Rubriik: Maailm

Haridus, Maailm, Välisuudised
Rene Toomse: Taliban ongi praegu Afganistanile parim võimalik lahendus, mingigi perspektiiv sellele õnnetule maale

Ma ei mäleta ta nime. Ta oli tõlk, hariduselt arst, välimuse järgi hinnates hilistes neljakümnendates. Me seisime tolmuse Hesco bastioni barjääri kõrval, mis varjas avalike suhete staabi sissepääsu võimaliku otsetule eest. Mõld ootasime sama ameeriklaste meeskonna väljumist, kellega pidime min ümbruskonna küladesse itarbeid jagama. Sa tunned intelligentse ja elukogenud inimese ära t silmavaate, rahuliku hoiaku ja kõnneeri järgi. Sa tunnetad seda.


Pakkusin talle suitsu. „Mis sa arvad, kuidas meil siin läheb?” küsisin talle tuld andes. Ta vaatas mulle otsa vaid viivu, hinnates tõenäoliselt samavõrd mind, kui mina oli hinnanud teda, ja tõmbas sügava mahvi: „Te ei võida, kui sa seda silmas pead.” Me pilgud kohtusid taas, ja hinnanud minu reaktsiooni või pigem selle puudumist, ta jätkas: „Sõjaga ei muuda midagi, me oleme seda kõike varem näinud. Oleksite pidanud maa üle ujutama televiisoritega, sellest oleks piisanud.” Ta selgitas, et afgaani ei saa jõuga alistada, sa pead teda veenma, tekitama ts ahvatluse par vastu, kui tal praegu on. Kuid sa ei saa seda teha otse, vaid valikuvõimaluste kaudu. Kui anda afgaanile võimalus ise kaaluda muid võimalusi elu korraldamiseks, on lootust, et ts tärkab huvi ja idee, kuidas ise muutuda. See on loomulikult pikk protsess, kuid kultuuri ei i kiiresti muuta.

See juhtus 2006. aastal Kandaharis ja ma teadsin sellest hetkest kindlalt, et me ei muuda midagi parks sellel õnnetul ja sõdadest räsitud maal. Me kaotame. Olen ainult pisut üllatunud, et see nii kaua aega võttis.

Väärtuste muutmine surmahirmu abil


Püüdsime jõu ja surmahirmuga panna ühe rahva armastama meie väärtusi, nõudes, et nad hülgaksid enda omad. See on põhimõtteliselt sama, mida Nõukogude Liit püüdis teha meiega. Ka meie ei uskunud lubadusi kuldsest kommunismist, sest „uskmatute” vastu muutsid selle jutu vastuoluliseks. See ei olnud veenev, teod ja sõnad ei ühtinud. Sama tehti afgaanidega. Suvalises kohas läbiotsimine, öised reidid küladesse „terroristide” tabamiseks, koalitsiooni soositud ametnike jõhker , pidev valvelolek ja mure oma turvalisuse pärast su „kaitsjate” võimu all – see kõik kasvatas vaikselt, kuid kindlalt Talibani t. Mis siis, et ka nd karistasid ja olid tihti julmad – nad olid siiski omad. Me ei näinud seda, mida kohalik nägi, me ei osanud ega tahtnud t soovidega arvestada. Järjepidevalt püüdsime justkui taguda naelu kiviseina, sest meie peamised tööriistad olid vasarad ehk relvad.

Sõja eesmärk on surmahirmu abil veenda vastast alluma oma (poliitilistele) nõudmistele. Ei ole suurt hirmu kui surmahirm, vählt mitte lääne inimese meeles. Lääne kultuuriruumis kasvanuna eeldame, et kõigil on s ühesugused hirmud. Kuid see ei ole nii: on kultuure, kus surm ei ole tingimata lõpp ega hõige hullem, mis juhtuda võib. Kes afgaanide kultuuri tunneb, see teab, et surmast hullem on kaotada väärikus. Kui pidasid kinni suvalise mehe t teel ja sundisid teda oma asju ette näitama, särki üles tõstma ja katsusid ta läbi – kui palju sa ta väärikusest alles jätsid? Arvakem, mis juhtus, kui ta proovis protestida või midagi oma õigustest kobiseda.

Koheldes inimesi loomadena, saad vastu ka sama suhtumise endasse – just sellega me tegelikult hakkama saimegi. Igaüht kahtlustati terrorismis ja läbi selle suhtumisega me nad nendeks ka muutsime. Taliibid ei ole keegi võõras ja abstraktne, vaid see ongi afgaani rahvas, kelle oleme ise sellele teele sundinud.

Läänelik , naiste (läänelikud) õigused, usu eraldamine riigist – need ei ole nende silmis väärtused, vaid surmapatud, mida armastama ei sunni neid ühegi ähvardusega. Sundides alandad nende väärikust ja kättks selle eest on surm. Siin ei ole neil isegi valikuvõimalust, sest selline on reegel olnud osa ajaloolaste hinnangul juba ligi 2500 aastat. Kuidas sa muudad kiire sõjaga sellist kultuuri? Kas naelu kiviseina lüües?

Televiisorid kui „relvad”

Vana tõlgi mõte oli laiem kui üksnes ilusaid pilte afgaanide koju tuua. Ta mõtles kultuuri muutmist vabatahtliku muutumise võimaldamise kaudu – et kujuneks tõeline vaba tahe, mida ei ole kujundatud surmahirmuga. Irooniline on see, et sama väärtust hindame me ülimaks omas kultuuris, kuid ei oska seda rakendada mujal ja on küsitav, kas enam oma maalgi oskame.

Lääs läks Afganistani 20 aastat tagasi. Vaadates praeguseid kaadreid Talibanist Kabuli tänavatel, näeme, et mehed selle lipu all on keskmiselt 20.–30. eluaastates. Need on meie sõjalise operatsiooni aja lapsed, nende väärtusruum on kujunenud meie „vahikorra” ajal. Selle asemel et pakkuda lastele arengut ja haridust, keskendusime nende kodude ja isade läbiotsimistele, nende väärikuse alandamisele. Mida rääkis turult süüa toomast naasnud isa kodus pojale, olles jälle kolmes kontrollpunktis läbi katsutud? Mida poeg õppis ning milliseks kujunes t hinnang läänlastest ja nende kohalikest käsilastest?

