Rubriik: Poliitika

Eestinen, Majandus, Poliitika, Tervis, Uudised, Välisuudised
KUUM SISEINFO: Soome valitsus tahab muuta piiriületuse mudelit, et välistada nakkuse jõudmine riiki

Soome valitsus tahab lekkinud siseinfo kohaselt muuta senist piiriületuse mudelit, et veelgi tõhusamalt välistada nakkuse jõudmine riiki.

Kavas on hakata edaspidi nõudma kahte koroonatesti, mille vahele jääb kohustuslik karantiini periood. Nimelt on selgunud, et ühest testist peale Soome sisenemist ei piisa, nakkuse leviku vältimiseks on vaja kahte testi. Teisest testist keeldujaid võidakse hakata trahvima, vahendab Iltalehti.

Valitsuse plaani kohaselt tahetakse piirikontrollist ELi sisepiiril loobuda juunikuus. Muudatustega on seetõttu kiire, kui epideemia olukord ja vaktsineeritus kulgevad ootuspäraselt.

Valitsuse siseinfo andmetel on küllalt tõenäoline, et tulevikus nõutakse Soome sisenemisel kahte testi: üks vahetult enne või pärast sisenemist ja teine mõne aja pärast. Sarnane süsteem toimib ka praegu, aga probleemiks on see, et paljud inimesed ei lähe teist testi tegema, samuti on neid inimesi raske tabada. Piiril on antud ka valesid isiku- ja elukoha andmeid.

Valitsus kaalub nüüd sanktsioonide kehtestamist, kui piiriületajad ei lähe teist testi tegema. Kui teist testi tegema ei minda, võib see olla tervisekaitse väärtegu, mille eest võidakse määrata karistuseks rahatrahv või kuni 3 kuu pikkune vangistus.

Soome terviseameti andmetel vähendab enne Soome sisenemist 48-72 tundi tehtud koroonatest nakkuse leviku tõenäosust 10-20 protsenti. Kui aga test teha Soome saabudes, vähendab see nakkuse levikut 50 protsenti. Kui aga teha teine test 72 tundi peale Soome saabumist, vähendab see nakkuse levikut 50-60 protsenti, kui testide vahel ei olda vabatahtlikus karantiinis. Kui aga järgida kahe testi vahel karantiini, väheneb nakkuse levik 96 protsenti.

Praegu peavad kõik Soome saabujad minema koroonatesti tegema, aga sellest võidakse vabastada, kui test on tehtud vahetult enne Soome saabumist lähteriigis. Pärast testimist piiril tuleb teha vähemalt 72 tunni möödudes teine test. Vahepeal tuleb olla omaalgatuslikus karantiinis.

Kui isik keeldub piiril tervisekontrollist, võivad terviseametnikud paluda politseilt või piirivalvelt abi tervisekontrolli läbiviimiseks. Tervisekontrollist keeldujale võidakse määrtata 14 päeva pikkune kohustuslik karantiin. Lisaks võib tervisekontrollist keeldumisel järgneda rahatrahv või kuni 3 kuu pikkune vangistus.

Praegune mudel töötab hästi praeguse piiriületuse mahu juures, kui aga maht kasvab, siis praegune süsteem koormusele vastu ei pea. Praegu tuvastatakse piiriületajatel ligi 100 nakatumist nädalas.

Valitsus arutab seda, kes peaks teste piiriületusel kontrollima, sest kui piirangud kaovad ja mahud kasvavad, siis ei jõua piirivalve seda enam teha. Valitsuse hinnangul ei ole pisteline kontroll piisavalt tõhus, aga seda võimalust ei välistata.

Valitsus uurib ka seda, kas negatiivse testi nõudmist piiril saab Euroopa Liidu riikide elanikele kohustuslikuks teha. Parlamendi põhiseaduskomisjon pole ses asjas lõplikku seisukohta veel kujundanud. Tõenäoliselt ei saaks Soomes elavatelt inimestelt testi tegemist nõuda.

Praegu nõuavad Finnair ja laevafirmad Soome sõitjatelt negatiivse koroonatesti ettenäitamist, seda terviseameti soovituse alusel. Piiril käib testimine ja tervisekontrioll kohalike võimuorganite otsuse alusel. Seaduses aga Soome sisenemise testi nõuet pole.

