Lember kinnitab Sirje Pihti sõnu. Lember oli Estonia õnnetuspäeval samuti Rostockis. Lisaks Moikile tundsid Pihti telekaadritest ära laeva arst ja kaupluse juhataja. Kõik on siiani veendunud, et Piht pääses.

Veel õnnetuspäeva õhtul teatas Eesti Televisioon uudistesaates, et kapten Piht pääses. Lemberi sõnul kinnitab see, et Piht pääses. Kirja pandi vaid nende isikute nimed, kes ise oma nime ja sünniaasta ütlesid.

Mitmete allikate väitel toodi Piht esimeste seas kopteriga Utö saarele ja viidi sealt edasi Turu haiglasse. Praegu pensionil Soome Yle ajakirjanik Pirjo Peltoniemi ütles, et talle anti ülesandeks Piht haiglas üles otsida, kuna liikusid jutud, et ta on haiglas. Aga midagi tuli vahele ja ta ei jõudnud seda teha.

Ajakirjanik küsis Lääne-Soome piirivalvelt, kas neil on Estonialt pääsenute nimekiri. Ajakirjanikule anti nimekiri, aga sel Pihti nime enam polnud. Turu haigla info kohaselt polnud haiglal pääsenute nimekirja.

Tuntud Eesti ajakirjanik Andres Raid arvab, et nimekirju on hiljem muudetud ja Piht arvatavalt juba tapetud. Piht oli teadnud midagi sellist, mis ei kannatanud päevavalgust. Estoniale oli vahetult enne väljumist viidud kaks autokoormat, mille laadimist valvasid USA sõjaväelased.

Eesti tolli juht oli 1990ndate algul Igor Kristapovitš, kes lasti oma koduhoovis maha vaid mõni nädal peale Estonia uppumist. Kuritegu on siiani avastamata.

Riigikogu kinnitas 2006. aastal, et Estoniat kasutati nõukogude sõjatehnika vedamiseks Eestist Rootsi. Samas märgiti aruandes, et see kaubavedu polnud seotud Estonia uppumisega.

Eesti Päevalehe andmetel oli laeval tol saatuslikul päeval Ida-Viru ärimees Aleksandr Voronin. Teda on seostatud relvade ja nõukogude kosmosetehnoloogia salakaubaveoga. Hiljem kirjutas Õhtuleht, kuidas Estoniale sukeldujad olid saanud ülesandeks, maksku mis maksab otsida üles laevale jäänud Voronini kohver. Kohver leiti Avo Pihti kajutist nr 6230. Voronin suri insuldi tagajärjel 2002. aasta juunikuus.

Estonia huku lõppraporti kohaselt oli toodud uppumise põhjuseks vöörivisiiri murdumine tormisel merel. Pärast uppumist aga liikusid jutud, et Estonia tüürpoordis (parempoolne külg) oli suur lõhe ning visiiri murdumine üksi ei põhjustanud uppumist.

Möödunud aasta sügisel oli eetris Rootsi ajakirjanike dokumentaalfilm, kus oli filmitud 4-meetrise läbimõõduga lõhet. Aja jooksul on laev mere põhjas liikunud ja lõhe on nähtavale tulnud.

Varem Estonia uppumise põhjusi uurinud endine peaprokurör Margus Kurm on arvamusel, et lõhe tekitas Rootsi allveelaev. Allveelaev oli saatnud reisi ajal Estoniat ja sellel olevat lasti. On tõenäoline, et Estonia ja allveelaev sõitsid kõrvuti, mingil põhjusel aga põrkasid nad kokku. Laeva keresse tekkis auk, vesi valgus sisse ja laev uppus.

Kahtlusi on tekitanud see, miks taotles Rootsi valitsus laeva katmist betooniga, kuigi algul sooviti laevakere üles tõsta. Selline betooniga katmine on merenduse ajaloos ennekuulmatu. Kui betoonsarkofaagi mõttest loobuti, kuhjati laeva kere peale tuhandeid tonne liiva ja kruusa.