Andsime raha ide ehitamiseks, kuid ei tugevdanud haridussüsteemi. Ei toonud õpetajaid ega taganud kohalike õpetajate turvalisust. Andsime ametnikele kamaluga raha, millest millegi nähtava tegemiseks jõudis heal juhul 10%. Ma nägin 2006. aastal ainult ühte kuidagi toimivat klassi ning viit tühjaks põletatud ja rüüstatud imaja. Noor, teisest provintsist pärit meesõpetaja tunnistas, et ta ei saa sinna kauks jääda, sest teda on juba lubatud maha lüüa ja mingit kaitset tal ei ole. Kui lahkus see õpetaja, siis täiesti kindlast jätkasid poisid õppimist kohalikus mošees. Mida õpetas neile mulla, keda oli kolmes kontrollpunktis läbi katsutud?

Sõjalises planeerimises on mõiste „põhipingutus”. See tähendab kogu oma väe ja jõu keskendamist just sellesse tegevusse ja punkti, mis peab tagama operatsiooni edu. See peab tagama, et lahing lõpeb võiduga. Ülem peab määrama põhipingutusüksuse, kellel lasub suurim vastutus selle läbimurde saavutamises, ja tagama kõigi teiste üksuste täieliku ja tingimusteta e sellele üksusele. Sama põhimõte kehtib ka ettevõtluses – sa keskendud konkreetsele suunale või tootele, mis on turu vallutaja. Kõrbevad need, kes sellele pihta ei saa ja toodavad midagi, mida nd usuvad, kuid turg mitte.

Afganistanis oleks minu arvates pidanud põhipingutus ol tugev tsiviilmissioon: isüsteemi ja majanduse arendamine ning tagamine. Sõjaväed oleks pidanud neid ainult julgestama, mitte jahtima oma saba ehk „terroriste”, keda iga läbiotsimise ja kontrollpunktis kinnipidamisega juurde toodeti. , elatise teenimise võimalus ja lootust andev tulevik on stabiilsuse alustalad. Nende puudumine viib mässuni. Sellepärast ei saa ka sõjaväed kunagi luua stabiilsust, sest nad ei loo neid pehmeid väärtusi. Küll saaksid nad toetada nende väärtuste loomist.

Kes oleks pidanud Afganistanis kandma põhipingutuse raskust? Suures plaanis oleks seda pidanud teg Euroopa Liit kui just pehmete väärtuste kandja. Fookuses pidanuks ol õpetajad, teadlased ja ettevõtjad, kellele sõjaväed oleksid pidanud üksnes turvalisuse tagama, aga kohalikke ärritamata. Ainult see oleks andnud lootuse, et midagi muutub meie valitud suunas. Just lootuse, mitte garantii. Isegi kui seatud ideaali poleks saavutatud, oleks olukord parem ja leebem, sest midagi ikka külge hakkab. Oleks vählt külvatud seeme parteks võimalusteks. Praegu jätsime maha sama suures kaoses maa, kui see oli alguses, ja Talibanile suur hulga sõjatehnikat, kui nad ka valitsedes oleksid viimase 20 aasta jooksul suutnud ise hankida. Irooniline, kas pole?

Mis saab edasi?

Pakun, et midagi väga pöördelist ei juhtu. Talibani juhtkond, keda arvatakse olevat viis-kuus mõjuvõimsat meest, korrastab ridu ja loob tegelikult toimiva e. Jah, me ei näe samu vabadusi, mis on läänes, kuid neid vabadusi pole ka meie jaoks vastuvõetavas Saudi Araabias ja lääs eriti ei nurise. Oleks viga hakata neid tõrjuma ja õõnestama, sest tegelikult altetiivi ei ole. Nad ongi parim võimalik lahendus praeguses olukorras, et anda tagasi mingigi perspektiiv sellele õnnetule maale. Mitte kedagi teist ei paista isegi silmapiiril. Ma ei usu, et nad jätkavad sealt, kus 2001. aastal pooleli jätsid, sest selleks ajaks oli liikumisel hakanud kaduma nende esialgne eesmärk. See oli afgaani rahva vabastamine korrumpeerunud marionette alt, mille oli eelmise sõja lõppedes üles seadnud Nõukogude Liit.

Iga riik peab suutma ennast ise korrastada ja kõige lõpuks on sõnaõigus siiski afgaani rahva enamusel, mitte meil. Soovitaksin neile humanitaarabi korras palju telereid pakkuda.


Afganistanis vahetuvad põlvkonnad kiiresti

47% rahvastikku on alla 15-aastased. Võrdluseks: Eestis on 16%.

27% on 15–29-aastased.

13% on 30–44-aastased.

8% on 45–59-aastased.

5% on vählt 60-aastased. Võrdluseks: Eestis on 27%.

Allikas: Encyclopædia Britannica


Allikas

Maailm, Uued uudised
Taani võtab massirände takistamist ja oma kultuuriruumi kaitsmist väga tõsiselt, olles eeskujuks kogu Lääne-Euroopale

Hiljuti võttis parlament vastu uue seaduse, mis võimaldab valitsusel deporteerida asüülitaotlejaid Euroopa Liidust väljapool asuvatesse riikidesse ja menetleda nende taotlusi seal.

sotsiaaldemokraatide juhitud valitsuse uue seaduse eesmärgiks on vähendada alusetute asüülitaotluste esitamist, ent loomulikult on massimigratsiooni toetav leer seadust teravalt kritiseerinud. Ilmselt kardetakse muuhulgas, et mitmed teised EL-i riigid võivad st eeskuju võtta.

migratsioonipoliitika oli juba enne uut seadust üks Euroopa karmimaid, ühtlasi on üks neist riikidest, mis näeb tõsist vaeva, et kaitsta kohalikke traditsioone ja väärtusi üha enam pealtungiva mitmekultuurilisuse, massilise immigratsiooni ja poliitilise islami eest.

  1. juunil vastuvõetud migratsiooniseaduse muudatus (häältega 70-24) annab valitsusele õiguse sõlmida lepinguid EL-i mitte kuuluvate riikidega (nn kolmandate riikidega), et luua sinna asüülitaotluskeskused inimestele, kes soovivad asüüli s.

immigratsiooniminister Mattias Tesfaye – sotsiaaldemokraat ja Etioopiast sisserännanud immigrandi poeg – ütles Financial Timesile, et on leidnud juba mitu riiki, enamasti s, mis võivad olla valmis avama sisserändajate vastuvõtukeskuseid.