IL:n tiedot: Tällaisia malleja hallitus pohtii rajoille – toisen testin välttäneille jopa sakkoja

THL on arvioinut, että ennen maahan saapumista tehtävä koronatesti laskee jatkotartuntojen riskiä vain noin 10-20 prosenttia. Jos kahden testin välissä ei noudata omaehtoista karanteenia, jatkotartunnat vähentyvät THL:n arvion mukaan 50-60 prosenttia. THL:n mukaan jatkotartunnat vähenevät 96 prosenttia, jos käytössä on kaksi testiä, joiden välissä on omaehtoinen karanteeni.

//cdn.embedly.com/widgets/platform.js

The post KUUM SISEINFO: Soome valitsus tahab muuta piiriületuse mudelit, et välistada nakkuse jõudmine riiki appeared first on eestinen.

Loe otse allikast

Eestinen, Poliitika, Tervis, Uudised, Välisuudised
Norra võimud: AstraZeneca ja Johnson & Johnsoni koroonavaktsiini võib anda ainult vabatahtlikele, kes soovivad riskida

Norra terviseameti hinnangul ei tohiks neid vaktsiine muidu enam kasutada, seda eluohtlike kõrvaltoimete tõttu. Samas peaks need vaktsiinid olema kättesaadavad neile, kes soovivad riskida, vahendab Daily Mail.

Seni on Taanis lõpetatud täielikult AstraZeneca koroonavaktsiini kasutamine. Mitmetes riikides soovitatakse seda vaktsiini eakatele inimestele.

Norras peatati AstraZeneca koroonavaktsiini kasutamine 11. märtsil, mil 130 000 vaktsineeritu hulgas tuvastati ohtlik tromboos 8 inimesel. Neist neli inimest surid. See teeb esinemissageduseks üks juhtum 20 000 vaktsineeritu kohta.

Euroopa ravimiamet EMA on andnud nõusoleku mõlema vaktsiini kasutamiseks, aga neile peab olema lisatud hoiatus eluohtlike trombooside kohta.

Norway says limits should be placed on AstraZeneca and J&J jabs

Norwegian Institute for Public Health made the recommendation in a report But they said jabs could be used to inoculate travellers to high infection areas Norway’s Government will consider the report before taking official decision Britain has said all under-40s should be offered an alternative to the Oxford jab Norwegian health regulators say Covid vaccines made by AstraZeneca and Johnson and Johnson should only be offered to people who volunteer for the shots.

//cdn.embedly.com/widgets/platform.js

The post Norra võimud: AstraZeneca ja Johnson & Johnsoni koroonavaktsiini võib anda ainult vabatahtlikele, kes soovivad riskida appeared first on eestinen.

Loe otse allikast

Eestinen, Kultuur, Majandus, Poliitika, Sport, Tervis, Uudised, Välisuudised
KUUM: Soome valitsus kuulutas välja eriolukorra

Soome valitsus kuulutas koos Vabariigi Presidendiga koroonaviiruse olukorra tõttu välja eriolukorra. Valitsus otsustas esmaspäeval, 1. märtsil toimunud istungil, et riigis valitseb hädaolukorra seaduse paragrahvi 3 lõikes 5 nimetatud eriolukord. Eriolukord jõustub kohe.

Hädaolukorra seaduse paragrahvi 3 lõige 5 näeb ette eriolukorra kehtestamise ulatusliku ohtliku nakkushaiguse puhul, mis on võrreldav eriti raske suurõnnetusega.

Soomes on COVID-19 juhtude arv ja esinemissagedus alates 2021. aasta veebruari algusest väga kiiresti kasvanud. Muteerunud koroonaviiruse põhjustatud nakatumiste arv on selgelt kasvanud, mis võib kaasa aidata epideemia kiirenemisele ja põhjustada märkimisväärset koormust haiglas ja intensiivravis, kui nakatumiste arv ei muutu.

Praeguses etapis ei ole kohe vaja võtta kasutusele hädaolukorra seaduse sätestatud põhiõigusi piiravaid II osa volitusi, kuid nende kasutamise vajadus sõltub epideemia arengust lähitulevikus. Valitsus leiab siiski, et 15. peatüki paragrahvide 106 (haldusorganite teavitamine eriolukorras) ja 107 (alluvuse määramine) sätteid tuleb kohaldada pärast eriolukorra kehtestamist.

Valitsuse otsus eriolukorra väljakuulutamise kohta jõustub viivitamata ja jääb jõusse uue teateni.