Estonia külje seest leitud lõhe on tekitanud soovi Estonia hukku uuesti uurima hakata. Praegu ei saa Estoniale sukelduda, kuna riigid on sõlminud hauarahu kokkuleppe. Eraviisiliselt on laeva juures käidud, aga ametliku uurimise algatamiseks tuleb seadust muuta. Eesti, Soome ja Rootsi ametivõimud leppisid eelmise, 2020. aasta detsembris kokku, et hakatakse otsima võimalusi uue uurimise alustamiseks. Eesti peaks otsustama, kas alustada uut uurimist, kuna laev sõitis Eesti lipu all.

Pelastuiko Estonia-laivan kapteeni Avo Piht? “Varmasti pelastui, mutta hänet on jo tapettu”, sanoo toimittaja Andres Raid

Matkustajalaiva Estonian ympärille kietoutuu lukuisia salaliittoteorioita. Yksi kiinnostavimmista on kapteeni Pihtin tarina. On tiistai-ilta, syyskuun 27. päivä vuonna 1994. Matkustajalaiva Estonian toinen kapteeni Avo Piht tulee Tallinnan satamaan ja nousee alukseensa. Hän ei ole tällä kertaa työvuorossa, vaan matkalla Ruotsiin koulutukseen. Estonia lähtee Tallinnan satamasta kello 19.15 säännölliselle vuorolleen kohti Tukholmaa.

//cdn.embedly.com/widgets/platform.js

The post Estonia hukku varjutab jätkuvalt salapära: mis juhtus kapten Pihtiga, kes oli algul pääsenute nimekirjas, aga siis sealt kadus appeared first on eestinen.

Loe otse allikast

Majandus
Katastroof tulemas ehk kas farmerid hakkavad sigu riigile andma? Ministeeriumi tegevus soosib rahvusvahelist suurkontserni
  •  Lahkunud maaeluminister Arvo Aller lõi eeldused Eesti kapitalil tegutsevate seakasvatuste riigistamiseks.
  •  Kriisitoetusteta jäetud farmeritele terendab tuhandete sigade riigile andmine juba suvel.
  •  Seakasvatuse olukord ei ole mitte lihtsalt halb, vaid katastroofiline.

Kapitalismi peamine reegel nõuab odavamalt ostmist ja kallimalt müümist. Sead alluvad reeglile olenemata asjaolust, et Euroopa Liidu põllumajandustoetuste süsteem hägustab turumajanduse põhimõtet. Viirusekriisi tõttu muutub subsiidiumide maksmine paljudele senisest arusaadavamaks, sest märkimisväärne osa tööstusharudest kannaksid ilma riigi toetuseta korvamatut kahju.

Seakasvatuse olukord ei ole mitte lihtsalt halb, vaid katastroofiline. Sealiha hind langes katku ja koroona tõttu aasta jooksul ligi poole võrra. Ühe sea tootmiseks kulus mullu 133 eurot, kuid praegu müüakse siga 95 euroga. Sööta ja muid sisendeid ostame samal ajal maailmaturu hinnaga, mis ainult tõuseb. Seakasvatajate kahjum ulatub juba mõnda aega üle veerandi käibest. Omahinna kasvades kahjum aina suureneb: selline tootmine ei ole jätkusuutlik.

Ühel hetkel saab raha otsa. Kui sigadele ei jõuta enam sööta osta, tõstame käed üles ja anname kümned farmid ja kümned tuhanded sead riigile üle. Loomakaitseseadusest tulenevalt lähevad pankrotistunud farmi sead riigi toita.

Kas riigil veab kui surnud seal?

Varem langes vastutus kohaliku omavalitsuse õlgadele. Esmakordselt viis aastat tagasi pidi Kehtna vald leidma kiirkorras 200 000 eurot, sest pankrotistunud ettevõttes ootas iga päev söötmist 10 000 siga ja põrsast. Nende realiseerimine oleks aega võtnud pool aastat.

Eesti lihatööstustel on oma tooraineahelas kindlad tarnijad ja kõrvalt täiendavat liha ei vajata. Ka naaberriikide turg on täis. Eestis on praegu ligi 300 000 siga ning kui suur osa nende omanikest kaotab üle öö maksevõime, on kuri karjas.