Aprillis kirjutas Tesfaye alla vastastikkuse mõistmise memorandumile Ruandaga. „ soovib leida uusi ja jätkusuutlikke lahendusi praegustele rände- ja pagulasküsimustele, mis on seotud päritolu-, transiidi- ja sihtriikidega. Praegune varjupaigasüsteem on ebaõiglane ja ebaeetiline, innustades lapsi, naisi ja mehi alustama rändeteedel ohtlikke reise, samal ajal kui inimkaubitsejad teenivad selle pealt suuri summasid,” seisab memorandumis.

„Rändeprobleemide lahendamiseks on vaja leida uusi lahendusi, mis tuginevad terviklikul lähenemisviisil ja õiglasemal ning inimlikumal varjupaigasüsteemil. See hõlmab ebaseadusliku rände algpõhjuste käsitlemist, pagulastele parema kaitse pakkumist konfliktipiirkondades ning abi suurendamist vastuvõtjariikidele, päritolu- ja transiidiriikidele (rändeteedel), et parandada piirihaldust, tugevdada varjupaigasüsteemi ja võidelda inimkaubandusega.“

Massiimmigratsiooni pooldajaid on uus seadus tõsiselt ärritanud. Euroopa Komisjon teatas, et „tunneb tõsist muret“ asüülitaotlejate deporteerimise pärast kolmandatesse riikidesse. ÜRO põgenikeagentuuri kõrge asevolinik Gillian Triggs hoiatas, et „selline tegevus kahjustab turvalisust ja kaitset otsivate inimeste õigusi, demoniseerib ja karistab neid ning seab ohtu hulgaliselt elusid“.

ÜRO põgenikeagentuuri kõneisik Shabia Mantoo lisas aga, et agentuur „seisab endiselt kindlalt vastu rahvuslikele initsiatiividele, millega deporteeritakse asüülitaotlejaid sunniviisiliselt teistesse riikidesse ning õõnestatakse pagulaste rahvusvahelise kaitse põhimõtteid“.

Intervjuus Euronewsile ütles inimõiguste instituudi vanemteadur Nikolas Feith Tan, et plaan toob endaga kaasa väga põhimõttelise muudatuse rahvusvahelises asüülisüsteemis. „Kuni praeguseni oli põgenike kaitse peamiselt territoriaalne. Kui inimene jõudis , siis tuli l hinnata, kas ta on põgenik või mitte ning vajadusel tagada talle kaitse. Uus seadus muudab territoriaalse asüüli põhimõtet.“ Tani sõnul ei ole uus seadus vastuolus rahvusvaheliste seadustega, kuid ilmselt tuleb olla valmis selleks, et vastuvõetud seaduse osas pöördutakse kaebustega kohtusse.

  1. aastal võimule tulnud valitsus ja peaminister Mette Frederiksen on lisaks eelpool mainitud seadusele võtnud massilise migratsiooni vähendamiseks veel terve hulga meetmeid.
  2. juunil 2021 võttis parlament vastu seaduse, millega võib tühistada kriminaalsete grupeeringute liikmetel kodakondsus. justiitsministri Nick Hækkerupi sõnul on jõukude kuritegevus muutunud s tavapäraseks. „Valitsuse eesmärk on tagada taanlastele turvaline igapäevaelu. Kui jõugud seda turvalisust rikuvad, siis peavad sellel olema ka tõsised tagajärjed,“ ütles Hækkerup.
  3. mail 2021 võttis parlament vastu seadus, mis annab valitsusele õiguse saata maalt sunniviisil välja eitava vastuse saanud asüülitaotlejad ja teised illegaalsed . Seadus lubab jälgida migrantide mobiiltelefone, et tõhustada väljasaatmisprotsessi. Seaduse eesmärk on lahendada olukord, kus migrantidele maksti riigist lahkumiseks 100 000 kuni 225 000 krooni, inimesed võtsid küll raha vastu, kuid riigist ei lahkunud. Mõned lahkusid, kuid tulid hiljem tagasi.

  4. mail 2021 karmistas valitsus kodakondsusseadust. Tulevikus ei ole varasema kriminaalkaristusega isikutel võimalik kodakondsust saada. Immigratsiooni- või sotsiaalkindlustussüsteemi reegleid rikkunud isikutel tuleb kodakondsustaotluse esitamisega oodata kuus aastat. Lisaks peab taotlejal olema olnud kindel töökoht või oma ettevõte vähemalt kolm aastat ja kuus kuud taotluse esitamisele eelnenud nelja aasta jooksul.

liberaalse partei kõneisik Morten Dahlini sõnul ei ole kodakondsus mingi kingitus, vaid see tuleb välja teenida. „Inimesed, kelle me vastu võtame peavad st hoolima ja olema seaduskuulekad.“

  1. mail 2021 esitas valitsus hulga uusi ettepanekuid võitluseks „religioossete ja kultuuriliste paralleelühiskondade“ tekkimisega s. 9. märtsil 2021 keelustati mošeede ehitamine välisriikide rahastusel. Samal päeval võeti häältega 96-0 vastu seadus, mis keelab s alaealiste religioossed abielud ja sundabielud. Selliste abielude sõlmijaid võib karistada kuni kahe aastase vanglakaristusega ja st väljasaatmisega.
  2. augustil 2018 keelustati islami näokatte kandmine avalikes kohtades.

s elab 5,8 miljonit inimest ja viimase viie aasta jooksul on seal esitatud igal aastal umbes 40 000 uut asüülitaotlust. Enamik taotlejatest on , Aasia ja Lähis-Ida moslemiriikidest. Seega on s tekkinud üsna suured Süüria, Türgi, Iraagi, Iraani, Pakistani, Afganistani, Liibanoni ja Somaalia immigrantide kogukonnad. Pew Research Centeri andmetel moodustavad moslemid elanikkonnast umbes 5,5%. Sarnaste trendide jätkumisel on see protsent aastaks 2050 juba 16.