Valitsuse eelnõu toitlustusettevõtete sulgemise kohta

Kohe pärast eriolukorra väljakuulutamist esitas valitsus parlamendile põhiseaduse paragrahvi 23 kohaselt eelnõu majutuse ja toitlustuse seaduse ajutiseks muutmiseks. Selles tehakse ettepanek, et restoranid ja muud toitlustusettevõtted oleksid kolmeks nädalaks klientidele ajutiselt suletud. Seadus peaks jõustuma 8. märtsil 2021 ja see peaks kehtima 28. märtsini 2021.

Toidu kaasa müük klientidele oleks lubatud. Sulgemine kehtiks toiduettevõtetele piirkondades, kus koroonaviiruse epideemia on kiirenevas ja ulatusliku leviku faasis. Erandiks oleksid töökoha sööklad ja muud söögikohad, mis pole avalikkusele avatud. Piirkondade olukorda reguleeritakse eraldi valitsuse määrusega.

The post KUUM: Soome valitsus kuulutas välja eriolukorra appeared first on eestinen.

Loe otse allikast

Eestinen, Majandus, Poliitika, Tervis, Uudised, Välisuudised
Koroonaga hädas Tšehhi palus Venemaalt Sputniku vaktsiini

Terves maailmas koroonaga nakatumiste poolest tippu tõusnud ja nüüd koroonasurmadega hädas Tšehhi vabariik pöördus viimases hädas palvega Venemaa poole, et saada Sputniku koroonavaktsiini.

Asjast teatas täna Tšehhi president Milos Zeman, põhjendades otsust Euroopa Liidu vaktsiinitarnete hilinemisega, vahendab AFP.

Zeman ütles, et ta pöördus isiklikult palvega Vene presidendi Vladimir Putini poole. Vene poolelt lubati vaktsiinid kohale toimetada mõne päevaga. Lisaks Vene vaktsiinile kaalub Tšehhi ka Hiina koroonavaktsiini ostmist.

Tšehhis on maailmas kõige enam koroonaga nakatumisi. New York Timesi ülevaate kohaselt on Tšehhis viimase nädala jooksul olnud 100 000 elaniku kohta keskmiselt 109 nakatumist päevas. Võrdluseks, Eesti vastav tase on 80 ja Soome oma 10.

Enne seda oli otsustanud Vene ja Hiina Sinopharmi koroonavaktsiini kasutada Ungari. Hiina vaktsiiniga on vaktsineeritud Ungari president Janos Ader ja peaminister Viktor Orban.

Tšehhis on Euroopa haiguste kontrollikeskuse ECDC andmetel viimase 14 päeva jooksul registreeritud 19 koroonasurma 100 000 elaniku kohta, Eesti vastav tase on 5 ja Soome oma 0,5.

The post Koroonaga hädas Tšehhi palus Venemaalt Sputniku vaktsiini appeared first on eestinen.

Loe otse allikast

Eestinen, Poliitika, Uudised, Välisuudised
Trump tulebki tagasi – sai USA parlamendis hääletusel võidu

USA president Donald Trump sai USA parlamendi ülemkojas Senatis võidu tema ametist tagandamise hääletusel ja sellega on tal võimalik uuesti pürgida kõrgetesse ametistesse.

Trumpi taheti peale tema ametist lahkumist veel ametist tagandada selle eest, et ta oli korraldanud mäsu parlamendi hoone kapitooliumi juures 6. jaanuaril. Trumpi vastu hääletas Senatis vaid 7 vabariiklaste erakonna saadikut. Trumpi tagandamiseks oleks vaja olnud 67 häält ehk kaks kolmandikku, aga kokku saadi vaid 57. Vastu oli 43, vahendab Daily Mail.

Pärast süüdistustest vabanemist edastas Trump pöördumise, milles andis mõista, et Ameerika suureks tegemise töö on pooleli, see on alles alguses, ja seda tuleb jätkata. Sellest võib välja lugeda, et Trump tahab saada uuesti USA presidendiks.

Nagu rääkis Trumpi advokaat Michael van der Veen, olid süüdistused Trumpi vastu fabritseeritud ja selle pärast isegi ei vabandatud. Advokaat peab sellist asja samasuguseks kuriteoks kui oli Kapitooliumi ründamine 6. jaanuaril.

Advokaat süüdistas ka meediat, mis oli Trumpi asjas erapoolik ja edastas vaid ühe poole seisukohti. Advokaat ütles, et meedia on riigi lõhestanud.