Loomulikult ei ole kogu Eesti seakasvatus väljasuremise ohus, sest praeguses olukorras omab ellujäämise eelist suur rahvusvaheline kontsern. Tõsistes raskustes on eelkõige kodumaisel kapitalil põhinev seakasvatus, mis on koondunud Eesti Tõusigade Aretusühistusse.

Suurem osa ehk ligi 65% Eesti seakasvatusest kuulub väliskapitalile. Ligi 40% seakasvatusest hoiab enda käes Soome kontsern HKScan. Väliskontsernidele kuuluvad nii seakasvatus, tapamajad kui ka lihatööstus, mis kujutab endast heitlikes majanduslikes oludes ideaalselt toimivat kooslust. Kui liha hind on kõrge, teenitakse raha seakasvatuses, kui liha hind on madal, teenitakse raha tapamajades-lihatööstustes. Raha liigub omaniku ühest taskust teise.

Väliskapital on märkimisväärses eelisseisus

Väliskapitalile kuuluv seakasvatus ei osale Eesti sigade jõudluskontrollis, sest emiste arvu pealt tuleb tasuda osamaksu. Seda kulu ei taheta teha. Kui jagatakse toetusi, mida on õiglane teha jõudluskontrolli alusel, siis sellest tahetakse aga küll osa saada.

Paraku on Eesti kapitalil põhineval seakasvatusel ainult üks tasku. Milles kas on või ei ole raha. Kuid just need ettevõtjad, kes kuuluvad Eesti Tõusigade Aretusühistusse, teevad ühiselt jõudluskontrolli, edendavad Eesti sigade tõuaretust ja loovad Eesti sea tõelist kuvandit. Eesti omad seakasvatajad kauplevad vabal turul, saavad etteantud turuhinda ja piltlikult öeldes hulbivad kui laevukesed heitlikul merel.

Oleme korduvalt palunud maaeluministeeriumilt abi, kuid ametnikud toimivad soovitule täpselt vastupidiselt. Näiteks vähendati ainukest seakasvatajatele suunatud riigipoolset toetust – aretustoetust – üle 50% ning nüüd venitatakse Euroopa Liidu poolt kehtestatud nn koroonatoetuse maksmisega. Kuid abi on vaja hädasti ja kiiresti.

Kui maaeluministeeriumi käitumine ei muutu, siis mõne kuu pärast Eesti kapitalil põhinevat, tõuaretusega tegelevat ja vabaturul oma sigu müüvat Eesti seakasvatust enam olemas ei ole.

On teada, et toetuse pärast käib verine võitlus kogu põllumajanduses – kes saab kui palju, nagu see meil ikka kombeks on, mis paraku pikendab toetuse kättesaamist ja kahjuks siin kõige suurem pidurdaja on olnud see, kes peaks abiaktsiooni eest vedama -maaeluministeerium.

Toetust on vaja kohe, mitte siis kui …

Ehkki toetuse suurus ja jagunemine vastavalt tegelikule vajadusele pandi paika eelmise valitsuse koalitsioonikokkuleppega, ei sobinud see maaeluministeeriumile ja toetuste maksmist hakati sõna otseses mõttes torpedeerima.

Esmalt venitati taotluse esitamisega Euroopa Komisjonile, siis muudeti toetuse määrasid. Seati lisatingimusi, et kõik ei saakski toetust ja lõpuks timmiti ühele ettevõttele mõeldud toetuse maksimummäär nii väikeseks, et suurematele seakasvatajatele, kes tegelikult on praeguses olukorras kõige suuremad kaotajad, kujuneks toetus naljanumbriks.

Nüüd venitatakse toetuse väljastamisega, sest taotlusi saab esitada alles märtsi lõpus ja raha saab kätte hiljemalt juuni lõpuks. Siis võibolla enam polegi selle rahaga midagi peale hakata, sest sead on farmerite poolt riigile üle antud.