Allikas: Gatestone Institute

Loe otse allikast

Maailm, Uued uudised
Maailma vägistamisstatistika: Rootsi on naiste jaoks kõige ohtlikumate riikide seas kuues

Vägistamisstatistika näitab halastamatut fakti: Rootsi on järel (erandiks Bermuda) s kuuendal kohal kui ohtlikuim riik naistele. Halvimate riikide TOP-10 tabelis pole peale liberaalse “multikultuursuse unistusta” muid lääneriike.

Vägistamiskultuuri vohamise aluseks on massimigratsioon Kolmandast st, mis toob Põhjamaadesse, eriti aga Rootsi, suurel hulgal teis kultuuridest mehi, sealhulgas moslemeid, kelle arusaam võrdsustab Lääne naised hooradega.

Rootsi naalpreventsiooni Nõukogu teatel on vägistamiste arv Rootsis viimase kümne aasta jooksul (2010-2019) kasvanud 44 protsenti. Ohvriteks on ka mehed ja poisid, kuid 2019. aastal oli 92 protsenti teatatud vägistamiste ohvri naised või tüdrukud.

Rootsist öeldakse, et see riik on “humanitaariigina suurriik” ja neil on arenenuim feministlik s. Kuid tegelikult muutub Rootsi naiste jaoks üha hullks ja ohtlikumaks. Rootsi on ja Kariibi mere piirkonna riikide järel halvimas olukorras kuues.

Samnytt kirjutab, et feministliku ega Rootsis mehed vägistavad, alandavad ja peksavad naisi üksi ja grupiti, sageli toimuvat ka üles jäädvustades, kuid riik ei suuda seda takistada. Rootsis kardavad ka teadlased, kes tegid ja avalikustasid uuringu, et sisserändajad panevad toime kõige rohkem vägistamisi, nüüd kättksu.

Põhjamaade võrdleva eksperdihinnangu kohaselt on Rootsis võrreldes Norraga 3,3 korda rohkem vägistamisi, 4,2 korda rohkem kui Soomes ja 9,9 korda rohkem kui s. Ometigi on kõigis neis maades sisserändega suuri probleeme.

Siin ka turvalisusindeks.

Allikad: Samnytt, MVLehti ja Svenska Dagbladet

 

 

The post Maailma vägistamisstatistika: Rootsi on naiste jaoks kõige ohtlikumate riikide seas kuues appeared first on Uued Uudised.

Loe otse allikast

Maailm, Uued uudised
“Salliv” Saksamaa: perearst keeldus haiget ravimast, kuna too on AfD liige

Saksamaal keeldus perearst Alternatiiv Saksamaa (AfD) ridadesse kuuluva poliitiku ravimisest. Nimelt luges arst lehest Andrea Zücheri kandideerimisest AfD nimekirjas ja kustutas seepeale Zücheri oma patsientide hulgast.

Tegemist on järjekordse näitega diskrimineerimisest poliitiliste vaadete alusel, kuid et Hippokratese vande andud arst keeldub ravimast talle poliitiliselt mitte sobivate vaadetega patsienti, on siiski juba täiesti uus tase.

Andrea Zücher on Waldshuti valimisringkonna kandidaat Bundestagi valimistel ja kuulub AfD-sse aastast 2016. Zücheri enda sõnul kannatab ta kroonilise haiguse all ja peab seetõttu korrapäraselt arsti juures käima. Viimatise visiidi ajal teatas aga arst, et keeldub teda tema poliitiliste vaadete pärast edaspidi ravimast ja soovitas Zücheril endale uus arst leida. Zücheri sõnul oli arst teatanud, et naise poliitiliste vaadete tõttu on „nendevaheline usaldus kadunud“. Arst ei saavat endast enam „ravimisel 100% anda“ ja olevat valmis edaspidi „sekkuma vaid meditsiinilise hädaolukorra puhul“. Arsti otsus oli Zücherile tema enda sõnul täielik šokk.

„Ma ei ole kunagi oma elus nii šokeeritud olnud. Mul tulid pisarad silma.“ Tema sõnul ei oleks ta iial osanud arvata, et Saksamaal midagi sellist juhtuda võib. „On hirmutav, ent ühtlasi ka silmi avav, kui varjamatult ja ilma mingi häbitundeta muudab nn tolerantne ühiskond – kes ise nimetab end tsentristlikuks – tervishoiuteenuse kogu avalikkuse silme all inimese poliitilistest ja ideoloogilistest vaadetest sõltuvaks.“

Ajakirjanike järelepärimisele teatas arst, et ei soovi midagi kommenteerida.

Andrea Zücher esitas politseile kaebuse diskrimineerimise kohta. Saksamaa põhiseaduse kohaselt ei tohi kedagi tema poliitiliste vaadete alusel diskrimineerida.

Samas ei ole AfD poliitikute diskrimineerimises midagi uut. Praegu Bundestagis esindatud parteidest on kõige sagedamini langenud erinevate rünnakute alla just AfD liikmed ja nende vara.

Allikas: Junge Freiheit

 

The post “Salliv” Saksamaa: perearst keeldus haiget ravimast, kuna too on AfD liige appeared first on Uued Uudised.

Loe otse allikast

Maailm, Uudised, Õhtuleht
Vaktsiini kasutuselevõtt võib pikendada kriisi
pandeemia ei lõpe tõenäoliselt enne, kui vaesematel riikidel on juurdepääs vaktsiinidele, hoiatasid Lanceti meditsiiniajakirjas kirjutavad teadlased.

Artiklis öeldakse, et vajatakse enneolematult palju doose, kuid vaesematel riikidel puuduvad vahendid, et seda endale lubada ja rikkamad riigid on varunud varusid, vahendab BBC.

Eksperdid soovivad näha tootmise kasvu ja annuste taskukohast hinda. See on viimane hoiatus, et niinimetatud “vaktsiiniline natsionalism” seab ohtu elusid.

Lisaks kriisi pikendamisele suurendab vaktsiinide kättesaadavuse puudumine Lanceti artikli kohaselt edasiste mutatsioonide tekkimise ohtu.

„Kui vaktsiine ei jaotata õiglasemalt, võib kuluda aastaid, enne kui koronaviirus viiakse ülemaailmsel tasandil kontrolli alla,” ütles juhtiv autor Olivier Wouters Londoni majanduskoolist.

Rikkad riigid võtavad endale 70% annustest

Vähem kui aasta jooksul on välja töötatud mitu vaktsiini, mida Lanceti artikkel nimetab “erakordseks saavutuseks”.

