Rubriik: Poliitika

Eestinen, Majandus, Poliitika, Tervis, Uudised, Välisuudised
Mida värki? Maskid ja muud piirangud jäävad seoses koroonaga igaveseks?

Kuigi ed üle räägivad piirangute kaotamisest, siis räägib siseinfo hoopis midagi muud: maskid ja on selleks, et jääda.

Briti e siseinfo kohaselt ollakse üha enam veendumusel, et on tulnud selleks, et jääda ja sellega peab harjuma. Ühtlasi tähendab see seda, et isegi pärast piirangute leevendamist jääb alles maski, isolatsiooni nõue ning karantiin pärast reisimist, vahendab Daily Mail.

Briti e siseinfo kohaselt jäävad alles ka peale 19. juulit, mil lubati Inglismaal kaotada. See tähendab, et näomaski kandmine, kodus töötamine ja reisimisega seotud isolatsioon jäävad igavesti kestma.

Inglismaal kasvab kiiresti ga nakatumiste arv ja kardetakse, et kasvama hakkab ka surmajuhtumite arv. Piirangute kaotamise edasilükkamisega loodetakse säästa tuhandeid inimelusid. Kuu ajaga loodetakse kahe doosiga ära vaktsineerida kõik ohustatud inimesed ja üle 50-aastased.

Ühtlasi tahetakse muuta vastu vaktsineerimine likuks hooldekodude töötajatele. See tähendab, et 1,5 miljonit inimest peavad Inglismaal end laskma 16 nädala jooksul ära vaktsineerida, vastasel korral kaotavad nad töö.

Leaked Whitehall document hints at ‘the new normal’ after July 19

Boris Johnson is facing the prospect of a damaging revolt by dozens of MPs in crucial lockdown vote tonight Government all-but guaranteed victory as Labour is backing the move but opposition seems to be growing Leaked Whitehall document has suggested that a number of restriction will stay even after new July 19 date A leaked document gave a glimpse of the UK’s potential ‘new normal’ today with facsks, working from home and travel quarantine rules set to stay beyond July 19.

//cdn.embedly.com/widgets/platform.js

The post Mida värki? Maskid ja muud piirangud jäävad seoses koroonaga igaveseks? appeared first on eestinen.
Loe otse allikast

Eestinen, Majandus, Poliitika, Tervis, Uudised, Välisuudised
KUUM SISEINFO: Soome valitsus tahab muuta piiriületuse mudelit, et välistada nakkuse jõudmine riiki

Soome valitsus tahab lekkinud siseinfo kohaselt muuta senist piiriületuse mudelit, et veelgi tõhusamalt välistada nakkuse jõudmine riiki.

Kavas on hakata edaspidi nõudma kahte koroonai, mille vahele jääb tuslik karantiini periood. Nimelt on selgunud, et ühest ist peale Soome sisenemist ei piisa, nakkuse leviku vältimiseks on vaja kahte i. Teisest ist keeldujaid võidakse hakata trahvima, vahendab Iltalehti.

Valitsuse plaani kohaselt tahetakse piirikontrollist ELi sisepiiril loobuda juunikuus. Muudatustega on seetõttu kiire, kui epideemia olukord ja vaktsineeritus kulgevad ootuspäraselt.

Valitsuse siseinfo andmetel on küllalt tõenäoline, et tulevikus nõutakse Soome sisenemisel kahte i: üks vahetult enne või pärast sisenemist ja teine mõne aja pärast. Sane süsteem toimib ka praegu, aga probleemiks on see, et paljud inimesed ei lähe teist i teg, samuti on neid inimesi raske tabada. Piiril on antud ka valesid isiku- ja elukoha andmeid.

Valitsus kaalub nüüd sanktsioonide kehamist, kui piiriületajad ei lähe teist i teg. Kui teist i teg ei minda, võib see olla tervise väärtegu, mille eest võidakse määrata karistuseks rahatrahv või kuni 3 kuu pikkune vangistus.

Soome terviseameti andmetel vähendab enne Soome sisenemist 48-72 tundi tehtud koroona nakkuse leviku tõenäosust 10-20 protsenti. Kui aga teha Soome saabudes, vähendab see nakkuse levikut 50 protsenti. Kui aga teha teine 72 tundi peale Soome saabumist, vähendab see nakkuse levikut 50-60 protsenti, kui ide vahel ei olda vabatahtlikus karantiinis. Kui aga järgida kahe i vahel karantiini, väheneb nakkuse levik 96 protsenti.