Seakasvatajate raskused ei tule mitte saamatusest, vaid üleilmsetest mõjudest, mille vastu võitlemiseks iga normaalse riigi valitsus peaks oma tootjatele appi tulema. Loodetavasti võtab uus valitsus oma karjase rolli tõsiselt ja näitab sea kombel käituvatele ametnikele rooska.

Lihatööstused, saage palun aru!

Pöördume kõigi Eesti lihatööstuste poole palvega muuta sealiha eest maksmise aluspõhimõtet Eesti vabaturu seakasvatusele. Me ei küsi sama hinda, mida makstakse kinnistes süsteemides, kuid siiski ootame mõistmist ja vastutulekut hinna lõplikul kujunemisel.

Kui kokkulepe on Saksa hind, siis peaks olema ka Saksa tingimused. Saksamaal saavad seakasvatajad 100 kg sea puhul hinna 79 kg lihakeha eest, Eestis 72kg eest, kuna tapasaagise arvestusmetoodika on erinev. Saksamaal sisaldab 79% tapasaagis ka sea pead, Eestis saavad seakasvatajad sama hinna 72 kg eest – tapasaagis 72% ei sisalda pead.

Saksamaal arvestatakse baashinnaks 57% tailiha sisaldust lihakehas, Eestis 59%, iga lisaprotsendi pealt hind tõuseb, st kui tegelikult on rümbas umbes 60% tailiha, saab Saksamaal lisatasu 3% eest, Eestis vaid 1% eest. Saksamaal müüb seakasvataja sead farmi väravas, Eestis valdavalt tapamajas. Ehk siis transport jääb enamasti seakasvataja kanda.

Kokkuvõtteks teenib Eesti seakasvataja sel moel ca 15 eurot sea kohta vähem kui kolleegid Saksamaal ja arvestades sigade suurt mahtu, on see suur raha, mis jääb Eesti vabaturu seakasvatajal saamata.

Me palume võrdseid tingimusi. Usun, et kellelegi ei ole kasulik Eesti seakasvatuse lõpp. Eesti tapamajad ja lihatööstused vajavad jätkuvalt kodumaist sealiha ka peale kriisi. Seepärast kutsun teid kõiki praeguseid hinnaprintsiipe muutma.

Mõistlik lahendus on ka see, kui kapitaalse kriisi ajal makstakse seakasvatajatele turuhinnast veidi kõrgemat hinda ja kui turuhinnad on uuesti tipus, siis veidi madalamat hinda. Seakasvatajad on paindlikud vastavaid kokkuleppeid sõlmima ja neid omalt poolt pidama.

Allikas

Eesti, Majandus
Idufirma päästab lambavilla prügimäele sattumisest
90% lambavillast ei leia praegu maailmas kasutust.FOTO: Urmas Luik/Pärnu Postimees

Neljapäeva õhtul selgusid Eesti Startupi auhindade saajad, kes on möödunud aasta maailmamuutvad ja edukamad Eesti iduettevõtted ning idusektori arengusse panustanud tegijad. Lambavillajääkidest pakkematerjali tegev ettevõte Woola pälvis aasta uustulija tiitli, selle asutaja aga stereotüüpide murdja oma.

Setomaalt pärit Anna-Liisa Palatu on iduettevõtte Woola asutaja. Rohetehnoloogia startup Woola tuli turule silmapaistvalt kiiresti ja jõuliselt. Aasta jooksul jõuti tootearendusest investeeringute kaasamiseni ning esimese tuluni välisturgudel ja selega pälvis ta stereotüüpide murdja tiitli.

Ka aasta uustulija on Woola. Eestis visatakse igal aastal ära 153 tonni lambavilla. Sellest looduslikust ressursist, mis muidu satuks prügimäele valmistab Woola keskkonnasõbralikku asendust mullikilele.

2020. aastal avas Woola Paldiskis tehase, kaasas investeeringutena 450 000 eurot, laienes Saksamaale ning pälvis 50 000-eurose peaauhinna Euroopa suurimal säästva tehnoloogia idufirmade konkursil PowerUp!.

Eesti Startupi auhindade saajad kuulutati välja üheksas kategoorias, mis toovad esile erinevaid asutajate rolle ja iduettevõtete olulisemaid mõõdikuid. Võitjad valiti tänavu välja ligi 300 kandidaadi hulgast, keda esitasid kogukonna liikmed ise.