Kuid üksikute annuste hinnad varieeruvad tohutult: odavaim maksab umbes 5 dollarit, kõige kallim üle 60 dollari. Mõnda saab hoida toatemperatuuril, teised vajavad spetsiaalset varustust, et neid madalal temperatuuril hoida.

Ja rikkamad riigid ostavad suurema osa annustest – aruande hinnangul on nendel riikidel 70% annustest – eksperdid hoiatavad puudujääkidest vaesemates ja keskmise sissetulekuga riikides järgmistel aastatel.

vajab nüüd rohkem vaktsiinide doose, kui seda on tehtud kõigi teiste ajaloos olevate vaktsiinide jaoks, et nakatada piisavalt inimesi ülemaailmse vaktsiinimmuunsuse jaoks,” öeldakse ajakirjas.

Tulenevalt sellest, et rohkem vaktsiine on heaks kiidetud, soovitavad autorid need rakendada vastavalt kohalikele vajadustele – näiteks võivad üheannuselised vaktsiinid olla paremad vaesematele riikidele, kellel puuduvad külma tarneahelad või registrid, mis on vajalikud kahte doosi nõudvate vaktsiinide jaoks.

Loe otse allikast

Maailm, Tervis, Välisuudised
Ralliajakirjanikuna suletud Prantsusmaal. Kummituslinn, salajane pajaroog ja hävitatavad pastakad

Prantsusmaa restoranid on suletud. Sööge kodus.

Koroonaest tingitud on Prantsusmaal erekordselt ranged.

Iseenesest on ime, et Mone Carlo ralli üleüldse toimub, sest on vallutanud Prantsusmaa. Mitte et t üleliia oleks – nakatumisnäitaja on kõvasti väiksem Euroopa keskmisest ja poole väiksem kui s, aga see ei takista riiki lukku panst.

Selleks et üleüldse rallile pääseda, tuli esmalt korraldajatele saata viis dokumenti: printida välja, täita käsitsi, allkirjastada, salvestada ja siis teele lähetada. Nende dokumentidega tuli endal ja ka ajalehe bossidel kinnitada, et mõistetakse e ohtlikkust ja tehakse kõik, et see ei leviks. Mõistagi pidi paberite hulgas ol tõend negatiivse koroonaanalüüsi kohta.

Esimene takistus ilmnes juba Tallinna lennujaamas, kui pardakaart pani punase tule vilkuma. „Lähete Pariisi? Kas teil analüüsi negatiivne tulemus on seal ette näidata, muidu te riiki ei pääse?” päriti. Vale jutt, Pariisis polnud kellelgi paberist sooja ega külma.

Järgmine probleem: buss Orly lennujaama ei sõida. Kuidas sinna saab? Taksoga. Ainult et ühtki taksot pole. Oodake, ehk tuleb, soovitati. Lõpuks tu.

Oli selge, et Nice’ist autoga elamispaika Sisteroni enne 18 ei jõua, aga sealtmaalt algab komandanditund ja kes ringi liigub, võib sattuda soolaputkasse. Õnneks on ols lahendus: kui pelgad, et õigeks ajaks varju ei jõua, tuleb välja printida paber ja see enne täita – kes oled, kust tuled, kuhu lähed, millal teekonda alustasid ja pärale loodad jõuda. Ent, mis kõige tähtsam: ristikesega tuleb märkida põhjus, miks sa ringi hulgud ja seadust ei täida. Ajakirjaniku jaoks on õige risti võimalusi vaid üks: sõit töölt koju või kodust tööle. Oleks koer, tohiks tga jalutada, aga elamispaigast ainult kilomeetri raadiuses. Kusjuures täidetud paber tuleb le kohe ette näidata, mitte seda kinnipidamise korral täitma hakata, muidu tuleb suur pahandus.

Inimtühjus ja salakaup

Lõpuks hotell. Pikk sõit on kleepinud keele suulakke. Ehk saab hotelli restoranis kesvamärjaga selle sulatada?

No, no! Restoranid on kõik suletud,” hõikab hotelliomanik, suundub tagaruumi ja naaseb külma õllepudeliga. „Kraanist sa õlut lasta ei saa, keegi võib näha, võta pudel ja klaas ning joo toas.”

Ent kuidas oleks õhtusöögiga? Mullusest on meeles teie imitsev filet mignon. „No, no!” kõlab vastuseks. „Aga ma võin teha karuli-sibula-singi-juustu-pajarooga ning järelroaks on juustu-vorsti-valik salatiga. Tule poole tunni pärast.”

Pool tundi hiljem ulatatakse hämaruses kandik a pisikese paja ja muuga ning sellega tuleb vaikselt, selg kühmus, tuppa hiilida. Kui kuskil on sama maitsvat pajarooga, siis mitte meie universumis. Olgu siinkohal öeldud, et kogenud luuraja käib ikka enne poest läbi ja ostab pisut nosimist, aga soe söök on soe söök.

Prantsusmaa linnad on õhtuti inimtühjad. Komandanditund.Foto: SIPA/SCANPIX

Mõistagi tekib huvi, kas tõesti on Haapsalu-suurune linn õhtul kell seitse rahvast tühi. Kaugele ei julge minna, aga paarsada meetrit mööda üht peatänavat sinna-tänna jalutades ja kõrvaluulitsatesse piiludes… Tühi mis tühi. Ei ainsat inimest, isegi koerakesega daami mitte. Justkui kummituslinn. Ja nii hommikul kella kuueni välja.

Meil öeldakse, et rahvas ei mõistaks, kui e takistamiseks keerataks kruvid viimseni pingule ja kehtestataks komandanditund. Prantslased mõistavad, aga kiruvad. Kusjuures mitte ametivõime, vaid t.

„Muidugi on , saame valitsuselt restorani sulgemise tõttu kompensatsiooni, aga vähe. Pank annab küll laenu, aga see tuleb tagasi maksta,” selgitab hotelliomanik. „Teisalt pole parem, kui ma e külge saan ja haiglasse satun. Seega tuleb keeruline aeg üle elada.”