Siin on advokaadi kommentaarid toimunu kohta:

https://platform.twitter.com/widgets.js

The post Trump tulebki tagasi – sai USA parlamendis hääletusel võidu appeared first on eestinen.
Loe otse allikast

Poliitika
Ma vaid oletan

NB! – ma vaid oletan—-Põhja-Eesti Regionaalhaigla ülemarst, doktor professor Peep Talving sattus kolmapäeva õhtul töölt lahkudes veel tuvastamata isiku rünnaku ohvriks. Ma ei tea, kas see oli juhusliku päti rünnak või planeeritud tegu. Üldiselt kaldutakse arvama, et midagi juhuslikku selles rünnakus polnud – ründaja pidi pikalt doktorit ootama. Ning seda rünnakut seostatakse vaktsineerimise vastaste ja nende sotsiaalmeedias avaldatuga. Minu jaoks on küllalt kummaline, et keegi sotsiaalmeedias kraakleja teab väga täpselt doktori töökohta, teab ka, et ta on õhtusel ajal oma töökohas, et ta algatuseks läheb ja ründab õhtupimeduses doktotri autot, osates selle eksimatult ära tunda, et ta seejärel ootab pikalt doktorit ennast, teades, kustkaudu doktor väljub, et ta tunneb doktori nägupidi pimedas ära, ründab teda ja… vaid imiteerib happerünnakut, ilmselgelt soovimata tegelikult doktorit kuidagi kahjustada! Kuigi viha pidanuks nagu olema taevani, ei mingit hapet, ei mingit nuga neerus (kuigi nuga pidi isikul olema, sest auto kumm oli ju terariistaga läbi torgatud), isegi ei ühtegi vihast kantud ja antud võmmu doktorile kuklasse! Nii suure vihaga isik, kes on pikalt kõike ette valmistanud, pikalt kõike ette uurinud ja pikalt doktorit külma käes varitsenud, piirdub vaid… vee pritsimise ja ära jooksmisega!See on küllalt palju küsimusi tekitav imelik sündmuste rida. Raske uskuda, et üks sotsiaalmeedia niisama suureliselt ärpleja midagi nii keerukat ette võtab ja kogu vajalikku eelinfot selle teostamiseks omab. Ja et keegi otsustab üldse rünnata arsti, tunnustatud doktorit! See oleks nagu natuke pühaduse kallale minek. Doktor pole ju miski vastasgängi kapp!Kaja Kallas teeb selle peale koheselt avalduse, kus ütleb samuti midagi imelikku ja põhjendamatut: “Kui sallime sellist käitumist sotsiaalmeedias, ilmub see ka tänavatele.” Millegipärast ja ilma ühegi faktilise või loogilise põhjenduseta teab Kaja Kallas täpselt, et kõik sai alguse just vihakõnest sotsiaalmeedias. Ja ei milleski muust. Ei miskist armukolmnurgast, rahatülist, agressiivsest naabrimehest, vanast võlast, jagamata kasumist, kividega suletud aiateest, doktori koera öisest kähvimisest – üldisemalt sajast muust võimalikust põhjusest. Oli vihakõne sotsiaalmeedias – punkt!Selliste sündmuste ahel justkui ütleks, et lava on kenasti vihakõne seaduse kiirendatud korras vastuvõtmiseks valmis seatud. Kõik on selleks tehtud. On olemas (kuigi mitmes aspektis kummaline) pretsedent, mis seda seadust otseselt nõuab. Kaja Kallas teab ilma igasuguse eelneva uurimiseta, et juhtunu algpõhjus on sotsiaalmeedia vihakõne.Mulle näib, et see kõik võib olla lavastus. Miskit Mary Krossi stiilis, aga veidi põhjalikumalt ette valmistatud. Et on loodud hea ettekääne teha võimalikult kiiresti teoks vihakõne kriminaliseerimine. Luua pretsedent. Seejuures ilma reaalse ohvrita. Jama selles, et kui Mary Krossi juurest viis niidikene luurehiiglase Eerik-Niiles Krossi köögilaua ja skeemikeste juurde, siis praegusel juhul näib selle häbeliku, ohvrit veega pritsinud ning ära jooksnud ohtliku terroristi juurest samasugune niidike viivat otse meie peaminsiti kabinetti. Kaja Kallas ju teadis kuidagi väga kiiresti ja väga üheselt, kes nimelt on rünnaku taga. Või on Kaja Kallas selgeltnägija?Ma ei saa siin teha enamat kui vaid visata õhku oletus. Kui seda ründajat ei tabata ja see arusaamatu vahejuhtum jääbki lahenduseta (nagu see oli Vao põlengu korral), siis see vaid kinnitab mu oletusi. Näis. Aga selline lavastuse võimalus on praeguste andmete alusel täiesti olemas.Pilt on illustratiivne. Aga te võite sealt otsida doktoti autot.