Asutajate Seltsi president Martin Villig sõnas, et kuigi möödunud aasta kevad oli ka idusektori jaoks raske, suutsid Eesti iduettevõtted näidata tugevat kasvu ning iduettevõtete arv jõudis 1000ni, mis näitab ettevõtjate aktiivsust.

Tulemuste hindamisel tuleb arvestada ka iduettevõtte elutsüklit – rahastuseni jõuavad paljud, kuid paljud ka ebaõnnestuvad ning vähesed saavad päris edukaks, kellest omakorda mõned ostetakse ära või nad lähevad börsile. 

«Tulemuste hindamisel tuleb arvestada ka iduettevõtte elutsüklit – rahastuseni jõuavad paljud, kuid paljud ka ebaõnnestuvad ning vähesed saavad päris edukaks, kellest omakorda mõned ostetakse ära või nad lähevad börsile. 2020. aasta oli Eesti idusektori jaoks rekordiline nii 450 miljoni eurose investeeringute kaasamise, olulise käibe kasvu kui ka kaheksa exit’i ehk ettevõtte ostmise tõttu. Eesti idusektoril on ambitsioonikas eesmärk kasvada kümne aastaga veel kümme korda ja jõuda 50 000 kõrge lisandväärtusega töökohani,» ütles Villig.

Startup Estonia juht Eve Peeterson tõi välja, et järgmise arenguetapini jõudmiseks peab idusektor muutuma teaduspõhisemaks. «Hea meel on näha, et tänavusel auhindade jagamisel särasid mitmed tehnoloogilised ja teaduspõhised iduettevõtted. Riigi, idusektori ja Startup Estonia huvi on teaduspõhisuse senisest suurem väärtustamine, sest läbi teaduse kommertsialiseerimise toetamise jõuame järgmisele tasemele sektori arengus ja loome eeldused uute edulugude tekkimiseks,» sõnas Peeterson.

Teised tunnustatud ettevõtted

Aasta välisasutaja on Vishen Lakhiani. Malaisiast pärit Vishen Lakhiani kolis Eestisse 2020. aasta suvel. Tema otsus tuua juba edukas globaalsel tasemel tehnoloogia platvorm Eestisse näitab, et Eestis on atraktiivne ettevõtluskliima ka juba küpsetele startup’idele. Tänavu esmakordselt välja antav Aasta Välisasutaja tiitel juhib tähelepanu välismaiste talentide ja ettevõtjate kaasamise olulisusele Eesti majanduses ja ühiskonnas laiemalt.

Aasta isemajandaja on Mindvalley. Firma on maailma juhtiv haridusplatvorm, mille loojad on veendunud, et kasutades eksponentsiaalset tehnoloogiat (sh AR + AI) saab aastaks 2025 pakkuda inimestele Harvardi lõpetajatega võrreldavaid eeliseid sada korda odavamalt. 2020. aastal kasvatas Mindvalley käivet 30 protsenti ja jõudis kasumisse, kuuludes jätkuvalt täies mahus kahele asutajale.

Aasta investor on Ragnar Sass. LIFT99 ja Pipedrive’i kaasasutaja Ragnar Sass investeeris 2020. aastal 15 ettevõttesse. Tema fookuses on globaalse haardega startupid, kes tegelevad inimkonna tuleviku jaoks oluliste kitsaskohtadega.

Kiireim käibekasvataja on Skeleton Technologies. 2009. aastal asutatud Skeleton Technologies on Euroopa juhtiv superkondensaatorite ehk superakude tootja. 2020. aastal kasvatas ettevõte käivet kolm korda ning kaasas 48 miljoni dollari ulatuses investeeringuid. Investeeringute kogumaht on nüüd 93 miljonit eurot.