Praegu peavad kõik Soome saabujad min koroonai teg, aga sellest võidakse vabastada, kui on tehtud vahetult enne Soome saabumist lähteriigis. Pärast imist piiril tuleb teha vählt 72 tunni möödudes teine . Vahepeal tuleb olla omaalgatuslikus karantiinis.

Kui isik keeldub piiril tervisekontrollist, võivad terviseametnikud paluda lt või piirivalvelt abi tervisekontrolli läbiviimiseks. Tervisekontrollist keeldujale võidakse määrtata 14 päeva pikkune tuslik karantiin. Lisaks võib tervisekontrollist keeldumisel järgneda rahatrahv või kuni 3 kuu pikkune vangistus.

Praegune mudel töötab hästi praeguse piiriületuse mahu juures, kui aga maht kasvab, siis praegune süsteem koormusele vastu ei pea. Praegu tuvastatakse piiriületajatel 100 nakatumist nädalas.

Valitsus arutab seda, kes peaks e piiriületusel kontrollima, sest kui kaovad ja mahud kasvavad, siis ei jõua piirivalve seda enam teha. Valitsuse hinnangul ei ole pisteline kontroll piisavalt tõhus, aga seda võimalust ei välistata.

Valitsus uurib ka seda, kas negatiivse i nõudmist piiril saab Euroopa Liidu riikide elanikele tuslikuks teha. Parlamendi põhikomisjon pole ses asjas lõplikku seisukohta veel kujundanud. Tõenäoliselt ei saaks Soomes elavatelt inimestelt i tegemist nõuda.

Praegu nõuavad Finnair ja laevafirmad Soome sõitjatelt negatiivse koroonai ettenäitamist, seda terviseameti soovituse alusel. Piiril käib imine ja tervisekontrioll kohalike võimuorganite otsuse alusel. Seaduses aga Soome sisenemise i nõuet pole.

IL:n tiedot: Tällaisia malleja hallitus pohtii rajoille – toisen testin välttäneille jopa sakkoja

THL on arvioinut, että ennen maahan saapumista tehtävä koronai laskee jatkotartuntojen riskiä vain noin 10-20 prosenttia. Jos kahden in välissä ei noudata omaehtoista karanteenia, jatkotartunnat vähentyvät THL:n arvion mukaan 50-60 prosenttia. THL:n mukaan jatkotartunnat vähenevät 96 prosenttia, jos käytössä on kaksi iä, joiden välissä on omaehtoinen karanteeni.

//cdn.embedly.com/widgets/platform.js

The post KUUM SISEINFO: Soome valitsus tahab muuta piiriületuse mudelit, et välistada nakkuse jõudmine riiki appeared first on eestinen.

Loe otse allikast

Eestinen, Poliitika, Tervis, Uudised, Välisuudised
Norra võimud: AstraZeneca ja Johnson & Johnsoni koroonavaktsiini võib anda ainult vabatahtlikele, kes soovivad riskida

Norra terviseameti info kohaselt tohib ja Johnson & Johnsoni vaktsiini anda ainult vabatahtlikele, kes ise seda soovivad. Põhjuseks on tromboosioht.

Norra terviseameti hinnangul ei tohiks neid vaktsiine muidu enam kasutada, seda eluohtlike kõrvaltoimete tõttu. Samas peaks need vaktsiinid ol kättesaadavad neile, kes soovivad riskida, vahendab Daily Mail.

Seni on s lõpetatud täielikult vaktsiini kasutamine. Mitmetes riikides soovitatakse seda vaktsiini eakatele inimestele.

Asjatundjate hinnangul tekib vaktsiini kasutamisel ohtlik tromboos ühel inimesel 60 000 hulgast. Samal ajal on madal vereliistakute näit, mida kutsutakse trombotsütopeeniaks. Ravimifirma Johnson & Johnson vaktsiinil on tuvastatud sane mõju.

Norras peatati vaktsiini kasutamine 11. märtsil, mil 130 000 vaktsineeritu hulgas tuvastati ohtlik tromboos 8 inimesel. Neist neli inimest surid. See teeb esinemissageduseks üks juhtum 20 000 vaktsineeritu kohta.