 

Britid on saatanast

Ega prantslased võõraid väga külla oota – toovad äkki koroona kaasa –, kuid lepivad paratamatusega, kui külalised just Suurbritanniast ei tule. Ralliajakirjanik David Evans kurtis, et hotelli ta inglasena broneerida ei saanud – öeldi, et kohti pole. Kui ta esitles end aga ameeriklasena, leidus tube küll. Gapis, kus ralli peamiselt toimub, teatanud tuttav Evansile, et ärgu mingil juhul oma autoga kohale tulgu – Suurbritannia numbrimärk põhjustaks üleüldise paanika.

Pressikeskusse ei saa enne, kui kehatemperatuur vastab normidele. Sead oma näo posti otsas asetseva ekraani tsentrisse ja kui süttib roheline tuli, oled teretulnud. Esimene küsimus: kus on paber negatiivse analüüsitulemuse kohta, alles siis räägime edasi. Pressimaterjalide kättesaamise kohta on vaja anda allkiri. Ulatatakse pastakas ja kui pookstavid paberil, tuleb kirjapulk konteinerisse visata nagu kasutatud süstal – hävitamiseks, äkki on sel pisikud küljes.

Rangeid reegleid on Prantsusmaal teisigi: maski tuleb kanda kõikjal, ka tänaval, ruumides tuleb liikuda põrandale joonistatud noolte järgi, et inimesed kokku ei puutuks, uksed, ka tualettruumide omad, on võimaluse korral avatud, et käepidemed t edasi ei kannaks… Ja prantslased, vählt enamik neist, ei nurise.

Allikas

 

Kirev elu, Maailm
TOP 5 kohta Putini salajases palees, mis oma luksuslikkusega kõige rohkem hämmastavad
 

Aleksei  ja tema Korruptsioonivastase Võitluse Fond (FBK) avaldasid üleeile uuringu  presidendi Vladimir i paleest Musta mere ää Gelendžiki lähedal, mille rajamiseks on kulutatud väidetavalt umbes miljard eurot. Millised võiksid olla viis oma luksuslikkuse poolest kõige hämmastavamat kohta i väidetavas valduses?




Palee ametlik pindala on 17 691 ruutmeetrit ja „riigi riigis” kogupindala 7000 hektarit. Territooriumil on mitu viinamarjaistandust, , kasvuhoone, 80-meetrine sild, amfiteater, mitmed kontrollpunktid, helikopteri maandumispaigad ning kogu valduse kohal on lennukeelutsoon. Maa all asub aga jäähokihall.
Maa-alune jäähokihall
Maa-alune jäähokihall

Kõige rohkem irvitamist on esile kutsunud akvadiskoteek – nii seda hoone plaanil nimetatakse. Sinna pääseb otse basseinist ning keskel on purskkaev ja ääres baar. sai oma valdusse valduse joonised, millest arhitektuuribüroo tegi 3D visualisatsiooni.

Akvadiskoteek

Hämmastab tellimustööna valmistatud Itaalia mööbli hind. Divaanid, lauad, tualettlauakesed, tumbad ja toolid, mille hind on 30 000-50 000 tükk. Tualetipoti hari maksab 700 eurot. Siin magab ilmselt ise. Magamistoa suurus on 260 ruutmeetrit.

Magamistuba

Järgnev koht on kuulutatud parimaks vesipiibumaailmas. „Plaanil on see märgitud „vesipiibutoaks”. Ja kõik oleks korras, aga „vesipiibutoas” ei ole ühtki akent, see-eest on lava, grimmiruum, eesriided ja plaanile on märgitud ka midagi, mis sarnaneb väga postitantsu postile,” kirjutavad uuringu autorid.

Vesipiibutuba

Kuigi Venemaal on kasiinod üldiselt keelatud, on selles palees spetsiaalne ruleti mängimise koht olemas.

Kasiino

On olemas ka oma .

lava ja kahe rõduga

„Palju aastaid oleme me näidanud teile korrumpeerunud ametnike vara õhust ja väljastpoolt. Aga kõige korrumpeerunuma paleed näitame teile seest. Me lubasime, et satume külla Vladimir ile. Ja satumegi, kuigi keegi ei ole meid sinna kutsunud. Meid aitab üks tähtsamatest töövõtjatest, kes töötas palee ümberehitusel. Ta oli sisustuse luksuslikkusest ja mööbli hullumeelsetest hindadest nii vapustatud ja marus, et saatis meile selle objekti detailse arhitektuurilise plaani. Seal on olemas kõik – alates põrandaornamendi joonistest kuni kõigi mööbiliartiklite ja pistikupesade paigutuseni. See tähendab, et me näeme koos teiega sõna otseses mõttes, millistel diivanitel Vladimir istub, millistel vooditel lamab ja milliste laudade taga sööb,” selgitas oma andmete päritolu.

 

Allikas

Maailm
Uskumatu lugu: 25 aastat kadunud olnud ja vahepeal surnuks kuulutatud Leedu spordiajakirjanik ilmus elusalt välja…. Venemaal

Tänavu 3. detsembril pöördus Moskvas asuva Leedu saatkonnaga poole abi otsides endine leedulasest spordiajakirjanik ja – kommentaator Antanas Paulaitis, kes teatas, et soovib kodumaale naasta. Kurioosseks teeb asjaolu aga see, et teda nähti viimati 25 aastat tagasi Leedus ning viimased 19 aastat oli ta ametliku informatsiooni kohaselt surnud olnud, kirjutab Leedu Delfi.

Paulaitis kuulutati ametlikult surnuks 2001. aasta 22. jaanuaril. Usutakse, et just siis otsustasid tema lähedasid lõpetada tuntud spordiajakirjaniku otsimise. Kõigi üllatuseks ilmus aga kadunud Paulaitis mõned nädalad tagasi Venemaal välja, teatades, et on elus ja terve, elab Moskva lähistel ning soovib kodumaale minna ja oma lähedasi külastada, kirjutab Leedu Delfi. Mis tuntud spordikommentaatoriga ikkagi juhtus ning mida ta 25 aastat Venemaal tegi?

Antanas Paulaitis võttis tänavu 3. detsembril Moskvas asuva Leedu saatkonnaga ühendust ning andis teada, et on alates 1995. aastast Venemaal elanud ja soovib nüüd kodumaale naasta. Paulaitis avaldas, et kaotas pandeemia ajal kogu oma sissetuleku ning palus saatkonnalt abi, et nad aitaksid tal pöörduda oma lähedaste poole Leedus, kes finantseeriksid tema kodureisi.

