Kuuene pakk kondoome

Olid kord kolm meest koos komandeeringus.
Enne kojusõitu otsustasid kaks kolmanda üle nalja teha ja sokutasid talle kohvrisse kuuese paki
kondoome.
Naise üllatus kodus mehe asju lahti pakkides oli muidugi suur ja loomulikult tuli mehel tulivihasele
kaasale aru anda.
Tuli siis mees välja valega, et töö juurest antakse need komandeeringusse minnes kõigile kaasa, nii
igaks juhuks….
Jääb üle ainult oletada kahe naljamehe kimbatust, kui kolmanda mehe naine nende naistega
jutustama juhtus ja neile seda kondoomide kaasaandmise uudist jagas.
Katsu sa seletada, kuhu sinu kondoomid jäid!
Aus mees, kes üle aisa ei löönud, tõi ju enda omad koju…

Briti koolides võetakse osutitega kellad maha, sest õpilased ei saa neist enam aru

 

Sealjuures ei ole tegu väikeste laste, vaid teismelistega, kes eksameid sooritavad. Just eksamite ajaks pannaksegi osutitega kellade asemele digikellad, et osutikella mittemõistjail mitte liigset stressi tekitada.

 

The Telegraph vahendab kooli- ja kolledžijuhtide liidu peasekretäri asetäitja Malcolm Trobe`i sõnu, kes ütles, et praegune põlvkond ei ole traditsioonilise sihverplaadi ja osutite lugemisel sama osav, kui eelmised. “Nad on harjunud sellega, et aega näidatakse neile digitaalselt – telefoniekraanil, arvutiekraanil. Peaaegu kõik seadmed, mis neil on, on digitaalsed ja nii ongi noored harjunud sellega, et nad näevad kõikjal digitaalset ajanäitu.”

Varem koolidirektori ametit pidanud Trobe ütles, et õpetajad soovivad, et õpilased oleksid eksamite ajal võimalikult lõõgastunud meeleolus. Traditsiooniline kell võib olla ülemäärase stressi põhjustajaks, kui eksamit sooritav noor sellest aru ei saa.

 

“Me ei soovi, et õpilased hakkaksid kätt tõstma, et küsida, kui palju aega eksami lõpuni on,” ütles ta. “Digikellade kasutamisel on suur eelis, sest nende puhul on palju raskem järelejäänud aja arvestamisel eksida.”

 
 

Mirror kirjutab, et ehkki õppekava järgi peaksid viie- ja kuueaastased osutitega kella tundma ja olema võimelised ka ise numbrilauaga kella koos etteöeldud kellaajaga paberile joonistama, unustavad paljud lapsed selle oskuse väga ruttu pärast õppimist. Küsimus on praktikas – oma telefonilt on digikella palju lihtsam vaadata.

Osutitega kella mittemõistmisest tõsisema murena hoiatas selle aasta alguses briti pediaater Sally Payne, et lastel on järjest keerulisem pliiatseid-pastakaid käes hoida, kuna nad kasutavad igapäevaselt järjest rohkem tehnoloogiat.

“Et pliiatsit enda haardes hoida ja liigutada, on vaja väga tõhusat kontrolli väikeste sõrmelihaste üle. Lastel on vaja väga palju harjutada, et need oskused omandada,” ütles ta. “Lihtsam on anda lapsele iPad, kui innustada teda tegema midagi sellist, mis soosib lihaste arengut – nagu näiteks ehitusklotsidega mängimine, lõikamine-kleepimine või muude mänguasjade kasutamine. Seetõttu ei arenda nad välja ka baasoskusi, mida on tarvis pliiatsi haaramiseks ja hoidmiseks.”

Allikas