Euroopa ravimiamet EMA on andnud nõusoleku mõl vaktsiini kasutamiseks, aga neile peab ol lisatud hoiatus eluohtlike trombooside kohta.

Norra terviseameti hinnangul suudetakse riigis 4,3 miljonit täisealist ära vaktsineerida juuli lõpuks ka ilma ja Johnson & Johnsoni vaktsiinideta. Norra on tellinud 8,4 miljonit doosi firma Pfizer mRNA vaktsiini, millest jätkub 4,2 miljoni inimese vaktsineerimiseks, samuti on tuls mõned tuhanded doosid Mode vaktsiini.

Norway says limits should be placed on AstraZeneca and J&J jabs

Norwegian Institute for Public Health made the recommendation in a report But they said jabs could be used to inoculate travellers to high infection areas Norway’s Government will consider the report before taking official decision Britain has said all under-40s should be offered an altetive to the Oxford jab Norwegian health regulators say Covid vaccines made by and Johnson and Johnson should only be offered to people who volunteer for the shots.

//cdn.embedly.com/widgets/platform.js

The post Norra võimud: AstraZeneca ja Johnson & Johnsoni koroonavaktsiini võib anda ainult vabatahtlikele, kes soovivad riskida appeared first on eestinen.

Loe otse allikast

Eestinen, Kultuur, Majandus, Poliitika, Sport, Tervis, Uudised, Välisuudised
KUUM: Soome valitsus kuulutas välja eriolukorra

Soome kuulutas koos Vabariigi Presidendiga e olukorra tõttu välja eriolukorra. Valitsus otsustas esmaspäeval, 1. märtsil toimunud istungil, et riigis valitseb hädaolukorra e paragrahvi 3 lõikes 5 nimetatud eriolukord. Eriolukord jõustub kohe.

Hädaolukorra e paragrahvi 3 lõige 5 näeb ette eriolukorra kehamise ulatusliku ohtliku nakkushaiguse puhul, mis on võrreldav eriti suurõnnetusega.

Soomes on COVID-19 juhtude arv ja esinemissagedus alates . aasta veebruari algusest väga kiiresti kasvanud. Muteerunud e põhjustatud nakatumiste arv on selgelt kasvanud, mis võib kaasa aidata epideemia kiirenemisele ja põhjustada märkimisväärset koormust haiglas ja intensiivravis, kui nakatumiste arv ei muutu.

Praeguses etapis ei ole kohe vaja võtta kasutusele hädaolukorra e säatud põhiõigusi piiravaid II osa volitusi, kuid nende kasutamise vajadus sõltub epideemia arengust lähitulevikus. Valitsus leiab siiski, et 15. peatüki paragrahvide 106 (haldusorganite teavitamine eriolukorras) ja 107 (alluvuse määramine) sätteid tuleb kohaldada pärast eriolukorra kehamist.

Valitsuse otsus eriolukorra väljakuulutamise kohta jõustub viivitamata ja jääb jõusse uue teateni.

Valitsuse eelnõu lustusettevõtete sulgemise kohta

Kohe pärast eriolukorra väljakuulutamist esitas parlamendile põhie paragrahvi 23 kohaselt eelnõu majutuse ja lustuse e ajutiseks muutmiseks. Selles tehakse ettepanek, et restoranid ja muud lustusettevõtted oleksid kolmeks nädalaks klientidele ajutiselt suletud. Seadus peaks jõustuma 8. märtsil ja see peaks kehtima 28. märtsini .

Toidu kaasa müük klientidele oleks lubatud. Sulgemine kehtiks toiduettevõtetele piirkondades, kus e epideemia on kiirenevas ja ulatusliku leviku faasis. Erandiks oleksid töökoha sööklad ja muud söögikohad, mis pole avalikkusele avatud. Piirkondade olukorda reguleeritakse eraldi e määrusega.

The post KUUM: Soome valitsus kuulutas välja eriolukorra appeared first on eestinen.

Loe otse allikast

Eestinen, Majandus, Poliitika, Tervis, Uudised, Välisuudised
Koroonaga hädas Tšehhi palus Venemaalt Sputniku vaktsiini

Terves s ga nakatumiste poolest tippu tõusnud ja nüüd surmadega hädas vabariik pöördus viimases hädas palvega Vena poole, et saada Sputniku vaktsiini.