Kuid lähedaste juurde naasmine pole nii lihtne. Leedulase vend, tuntud pianist Kestutis Paulaitis oli spordikommentaatori väljailmumisest üllatunud ning uudisest alguses üldsegi mitte rõõmus. Ei tema ega ka Antanas Paulaitisest maha jäänud poeg teadnud alguses, keda või mida uskuda

Paulaitis on viimased nädalad elanud Vladimiri linnas, kus tal püsiv elukoht aga puudub. Tema lähedased saavad temaga nüüd ühendust võtta kahe telefoninumbri kaudu, mille ta saatkonna abil omastele saatis.

Seostati salateenistusega

Paulaitise perekonnas on leedulase väljailmumine tekitanud siiski palju küsimusi. Miks endine spordiajakirjanik, kes nii pikalt oli kadunud, just nüüd, vahetult enne jõule välja ilmub ning ei osanud isegi telefonitsi seletada, mida ta viimased 25 aastat Venemaal teinud oli? Veelgi huvitavamaks teeb kogu loo asjaolu, et leedulasel pole ühtegi isikut tõendavat dokumenti. Leedu Delfi teatel on Paulaitise lähedased andnud märku, et soovivad kõikide vajalike protseduuride ettevõtmist, et tema identiteet saaks ikkagi kinnitatud.

Endise kommentaatori kohta on aga juba hakanud levima vandenõuteooriaid, et ta lahkus 1995. aastal Moskvasse, sest oli seotud kahtlaste tehingutega. Välja on isegi pakutud, et tal võis olla kontakte Venemaa salateenistuses ning ta ilmus nüüd välja seetõttu, et ta muutus Moskvale kasutuks ning soovib nüüd kodumaale naasta.

“Ma ei tea, kuidas olukord laheneb, aga meil pole ei ruumi ega raha selleks, et teda koroonaviiruse ajal ära elatada,” kommenteeris olukorda pianistist vend. “Tahaksin teada, kuidas Leedu või Vilniuse linn – kus mu vend alates 1968. aastast elas, saab aidata leida talle sotsiaalabi ja mingisugust toetust. Lisaks on tema Vilniusel elaval pojal kohustus isa eest hoolitseda. Ühesõnaga olukord on väga segane.” Kestutis Paulaitis lisas, et on telefonitsi juba mitmel korral oma vennaga rääkinud ning ta tõi eraldi välja, et saatis oma tagasihoidlikust pensionist 150 eurot Venemaal elavale vennale.

Leedu Delfil õnnestus Venemaal elava endise spordiajakirjanikuga ise ühendust saada.

Tere, Antanas, kuidas sul läheb? Palun räägi, kus sa oled olnud nii kaua, sest Leedus on sind juba surnuks tunnistatud?

Jah, olukord on väga erakordne. Ma ei tea, palju saan avalikkusele rääkida, sest ma ei taha Leedus elavatele lähedastele haiget teha. Paljuski olen ise lollisti käitunud. Tunnistan, et lahkusin Leedust, kui mind söödi nooremate inimeste poolt välja ja visati Leedu televisioonist minema. Töötasin seal ligi 25 aastat. Töötasin koos legendaarse spordikommentaatori Vladas Janiunas, kes hiljuti suri. Toona tuli aga uus valitsus ning mind lihtsalt visati välja. Isegi aastaid hiljem ma ei taha nimetada nende inimeste nimesid. Tulid noored inimesed, kes janunesid võimu ja kuulsuse järele ning minust saigi üleliigne.

Pärast televisioonis töö kaotamist läksin Rokiškise linna juustutootjate juurde tööle. Olin nende esindaja seal. Venemaal läks aga bardakk lahti, sest mõned ettevõtted hakkasid seadusi rikkuma ning minu sidemed Leeduga lõigati läbi. Siis sattusin Venemaal ka avariisse. Ma aitasin ise seal üht tüdrukut, kes oli Moskva Domededovo lennujaama turvameeskonna juhi lapselaps. See tüdruk aitas mul õnnetusest taastuda ja mina aitasin omakorda teda, sest ta oli raskesti haige.

Millega sa täpsemalt tegelesid ning mille pealt üldse elasid toona?

Tööd leiab alati. Kui sa riigi vastu ei sõdi, siis enda ära elatamiseks leiab võimalusi ikka. Mina ei sidunud end illegaalsete asjadega. Ma elasin kogu aeg Moskvas, kus üürisin üht korterit. Töötasin kullerina, kes viis inimestele kontserdipileteid kohale. Inimesed tellisid pilteteid ja kullereid viisid neid kohale.

Koroonapandeemia eel toimus Moskvas palju üritusi, seega tööd oli palju. Moskva on suur linn, piletid läksid nagu soojad saiad. Praegune olukord linnas on aga pandeemia tõttu kurb. Vanemad inimesed ei saagi vabalt ringi liikuda.

Leedus levivad juba praegu kuulujutud, et tegid koostööd Venemaa salateenistusega.

Ütlen täiesti ausalt, et ma pole ei enda ega ühegi teise riigi teenistusega koostööd teinud. Uskuge mind, ilma dokumentideta ei saanud ma isegi kohaliku politseiga kontakteeruda. Mis salateenistusest me veel räägime.

Kas elasid kogu aja ilma isikut tõendavate dokumentideta?

Tõesti elasin. Püüdsin aasta tagasi Leedu saatkonnaga ühendust võtta, aga nad ütlesid, et neil pole aega ja ma võtku hiljem ühendust. Siis hakkas aga kooronaviiruse jama pihta ning ma jäin siia kinni. On väga hea, et head sõbrad mulle peavarju pakkusid, sest vastasel juhul oleks läinud sinna, kus Vladas Janiunas praegu on…

Kuulsime isegi kuulujutte, et töötasid Venemaa võimustruktuurides.

Olen ise seda juba pikalt kuulnud. 15 aastat tagasi levisid sarnased kõlakad minu kohta. Kuid mõelge loogiliselt, kui mul pole pabereid, siis kelle heaks ma töötan? Ma polnud ei vahi all ega vangis. Kui oleksingi olnud, siis saatkond oleks sellest teadlik. Mind ei üllata, et sellised jutud ringi liikusid. Venemaal juhtub kõike, aga minul õnnestus vältida ebameeldivat kohtumist kriminaalse maailma ja teiste “pahade kuttidega”.