Aasta panus on Jõhvi tehnoloogiakool, mis on 2021. aasta sügisel Jõhvis avatav uudne iseõppel põhinev täiskasvanute programmeerimiskool. Asutajate soov on mitmekesistada Eesti haridusmaastikku ning pakkuda kohalikele inimestele ja Ida-Viru regioonile tervikuna uusi arenguvõimalusi. Jõhvi tehnoloogiakool on suurepärane näide era- ja avaliku sektori koostööst, kus riik investeerib 1,6 miljonit eurot ning 25 eratoetajat lisavad omalt poolt 800 tuhat eurot.

Tarkvara kui teenuse kategoorias oli parim Veriff, mis on üks kiiremini kasvavaid Eesti iduettevõtteid. 2020. aastal kasvatas Veriff märkimisväärselt nii oma kliendibaasi kui ka käivet. Viimase rahastusringiga jõuti 23,8 miljoni dollari suuruse koguinvesteeringute mahuni. Covidi kriisi ajal sisenes Veriff sellistesse uutesse tegevusvaldkondadesse, nagu kaugligipääsud, notariaalsed tehingud ja haridus.

Aasta asutaja tiitli said Pipedrive’i asutajad. Pipedrive on üks Eesti suurimaid startup‘e, pakkudes tööd 700 inimesele 10 kontoris üle maailma. Nende kliendihaldusplatvorm on kasutusel 170 riigis. 2020. aastal müüdi Pipedrive 1,5 miljardi dollari eest Vista Equiti partneritele, mis tegi Pipedrive’ist Eesti viienda startup-ükssarviku ning tegemist on Eesti suurima müügitehinguga pärast Skype’i.

Allikas

Majandus, Teadus, Uudised
PUUST JA PUNASEKS | Uuest aastast jääb levima vaid kõrglahutusega telepilt. Mida selle nägemiseks peab tegema?

Kuna SD- ja HD-formaa­dis telekanalite vabalevis paralleeledastus lõpetatakse ja võrku jäetakse vaid kõrglahutusega HD-pildi signaal, ei suuda vanemad teleri­mudelid uues formaadis edastatavat telepilti vastu võtta ilma lisaseadmeid kasutamata.

Eestis õhu kaudu teleprogramme edastav Eesti riigi enamusosalusega AS Levira, mille teine osanik on 49% ulatuses Prantsusmaa telekontsern TDF, on teatanud, et alates uuest aastast lõpetatakse vabalevis ka Prantsuse uudistekanali France24 edastamine. Nii ongi ainsad vabalevis õhu kaudu levivad programmid uuest aastast Eesti Rahvusringhäälingu (ERR) kanalid ETV, ETV2 ja ETV+.

Kui nüüd kellelgi, kes vaatab teleprogramme antenni vahendusel, tekib kahtlus, millist signaali tema televiisor õigupoolest püüab, siis saab seda lihtsasti selgeks teha. Lülitage teler sisse, ja kui ekraani ülemises vasakus nurgas on tähis SD, siis tähendab see seda, et televiisor kasutab SD-formaadis pildikanalit.

See pole veel kõik


Tasub üle kontrollida, kas teleri menüüs on võimalik vastuvõetavat pildiformaati ümber lülitada HD-le. Kui mitte, siis ongi nii, et kui SD-signaali edastamine lõpetatakse, vajab teler uut DVB-T 2 standardile vastavat teise põlvkonna digiboksi, mis võimaldab vastu võtta 1080i/50 kõrglahutusega HD-formaadis telepilti.

Vastav märge peaks olema teleri ja digiboksi kasutusjuhendis ning üldiselt on see märgitud ka digiboksi peale (mitte segi ajada DVB-C standardiga, mis tähistab kaabeltelevisiooni võrkudes kasutatavat standardit).

Kui kasutusele jääb ainult HD-formaat, siis tuleb muretseda uus teler või digiboks. Tõenäoliselt uuematel kui kuus aastat tagasi tehasest tulnud televiisoritel on vajalik digoboks juba sisse ehitatud, vanematel ei pruugi olla. Siinkohal ei ole määravaks, kas tegu on kineskoopteleri või lameda LCD-ekraaniga teleriga – ka viimaste vanematel mudelitel DVB-T 2 tehnoloogiat pole.