Asjast teatas täna president Milos Zn, põhjendades otsust Euroopa Liidu vaktsiinitarnete hilinemisega, vahendab AFP.

Zn ütles, et ta pöördus isiklikult palvega Vene presidendi Vladimir i poole. Vene poolelt lubati vaktsiinid kohale toimetada mõne päevaga. Lisaks Vene vaktsiinile kaalub ka Hiina vaktsiini ostmist.

s on s kõige enam ga nakatumisi. New York Timesi ülevaate kohaselt on s viimase nädala jooksul olnud 100 000 elaniku kohta keskmiselt 109 nakatumist päevas. Võrdluseks, vastav tase on 80 ja Soome oma 10.

Enne seda oli otsustanud Vene ja Hiina Sinopharmi vaktsiini kasutada Ungari. Hiina vaktsiiniga on vaktsineeritud Ungari president Janos Ader ja peaminister Viktor Orban.

s on Euroopa haiguste kontrollikeskuse ECDC andmetel viimase 14 päeva jooksul registreeritud 19 surma 100 000 elaniku kohta, vastav tase on 5 ja Soome oma 0,5.

The post Koroonaga hädas Tšehhi palus Venemaalt Sputniku vaktsiini appeared first on eestinen.

Loe otse allikast

Eestinen, Poliitika, Uudised, Välisuudised
Trump tulebki tagasi – sai USA parlamendis hääletusel võidu

president Donald Trump sai parlamendi ülemkojas Senatis võidu t ametist tagandamise hääletusel ja sellega on tal võimalik uuesti pürgida kõrgetesse ametistesse.

Trumpi taheti peale t ametist lahkumist veel ametist tagandada selle eest, et ta oli korraldanud mäsu parlamendi hoone kapitooliumi juures 6. jaanuaril. Trumpi vastu hääletas Senatis vaid 7 vabariiklaste erakonna saadikut. Trumpi tagandamiseks oleks vaja olnud 67 häält ehk kaks kolmandikku, aga kokku saadi vaid 57. Vastu oli 43, vahendab Daily Mail.

Pärast süüdistus vabanemist edastas Trump pöördumise, milles andis mõista, et Ameerika suureks tegemise töö on pooleli, see on alles alguses, ja seda tuleb jätkata. Sellest võib välja lugeda, et Trump tahab saada uuesti presidendiks.

Nagu rääkis Trumpi advokaat Michael van der Veen, olid süüdistused Trumpi vastu fabritseeritud ja selle pärast isegi ei vabandatud. Advokaat peab sellist asja samasuguseks kuriteoks kui oli Kapitooliumi ründamine 6. jaanuaril.

Advokaat süüdistas ka meediat, mis oli Trumpi asjas erapoolik ja edastas vaid ühe poole seisukohti. Advokaat ütles, et meedia on riigi lõhestanud.

Siin on advokaadi kommentaarid toimunu kohta:

https://platform.twitter.com/widgets.js

The post Trump tulebki tagasi – sai USA parlamendis hääletusel võidu appeared first on eestinen.
Loe otse allikast