NB! – ma vaid oletan —- Põhja-Eesti Regionaalhaigla ülemarst, doktor professor Peep Talving sattus kolmapäeva õhtul…

Posted by Harri Kingo on Neljapäev, 4. veebruar 2021

Allikas Harri Kingo Facebook

Eesti, Poliitika, Tervis
Allar Jõks ja Karl Joonas Kendla: „Kolmest põlvkonnast imbetsillidest piisab.“ Kuidas (mitte) põhjendada vaktsineerimise kohustuslikkust
eagripi vaktsineerimine Soomes
FOTO: ANDRES PUTTING

„Ma ei näe muud võimalust, kui muuta vaktsineerimine kohustuslikuks,“ esitas viimases Maalehes meditsiiniteadlase vaate professor Toivo Maimets. Juristidena ütleme, et sund on võimalik, aga seda võiks kasutada kõige viimase võimalusena.

Esitame alljärgnevalt õigusliku vaate, sest sundvaktsineerimine riivab põhiseaduses ettenähtud kehalist puutumatust ja enesemääramisõigust. Üldjuhul tohib inimest ravida ainult vaba ja teavitatud nõusoleku alusel, kusjuures igasugusest ravist võib põhjusest olenemata keelduda. Tahtevastast ravi võib rakendada üksnes siis, kui haige kujutab teiste inimeste tervisele arvestatavat ohtu.

Järelikult peab sundvaktsineerimiseks olema seaduslik alus ja ülekaalukas avalik huvi ning puuduma muud leebemad vahendid viiruse tõrjeks.

Vaktsineerimisega seoses on hetkel kiireloomulisemaid teemasid kui kohustuslikkus – tarneraskused, korruptsiooniriskide vähendamine ja ametiseisundi kuritarvitamine. Siiski tundub olevat viimane aeg algatada arutelu sundpookimise plusside ja miinuste üle.

Mida räägib teiste riikide kogemus?

Itaalia kehtestas 2017. aastal kümme kohustuslikku vaktsiini. Poolas on immuniseerimiskavas olevad vaktsiinid kohustuslikud ja vaktsineerimata lapsi kooli ei lubata. Samuti karistatakse nii Prantsusmaal kui ka Rumeenias vaktsineerimata laste vanemaid rahatrahviga. Meie põhjanaabrite 2017. aastal muudetud nakkushaiguste seadus sätestab, et patsientide ravimiseks peavad tervishoiutöötajad (sealhulgas praktikandid) olema mitme nakkushaiguse vastu vaktsineeritud.

Üks esimesi vaktsineerimisega seotud kohtulahendeid pärineb 1905. aastast, mil Ameerika Ühendriikide Ülemkohus tegi otsuse asjas Jacobson v. Massachusetts. Vaidluse keskmes oli küsimus, kas kohalikud omavalitsused võivad rõugete vastu vaktsineerimise kohustuslikuks muuta ja karistada kriminaalkorras vaktsineerimata laste vanemaid. USA Ülemkohus vastas küsimusele jaatavalt ja leidis, et kohalikud omavalitsused võivad kehtestada kodanikele mõistlikke kohustusi rahvatervise kaitseks, isegi kui need piiravad inimeste õigusi. Ka erapooletud kohtunikud võivad tulistel teemadel muutuda „emotsionaalselt üles köetuks”. Näiteks võib Ülemkohtu 1927. aasta otsusest asjas Buck v. Bell leida ühe ülemkohtuniku hinnangu vaktsiinivastaste kohta – „Kolmest põlvkonnast imbetsillidest piisab”.