AS Levira on teatanud, et ollakse valmis jätkama aastatel 2021–2022 digilevi telepildi paralleeledastust SD- ja HD-kvaliteedis, aga seda vaid juhul, kui laheneb selle rahastamise küsimus. Aastas kulub sellele 300 000 euro ringis, seda raha aga ERRi 2021. aasta eelarve projektis ei ole.

SD-dormaadis telepildi edastamine on viimase kümnendi jooksul juba teine digipööre televisioonis, mis sunnib paljusid Eestimaa elanikke oma teletehnikat kas siis uuendama või sootuks välja vahetama. Nimelt lõpetasid kuus aastat tagasi kõik Eesti telesaatjad analoogtelevisiooni saadete edastamise. Siis tuli kõik vana tüüpi kineskooptelerid varustada digiboksidega, mis uut tüüpi digisignaali võimaldasid vastu võtma hakata. Kõik, kes toona seda tegid, peavad nüüd arvestama, et tõenäoliselt eelmise digipöörde ajal soetatud tehnika nüüd HD-formaadis pildi vaatamiseks enam ei kõlba.

Levira tehnoloogia- ja IT-direktor Kristo Kaasan märgib, et kineskooptelerid ei suuda kindlasti iseseisvalt ehk ilma digiboksita näidata digitaaltelevisiooni.

“N-ö õhukesi telereid on toodetud juba 2006. aastast, seega ei suuda ka kõik need HD-formaadis telepilti vastu võtta. Vajalik DVB-T2 standard jõudis teleritesse laialdasemalt alates 2015. aastast,” selgitab Kaasan. “Selleks, kas teler või digiboks lubab vaadata HD-formaadis telepilti, tuleb kontrollida, kas seadmel on DVB-T2 standardi võimekus. Selle kohta on märge kasutusjuhendis või seda saab kontrollida internetiotsinguga, sisestades seadme margi ja mudelinumbri.”

Teinekord ei pruugi ka uus digiboks vana teleriga sobida, sest uutel digiboksidel võib puududa SCART-liides, mis on vajalik kineskoopteleriga ühendamiseks. Sel juhul on vaja SCARTi ja HDMI pesa ühenduskaablit. Juhul kui teleril on olemas HDMI pesa, tuleb ühendada HDMI kaabel teleri ja digiboksi vahele, tõsta vana digiboksi tagant ümber antenn ja lülitada seade vooluvõrku. Seejärel teostada kanalite automaatotsing ja veenduda, et kanalite nimekirjas on leitavad HD-märgisega kanalid. Antenni vahetus ei ole vajalik, kui seni on sellega telepilt hästi näha olnud.

Kaasan märkis ka ETV hommikuprogrammis SD- ja HD-formaadi erinevustest rääkides, et muudatus puudutab ainult neid telerivaatajaid, kellele pilt tuleb tuppa antenni kaudu, muretsema ei pea need, kes maksavad vaatamise eest mõnele sideoperaatorile.

“Televiisori menüü kanalite nimekirjast tuleks vaadata, kas seal on ETV, ETV2 ja ETV+ kanalinimetuste taga kirjas HD-tähis. Kui see on olemas, tuleb vaatamiseks valida HD-tähisega kanal ja mingit muret ei tohiks olla,” kirjeldab Kristo Kaasan. “Tasub tähele panna, et HD-tähisega kanalid asuvad kanalinimekirja lõpus ehk siis ERRi programmid positsioonidel 201, 202 ja 207.”

PANE TÄHELE

Allikas: Martin Palm, ERRTeleviisoriomaniku meelespea

Uut telerit ostes peab kindlasti veenduma, et tuunerivalikus oleks DVB-T2.

Kui digiboksist valida kanali kuvamine HD-formaadis ja need on nähtavad, siis on kõik hästi. Digiboks suudab HD-signaali vastu võtta, kui sellel on DVB-T2 tuuneri märgis/võimekus.

HD-signaali vastu võtmiseks on vaja DVB-T2 tuuneriga

HD-telerit või HD-digiboksi, vastav märge peab olema kirjas seadmel või selle juhendis.