Poliitika
Ma vaid oletan

! – ma vaid oletan—-Põhja- Regionaalhaigla ülrst, doktor professor Peep Talving sattus kolmapäeva õhtul töölt lahkudes veel tuvastamata isiku rünnaku ohvriks. Ma ei tea, kas see oli juhusliku päti rünnak või planeeritud tegu. Üldiselt kaldutakse arvama, et midagi juhuslikku selles rünnakus polnud – ründaja pidi pikalt doktorit ootama. Ning seda rünnakut seostatakse vaktsineerimise vastaste ja nende sotsiaalmeedias avaldatuga. Minu jaoks on küllalt kummaline, et keegi sotsiaalmeedias kraakleja teab väga täpselt doktori töökohta, teab ka, et ta on õhtusel ajal oma töökohas, et ta algatuseks läheb ja ründab õhtupimeduses doktotri autot, osates selle eksimatult ära tunda, et ta seejärel ootab pikalt doktorit ennast, teades, kustkaudu doktor väljub, et ta tunneb doktori nägupidi pimedas ära, ründab teda ja… vaid imiteerib happerünnakut, ilmselgelt soovimata tegelikult doktorit kuidagi kahjustada! Kuigi viha pidanuks nagu ol taevani, ei mingit hapet, ei mingit nuga neerus (kuigi nuga pidi isikul ol, sest auto kumm oli ju terariistaga läbi torgatud), isegi ei ühtegi vihast kantud ja antud võmmu doktorile kuklasse! Nii suure vihaga isik, kes on pikalt kõike ette valmistanud, pikalt kõike ette uurinud ja pikalt doktorit külma käes varitsenud, piirdub vaid… vee pritsimise ja ära jooksmisega!See on küllalt palju küsimusi tekitav imelik sündmuste rida. Raske uskuda, et üks sotsiaalmeedia niisama suureliselt ärpleja midagi nii keerukat ette võtab ja kogu vajalikku eelinfot selle teostamiseks omab. Ja et keegi otsustab üldse rünnata arsti, tunnustatud doktorit! See oleks nagu natuke pühaduse kallale minek. Doktor pole ju miski vastasgängi kapp!Kaja Kallas teeb selle peale koheselt avalduse, kus ütleb samuti midagi imelikku ja põhjendamatut: “Kui sallime sellist käitumist sotsiaalmeedias, ilmub see ka tänavatele.” Millegipärast ja ilma ühegi faktilise või loogilise põhjenduseta teab Kaja Kallas täpselt, et kõik sai alguse just vihakõnest sotsiaalmeedias. Ja ei milleski muust. Ei miskist armukolmnurgast, rahatülist, agressiivsest naabrimehest, vanast võlast, jagamata kasumist, kividega suletud aiateest, doktori koera öisest kähvimisest – üldislt sajast muust võimalikust põhjusest. Oli vihakõne sotsiaalmeedias – punkt!Selliste sündmuste ahel justkui ütleks, et lava on kenasti vihakõne e kiirendatud korras vastuvõtmiseks valmis seatud. Kõik on selleks tehtud. On ols (kuigi mitmes aspektis kummaline) pretsedent, mis seda t otseselt nõuab. Kaja Kallas teab ilma igasuguse eelneva uurimiseta, et juhtunu algpõhjus on sotsiaalmeedia vihakõne.Mulle näib, et see kõik võib olla lavastus. Miskit Mary Krossi stiilis, aga veidi põhjalikumalt ette valmistatud. Et on loodud hea ettekääne teha võimalikult kiiresti teoks vihakõne kriminaliseerimine. Luua pretsedent. Seejuures ilma reaalse ohvrita. Jama selles, et kui Mary Krossi juurest viis niidikene luurehiiglase Eerik-Niiles Krossi köögilaua ja skeemikeste juurde, siis praegusel juhul näib selle häbeliku, ohvrit veega pritsinud ning ära jooksnud ohtliku terroristi juurest samasugune niidike viivat otse meie peaminsiti kabinetti. Kaja Kallas ju teadis kuidagi väga kiiresti ja väga üheselt, kes nimelt on rünnaku taga. Või on Kaja Kallas selgeltnägija?Ma ei saa siin teha enamat kui vaid visata õhku oletus. Kui seda ründajat ei tabata ja see arusaamatu vahejuhtum jääbki lahenduseta (nagu see oli Vao põlengu korral), siis see vaid kinnitab mu oletusi. Näis. Aga selline lavastuse võimalus on praeguste andmete alusel täiesti ols.Pilt on illustratiivne. Aga te võite sealt otsida doktoti autot.

! – ma vaid oletan —- Põhja- Regionaalhaigla ülrst, doktor professor Peep Talving sattus kolmapäeva õhtul…

Posted by Harri KingoNeljapäev, 4. veebruar 2021

Allikas Harri Kingo Facebook

Eesti, Poliitika, Tervis
Allar Jõks ja Karl Joonas Kendla: „Kolmest põlvkonnast imbetsillidest piisab.“ Kuidas (mitte) põhjendada vaktsineerimise kohustuslikkust
eagripi vaktsineerimine Soomes
FOTO: AND PUTTING

„Ma ei näe muud võimalust, kui muuta vaktsineerimine tuslikuks,“ esitas viimases Maalehes meditsiiniteadlase vaate professor Toivo Maimets. Juristidena ütleme, et sund on võimalik, aga seda võiks kasutada kõige viimase võimalusena.