Euroopa Inimõiguste Kohus on lubanud sundpookimist lahendis Solomakhin vs. Ukraina. Kaebajal tuvastati akuutne hingamisteede haigus ja kuna testide põhjal ei olnud difteeria vaktsiin talle vastunäidustatud, vaktsineeriti kaebaja epideemia ajal tema tahte vastaselt. Kohtu hinnangul riivab kohustuslik vaktsineerimine küll eraelu puutumatust, ent võib olla õigustatud vajadusega kaitsta rahva tervist, kui sellega ei kahjustata ülemääraselt ravile allutatud isikut.

Kohus sõnastas kriteeriumid, mida sundvaktsineerimisel järgida. Esiteks, kui kaalukad on rahvatervise kaalutlused, mis nõuavad nakkushaiguste leviku piiramist, ja teiseks vaktsineerimise sobivus igal konkreetsel juhul. Kuivõrd epidemioloogiline olukord Ukrainas oli tõsine ja vaktsiin kaebajale sobiv, siis pidas kohus sekkumist isiku kehalisse puutumatusse möödapääsmatuks.

Sloveenia konstitutsioonikohus tunnistas 2004. aastal põhiseadusevastaseks nakkushaiguste seaduse, mis kehtestas vaktsineerimiskohustuse. Kohtu hinnangul ei sätestanud seadus vaktsineerimata jätmiseks põhjendatud erandeid (näiteks ei saanud keelduda usulistel põhjustel) ega kehtestanud vastutust vaktsineerimiskahjustuste eest.

Euroopa Inimõiguste Kohtu suurkoda pole senini avaldanud otsust asjas Vav?ička jt vs. Tšehhi Vabariik. Selles asjas peaks kohus andma hinnangu kohustusliku vaktsineerimise lubatavuse ja vaktsineerimisest keeldumise tagajärgede kohta. Tšehhi Vabariik kehtestas laste kohustusliku vaktsineerimise, ent mitmed lapsevanemad keeldusid nõusoleku andmisest erinevatel põhjustel (usulised veendumused, ebakindlus vaktsiinide tõhususes, kartus jms). Selle tagajärjel karistati vaktsineerimata laste vanemaid rahatrahviga või keelati lastel lasteaeda minna. Nüüd peavad Strasbourgi kohtunikud tegema lahendi, mis on pretsedent kõikidele liikmesriikide kohtutele.

Otsene ning kaudne sund

Eeltoodud näited kinnitavad, et sundvaktsineerimist saab läbi viia otsese või ka kaudse sunni abil. Esimesel juhul kohustatakse kõiki laskma end süstida koos ähvardusega muuta karistatavaks vaktsineerimata jätmise tõttu nakkuse levitamine.

Teisel juhul kasutatakse kaudseid mõjutusvahendeid või piiratakse juurdepääsu avalikele teenustele nagu haridus või teatud töökohtadele. Samuti on avalikus mõtteruumis kõlanud üleskutseid, et vaktsineerimisest keelduja kannab ise oma ravikulud või hüvitab teise inimese nakatamise tagajärjel tekkinud kahju.

Lisaks ei saa alahinnata võimalust, et tulevikus on reisimise eelduseks vaktsineerimistunnistuse olemasolu.

Hetkel on vaktsineerimine Eestis vabatahtlik. Mida tuleks silmas pidada, kui soovitakse kohustuslikuks muuta?

Enne selgitus, alles siis sund

Sundvaktsineerimise esimeseks eelduseks on arstiteaduslik konsensus selle kasulikkuses. Seni on olnud meditsiinitöötajate seas vastandlikke arvamusi vaktsineerimise ohutuse ja tõhususe osas. Kui tervelt 86% Ameerika teaduse edendamise assotsiatsiooni teadlastest pooldavad vaktsineerimist, siis Haiguste ennetamise ja tõrje Euroopa keskuse uuringu kohaselt tunnevad paljud Euroopa riikide tervishoiutöötajad muret vaktsiinide kõrvaltoimete pärast. Ka koroonavaktsiini kiire turuletulek on tekitanud näiteks Saksamaa, Suurbritannia ja India arstide seas kõhklusi.

Teiseks tuleks eelistada niikaua kui võimalik mitteõiguslike vahendeid, et saavutada vaktsineerimise kõrge hõlmatus. Selgitustöö ja soovitused töötavad reeglina paremini kui hirm karistuse ees. Sanktsioonid võivad pigem kasvatada vaktsineerimisvastaste arvu. Samas on sotsiaalsete hoiakute kujundamine vaevarikkam, kui seaduses ühe paragrahvi lisamisega kohustuse tekitamine.