DVB-T2 võimekusega digiboks töötab samamoodi nagu vana digiboks ja kõigi eelduste kohaselt töötab see ka sama antenniga nagu vana seade.

Odavam ümberkorralduse lahendus on soetada uus HD-digi­boks. ERRis testimisel olnud eStari (Digiboks eStar T2 517) digiboks maksis poes 35 eurot (täna juba 36 eur). Hetkel soodsaim 32tolline sisseehitatud DVB-T2 tuuneriga teler maksab 139 €.

Muutus nõuab raha


Valitsuse meedianõunik Kateriin Pajumägi märgib, et erakorralise raha eraldamine ERRile SD-süsteemis telepildi jätkuvaks edastamiseks ootab kabinetinõupidamise arutelu, aga millal see täpsemalt juhtuda võiks, ta öelda ei osanud. Tavapäraste, neljapäeval toimuvate kabinetinõupidamiste päevakorrad kinnitatakse kolmapäeval.

DVB-T 2 formaati toetav digiboks maksab kaubanduses 30–40 eurot, kõige soodsama uue 24tollise ekraaniga televiisori saab umbes sajakonna euro eest, 32tolline odavaim teler maksab 139 eurot.

Odavaim variant on vahetada välja digiboks

Ain Alvela

HD- ja SD- formaadis telepildi paralleeledastuse jätkumise üle käivad praegu veel läbirääkimised ning täna ei saa välja tuua kindlat kuupäeva selle lõppemise kohta, teatab ERR.

Küll peaksid need vabalevi vaatajad, kelle teleri ekraani vasakusse nurka on ilmunud SD-märge hakkama mõtlema selle peale, kuidas vaadata telekanaleid siis, kui vanas formaadis telepildi edastamine lõppeb.

Uues formaadis telepildi vaatamiseks on erinevaid võimalusi, aga veel enne, kui inimene tõttab uut seadet hankima, peaks kontrollima, kas olemasolevad seadmed seda juba ei toeta.

ERRi väljastusosakonna juhataja Martin Palm kinnitab, et kui telekas või digiboks on soetatud viimase viie-kuue aasta jooksul, peaks see edastama ka HD-pilti. Kanali nime juures on märge HD, näiteks ETV HD, ETV2 HD, ETV+ HD. HD-kanalite olemasolu saab kontrolli teleripuldi abil kanalite loetelust. HD-kvaliteedis kanalid leiab T2 tüüneriga teleris programminimekirja lõpust.

„Kui vabalevi vaataja teleri-ekraani vasakusse nurka ei ole ilmunud SD-märgist, siis toetab inimese olemasolev seade HD-signaali vastuvõttu. Telerist või digiboksist tuleb valida HD-kanali kuvamine,” kirjeldab Martin Palm. „HD-signaali vastuvõtul on märksõnaks DVB-T2. Teler või digiboks peavad olema selle märgistusega. Kui digiboksil on DVB-T2 ja HD võimekus ja see on ühendatud vana kineskoopteleriga näiteks SCART-juhtme kaudu, siis on võimalik siiski HD-s edastatavat telepilti näha.”

Mis siis on see kõrglahutusega HD-televisioon? Martin Palm püüab seda arusaadavasse keelde pamma ja selgitab, et HD-signaal tähendab kõrglahutusega telepilti, mille kvaliteet on tänu suuremale pikslite arvule silmnähtavalt parem kui SD-formaadis pildil. Palm lisab et möödunud aasta algusest hakkas vabalevis kehtima uus standard, kus telekanaleid hakati edastama kõrglahutusega ehk HD-formaadis. Praegu edastatakse telepilti vabalevis kõrvuti nii vanas (SD) kui ka uues (HD) formaadis.

Mis puutub uue süsteemi kehtimahakkamisega kaasnevasse suuremahulisse vanade elektroonikaseadmete utiliseerimise vajadusse, siis Martin Palm märgib, et see on mõneti paratamatu nii nagu on paratamatu ka tehnoloogia üldine areng ning seadmed ei kesta niikuinii igavesti. Ta avaldab aga lootust, et vanad seadmed lähevad moel või teisel ikkagi taaskäitlusesse.

Allikas