Esitame alljärgnevalt õigusliku vaate, sest sundvaktsineerimine riivab põhiseaduses ettenähtud kehalist puutumatust ja enesemääramisõigust. Üldjuhul tohib inimest ravida ainult vaba ja teavitatud nõusoleku alusel, kusjuures igasugusest ravist võib põhjusest olenta keelduda. Tahtevastast ravi võib rakendada üksnes siis, kui haige kujutab teiste inimeste tervisele arvestatavat ohtu.

Järelikult peab sundvaktsineerimiseks ol seaduslik alus ja ülekaalukas avalik huvi ning puuduma muud leebd vahendid e tõrjeks.

Vaktsineerimisega seoses on hetkel kiireloomulisid tesid kui tuslikkus – tarneraskused, korruptsiooniriskide vähendamine ja ametiseisundi kuritarvitamine. Siiski tundub olevat viimane aeg algatada arutelu sundpookimise plusside ja miinuste üle.

Mida räägib teiste riikide kogemus?

Itaalia kehtestas 2017. aastal kümme tuslikku vaktsiini. Poolas on immuniseerimiskavas olevad vaktsiinid tuslikud ja vaktsineerimata lapsi i ei lubata. Samuti karistatakse nii Prantsusmaal kui ka Rumeenias vaktsineerimata laste vanid rahatrahviga. Meie põhjanaabrite 2017. aastal muudetud nakkushaiguste seadus sätestab, et patsientide ravimiseks peavad tervishoiutöötajad (sealhulgas praktikandid) ol mitme nakkushaiguse vastu vaktsineeritud.

Ameerika ÜhendriikideUSA

Euroopa Inimõiguste KohusUkraina. Kaebajal tuvastati akuutne hingamisteede haigus ja kuna testide põhjal ei olnud difteeria vaktsiin talle vastunäidustatud, vaktsineeriti kaebaja epideemia ajal t tahte vastaselt. Kohtu hinnangul riivab tuslik vaktsineerimine küll eraelu puutumatust, ent võib olla õigustatud vajadusega kaitsta rahva tervist, kui sellega ei kahjustata ülemääraselt ravile allutatud isikut.

Kohus sõnastas kriteeriumid, mida sundvaktsineerimisel järgida. Esiteks, kui kaalukad on rahvatervise kaalutlused, mis nõuavad nakkushaiguste leviku piiramist, ja teiseks vaktsineerimise sobivus igal konkreetsel juhul. Kuivõrd epidemioloogiline olukord Ukrainas oli tõsine ja vaktsiin kaebajale sobiv, siis pidas sekkumist isiku kehalisse puutumatusse möödapääsmatuks.

Sloveenia

Euroopa Inimõiguste Kohtu suurkoda pole senini avaldanud otsust asjas Vav?ička jt vs.  Vabariik. Selles asjas peaks andma hinnangu tusliku vaktsineerimise lubatavuse ja vaktsineerimisest keeldumise tagajärgede kohta.  Vabariik kehtestas laste tusliku vaktsineerimise, ent mitmed lapsevand keeldusid nõusoleku andmisest erinevatel põhjustel (usulised veendumused, ebakindlus vaktsiinide tõhususes, kartus jms). Selle tagajärjel karistati vaktsineerimata laste vanid rahatrahviga või keelati lastel lasteaeda minna. Nüüd peavad Strasbourgi kohtunikud teg lahendi, mis on pretsedent kõikidele liikmesriikide kohtutele.

Otsene ning kaudne sund

Eeltoodud näited kinnitavad, et sundvaktsineerimist saab läbi viia otsese või ka kaudse sunni abil. Esimesel juhul tatakse kõiki laskma end süstida koos ähvardusega muuta karistatavaks vaktsineerimata jätmise tõttu nakkuse levitamine.

Teisel juhul kasutatakse kaudseid mõjutusvahendeid või piiratakse juurdepääsu avalikele teenustele nagu haridus või teatud töökohtadele. Samuti on avalikus mõtteruumis kõlanud üleskutseid, et vaktsineerimisest keelduja kannab ise oma ravikulud või hüvitab teise inimese nakatamise tagajärjel tekkinud kahju.

Lisaks ei saa alahinnata võimalust, et tulevikus on reisimise eelduseks vaktsineerimistunnistuse olsolu.