Ei maksa alahinnata ka, et avaliku arvamuse surve tekitab valitsusele ahvatluse näidata end jõulise ja tegusana.

Riikliku vägivalla oht

Arvamusvabaduse osaks on õigus toetada sundpookimist. Samuti õigus tunda hirmu vaktsineerimise kõrvalmõjude või skepsist vaktsiini kasulikkuse osas. Arutame nii, et hoidume siltide kleepimisest ja viha õhutamisest.

Halvim, mis võib juhtuda, on, kui „abielusõjast” väsinud eestimaalased kisutakse vaktsineerimissõtta. Koroona saab ükskord otsa, aga vaktsineerimine võib tulevikus seostuda riikliku vägivallaga.

Kaugel pole aeg, kus eliidi ja eesliinil olijate järel jõuab vaktsineerimise järg kõigi teiste kätte. See ei tohiks riigikogu tabada ootamatult.

Allikas

Eesti, Poliitika, Uudised
UUS VALITSUS | Vaata siit, kes hakkavad alates uuest nädalast Eesti elu suunama

Täna kinnitasid Keskerakonna ja Reformierakonna volikogud ametisse astuva valitsuse ministrid ja koalitsioonilepingu. Vaata siit, kes on need 15 isikut, kes nüüdsest alates Eesti juhtimise üle võtavad.

Keskkonnaminister Tõnis Mölder: 2019-2021 Riigikogu XIV koosseisu liige, sotsiaalkomisjoni esimees; 2017-2019 Tallinna abilinnapea.

Foto: Kiur Kaasik

Kultuuriminister Anneli Ott: 2020-2021 riigihalduse minister; 2019-2020 Riigikogu XIV koosseisu liige, Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees.

FOTO: RAIGO PAJULA

 

Majandus- ja taristuminister Taavi Aas: 2019- majandus- ja taristuminister; 2015-2019 Tallinna linnapea.

Foto: Ilmar Saabas

Riigihalduse minister Jaak Aab: 2020-2021 haridus- ja teadusminister; 2017-2018 ja 2019-2020 riigihalduse minister.

Foto: Kiur Kaasik

Siseminister Kristian Jaani: 2013–2021 Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri prefekt.

Foto: Jaanus Lensment

Tervise- ja tööminister Tanel Kiik: 2019-2021 sotsiaalminister; 2016-2019 Riigikantselei peaministri büroo juhataja.

Foto: Tiit Blaat

Välisminister Eva-Maria Liimets: 2019-2021 Eesti suursaadik Horvaatias, 2018-2021 Eesti suursaadik Tšehhimaal ja Sloveenias.

Foto: Horvaatia presidendi kantselei

Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus: varasem on varem töötanud eelarvetega rahanduskomisjonis ja nn euro-toomise-eelarve ning eelmise majanduskriisi ajal kuulus kriisi lahendajate tuumikusse. On varem olnud keskkonnaminister.

Foto. Ilmar Saabas

Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo: valdkondlik ekspert, riigikogu liige, Reformierakonna sotsiaalvaldkonna töögrupi juht.

Foto: Rauno Volmar

Kaitseminister Kalle Laanet: on olnud minister ja osalenud kriiside lahendamises. Viimased aastad on ta juhtinud Riigikogu riigikaitsekomisjoni.

Foto. Karli Saul

MAaeluminister Urmas Kruuse: on pikalt olnud maaelu valdkonnaga seotud ja samuti on tal varasem ministrikogemus.

Foto: Sven Arbet

Haridus- ja teadusminister Liina Kersna: on hariduse teemadele Riigikogus pikalt pühendunud.

Foto: Ilmar Saabas

Väliskaubandus- ja ITminister Andres Sutt: rahvusvaheline kogemus rahanduse ja panganduse valdkonnas.

Foto: Rauno Volmar

Justiitsminister Maris Lauri: ministrikogemus haridusest ja rahandusest.