Kus sa praegu viibid?

Elan praegu Moskva lähedal, Vladimiri linnas. Ma elan aga praegu teiste inimeste kulul ja ma pole üldse õnnelik selle üle. Elan ühes maamajas koos sõprade sõpradega. Seega ootan väga, et ma saaksin oma dokumendid kätte ja Venemaalt lahkuda. Olukord on tragikoomiline.

Miks sa nii pikki aastaid ei proovinud oma perega ühendust võtta?

Püüdsin kontakteeruda lähedaste ja sõpradega rohkem kui korra, aga nende telefoninumbrid muutusid. Ma ei saanud helistada neile, keda proovisin. Ühel hetkel kuulsin, et mõned mu vanad sõbrad Kaunases ja Vilniuses olid juba aastaid tagasi ära surnud. Tänan jumalat, et ma ei saa jätkuvalt tõsiste tervisemurede üle kurta. Ainult nägemine on halvenenud.

Mida plaanid Leedusse naastes tegema hakata?

Praegu ootan ainult dokumente, et need ühel päeval valmis saaksid. Pole mõtet enne plaanida, kui midagi teha ei saa. Ma ei usu, et mulle Leedus tööd leidub. Mõistan, et kõik on muutumas. Ma ei unista, et tulen tagasi ja hakkan õpetajaks või suureks juhiks. 30-selt olid mul tulevikuks suured plaanid, aga nüüd tahan lihtsalt rahulikult olla. Olin aastaid tööta, seega mul polnud raha hädavajalike asjade jaoks. Tahan väga Leedusse naasta, aga oleks väga kurb, kui peaksin lihtsalt varjupaigas surema…

Kas sa ei igatse telejakirjanikuna töötamist ja spordikuulsustega suhtlemist?

Kuidas mõelda asjale, mis on nagunii võimatu. Tahaksin näha praeguseid ajakirjanikke. Tahaksin näha, kes neist suudaks organiseerida hobuste võidusõidu Butrimonyses, kus omal ajal kogunes 30 – 40 tuhat inimest.

1992. aasta Barcelona olümpiamängude ajal tuli Janiunas tegema üht ülekannet, kuid selleks vajalikke asju polnud. Kahe tunniga organiseerisin kogu vajaliku varustuse ning tegime ülekande kogu Leedule. Olime läbi USA organiseerinud mobiiltelefoni, pannud püsti erilise stuudio ning ülekanne poleks saanud enam sujuvamalt minna!

Näen, kuidas tehnoloogia praegu edasi areneb. Olen märganud, et tehnika liigub edasi, kuid inimeste mõtlemine mitte. Televisioonis töötades olid lõbusad ajad. Isegi sel ajal sain pool maailma läbi sõita. Käisin Austraalias, Kanadas, Singapuris ja üle kogu Euroopa. Inglise keelt räägin soravalt, lisaks mõistan läti, poola ja saksa keelt. Enne Venemaalt lahkumist elasin Vilniuses Aludariu tänaval. Minu abikaasa suri eelmisel aastal. Usun, et see oleks aidanud mul palju varem Leedust koju tulla.

Kui palju nüüd oma lähedastega suhtled?

Paraku pole ma emaga juba iidsest ajast saadik läbi saanud. Olen Kaunasest pärit, aga elasin ja töötasin aastaid Vilniuses. Meie suhe oli nii pingeline, et Vilniuses ei olnud me kordagi koos. Ma tõesti ei taha oma vennale ega teistele haiget teha, kui naasen. Oleme vennaga suhelnud nüüd tihedalt Whatsappi kaudu.

Migratsiooniamet võttis ühendust mu pojaga, kes elab Leedus. Sain aga teada, et ta ei kasuta uuemat tehnoloogiat ja me pole kahjuks suhelda saanud. Mõistan olukorda, pole ka tema jaoks hea olnud. Palju on kirjutada ja rääkida, aga võib-olla koju naastes saan teile rohkem rääkida.

Leedu politsei pressiesindaja Ramūnas Matonis ütles Paulaitise Leedusse toomise protsessi kirjeldades, et politseiosakond saab Leedu välisriikide esindustelt teateid ja registreerib need vastavalt kehtestatud korrale ning edastab need seejärel vastavalt protokollile. “Sellistel juhtudel ei saa aga informatsiooni allikat kontrollida, kuna teabe saajaid pole ning politsei korrigeerib andmed vastavates registrites ja süsteemides. Antud teave saadeti meile 4. detsembril e-maili kaudu. Meil pole andmeid, et see informatsioon oleks vale või et on ilmnenud uusi asjaolusid,” ütles Matonis.

Matonise sõnul saatis neile informatsiooni Paulaitise kohta Leedu saatkond Venemaal. “On võimalik, et kolmandate osapoolte puhul antakse saatkonnale isiku osas ebaõigeid andmeid, eriti juhtudel, kui teave edastatakse telefoni teel. Tuleb siiski märkida, et antud juhul meile edastatud teave ei tekitanud kahtlusi, sest sünnikuupäev, isikukood ja kõnelejalt saadud andmed tema sugulaste kohta andis meile edasi Leedu saatkond Venemaal. Nimetatud saatkond ise on tuvastanud, et isik oli varasemalt surnuks tunnistatud ja tema isiku tuvastamiseks on alustatud menetlusega. Seega soovitame lisainformatsiooni saamiseks pöörduda Leedu Vabariigi Vene Föderatsiooni saatkonna või Leedu välisministeeriumi poole,” ütles Matonis.

Leedu välisministeerium vastas Leedu Delfile järgnevalt: „Leedu Vabariigi kodanikud välisriikides pöörduvad Leedu diplomaatiliste ja konsulaaresinduste poole konsulaar- või konsulaarabi osutamise korral. Vastavalt Leedu Vabariigi konsulaarstatuudile aitavad diplomaatilised esindused kannatanud Leedu kodanikel võtta ühendust Leedu sugulastega. Ebatavaliste juhtumite korral teevad Leedu diplomaatilised esindused koostööd pädevate Leedu või välisriikide asutustega. Antud juhtumi puhul tuleb identiteet kindlasti kindlaks teha.”