Foto: Karli Saul

 

UUS VALITSUS | Vaata siit, kes hakkavad alates uuest nädalast Eesti elu suunama
UUS VALITSUS | Vaata siit, kes hakkavad alates uuest nädalast Eesti elu suunama

Allikas
Eesti, Poliitika
Küsimused

Küsimused—-

1. Milline erakond tõstis käibemaksu 18 %-lt 20 %-le?

2. Milline erakond toetas Iirimaa abipaketti 800 miljoni euroga?

3. Milline erakond tõstis toasooja käibemaksu 5 % -lt 20 %-le?

4. Milline erakond tõstis maagaasi aktsiisi?

5. Milline erakond tõstis raamatute käibemaksu 5%-lt 9%-le?

6. Milline erakond tõstis majutusteenuste käibemaksu 5 % -lt 20 %-le?

7. Milline erakond tõstis kütuseaktsiisi 36 %?

8. Milline erakond tõstis kontsertide, spordiürituste, etenduste, muuseumide ja kinopiletite käibemaksu 5 % -lt 20 %-le?

9. Milline erakond kehtestas hooldusravis kuni 191,73 eurose omaosaluse?

10. Milline erakond kaotas hambaravi osalise hüvitamise?

11. Milline erakond kehtestas pakendiaktsiisi?

12. Milline erakond vähendas KOV-de tulubaasi 11,4 %-le?

13. Milline erakond peatas pensioni II samba riigipoolsed maksed?

14. Milline erakond tõstis rahva arvamusest hoolimata pensioniiga?

15. Milline erakond lõpetas pensionide tasuta kojukande?

16. Milline erakond kärpis oluliselt haigus- ja hooldushüvitisi?

17. Milline erakond tõstis ametiautode erisoodustusmäära 256 eurole?

18. Milline erakond on aidanud sulgeda enim postkontoreid ning ühistranspordiliine?

19. Milline erakond vähendas üliõpilaste sõidusoodustust?

20. Milline erakond kaotas maksusoodustused õppelaenu intressidelt?

21. Milline erakond kaotas õppelaenu kustutamise võimalused avalikus sektoris töötavatele noortele?

22. Milline erakond vähendas riigieelarveliste õppekohtade arvu?

Vastus: Reformierakond.

 

Allikas

Eesti, Poliitika, Uued uudised
Igor Gräzin: Reformierakonna välisministrid pidasid läbirääkimisi Moskvaga, et Eesti alad Venemaale ära anda

Seoses Reformierakonna algatatud initsiatiiviga korraldada Venemaaga ühinemise küsimuses rahvahääletus peab õigusteadlane ja endine Riigikogu liige Igor Gräzin vajalikuks meenutada olulist seika.

„Kuna Reformierakonna ettepanekud on seotud Eesti allutamisega Moskvale, pean vajalikuks meenutada: kaks Reformierakonna välisministrit õkva järjepanu on pidanud läbirääkimisi Moskvaga selleks, et ära anda Eesti territooriume Venemaale,“ kirjutab Igor Gräzin oma sotsiaalmeedias.

„Üks rääkija oli Kaljurand, kes püüdis sokutada meie maid läbi Vene välisministri Lavrovi. Meid oli neli saadikut, kes läksid Moskvasse, et seda ettepanekut nulli lükata. Tuletan meelde, et too maade äraandmise lepe on täna projektina tehtud MINU parandusega, mis VENEMAALE EI SOBI.“

Piirilepingu saaga

Eesti ja Venemaa esimene katse piirilepet sõlmida ulatub 2005. aastasse, kui 18. mail 2005 kirjutasid Eesti ja Venemaa välisministrid Moskvas alla uuele Eesti-Venemaa piirilepingule. Riigikogu ratifitseeris uue piirilepingu 20. juunil 2005, lisades ratifitseerimisseadusele preambuli, milles viidati Tartu rahulepingule ja öeldi, et võrreldes Eesti Vabariigi põhiseaduse artikliga 122 on piiri osaliselt muudetud. Venemaad ärritas viitamine Nõukogude okupatsioonile ja Tartu rahulepingule ning ta võttis oma allkirja lepingult tagasi seda ratifitseerimata.

18. veebruaril 2014 allkirjastasid Eesti välisminister Urmas Paet ja Venemaa välisminister Sergei Lavrov Moskvas järjekordse Eesti-Venemaa piirilepingu. Uus piirileping ei ole jõustunud, oodates mõlema riigi parlamendis ratifitseerimist.

Piirileppe ratifitseerimisel jääks Eesti lõplikult ilma 5,2% Tartu rahulepingu järgsetest aladest, st Narva jõe tagustest aladest ja Petserimaast, mis rahulepingu alusel kuuluvad Eestile.

The post Igor Gräzin: Reformierakonna välisministrid pidasid läbirääkimisi Moskvaga, et Eesti alad Venemaale ära anda appeared first on Uued Uudised.

Loe otse allikast