Hetkel on vaktsineerimine s vabatahtlik. Mida tuleks silmas pidada, kui soovitakse tuslikuks muuta?

Enne selgitus, alles siis sund

Sundvaktsineerimise esimeseks eelduseks on arstiteaduslik konsensus selle kasulikkuses. Seni on olnud meditsiinitöötajate seas vastandlikke arvamusi vaktsineerimise ohutuse ja tõhususe osas. Kui tervelt 86% Ameerika teaduse edendamise assotsiatsiooni teadlastest pooldavad vaktsineerimist, siis Haiguste ennetamise ja tõrje Euroopa keskuse uuringu kohaselt tunnevad paljud Euroopa riikide tervishoiutöötajad muret vaktsiinide kõrvaltoimete pärast. Ka vaktsiini kiire turuletulek on tekitanud näiteks Saksamaa, Suurbritannia ja India arstide seas kõhklusi.

Teiseks tuleks eelistada niikaua kui võimalik mitteõiguslike vahendeid, et saavutada vaktsineerimise kõrge hõlmatus. Selgitustöö ja soovitused töötavad reeglina paremini kui hirm karistuse ees. Sanktsioonid võivad pigem kasvatada vaktsineerimisvastaste arvu. Samas on sotsiaalsete hoiakute kujundamine vaevarikkam, kui seaduses ühe paragrahvi lisamisega tuse tekitamine.

Ei maksa alahinnata ka, et avaliku arvamuse surve tekitab ele ahvatluse näidata end jõulise ja tegusana.

Riikliku vägivalla oht

vabaduse osaks on õigus toetada sundpookimist. Samuti õigus tunda hirmu vaktsineerimise kõrvalmõjude või skepsist vaktsiini kasulikkuse osas. Arutame nii, et hoidume siltide kleepimisest ja viha õhutamisest.

Halvim, mis võib juhtuda, on, kui „abielusõjast” väsinud eestimaalased kisutakse vaktsineerimissõtta. Koroona saab ükskord otsa, aga vaktsineerimine võib tulevikus seostuda riikliku vägivallaga.

Kaugel pole aeg, kus eliidi ja eesliinil olijate järel jõuab vaktsineerimise järg kõigi teiste kätte. See ei tohiks riigikogu tabada ootamatult.

Allikas

Eesti, Poliitika, Uudised
UUS VALITSUS | Vaata siit, kes hakkavad alates uuest nädalast Eesti elu suunama

Täna kinnitasid Keskerakonna ja Reformierakonna volikogud ametisse astuva valitsuse ministrid ja koalitsioonilepingu. Vaata siit, kes on need 15 isikut, kes nüüdsest alates juhtimise üle võtavad.

Keskkonnaminister Tõnis Mölder: 2019-2021 Riigikogu XIV koosseisu liige, sotsiaalkomisjoni esimees; 2017-2019 a abilinnapea.

Foto: Kiur Kaasik

iminister Anneli Ott: 2020-2021 riigihalduse minister; 2019-2020 Riigikogu XIV koosseisu liige, Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees.

FOTO: RAIGO PAJULA

Majandus- ja taristuminister Taavi Aas: 2019- majandus- ja taristuminister; 2015-2019 a linnapea.

Foto: Ilmar Saabas

Riigihalduse minister Jaak Aab: 2020-2021 haridus- ja teadusminister; 2017-2018 ja 2019-2020 riigihalduse minister.

Foto: Kiur Kaasik

Siseminister Kristian Jaani: 2013–2021 Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri prefekt.

Foto: Jaanus Lensment

e- ja tööminister : 2019-2021 sotsiaalminister; 2016-2019 Riigikantselei peaministri büroo juhataja.

Foto: Tiit Blaat

Välisminister Eva-Maria Lii: 2019-2021 suursaadik Horvaatias, 2018-2021 suursaadik maal ja Sloveenias.

Foto: Horvaatia presidendi kantselei

Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus: varasem on varem töötanud eelarvetega rahanduskomisjonis ja nn euro-toomise-eelarve ning eelmise majanduskriisi ajal kuulus kriisi lahendajate tuumikusse. On varem olnud keskkonnaminister.

Foto. Ilmar Saabas

Sotsiaalminister Signe Riisalo: valdkondlik ekspert, liige, Reformierakonna sotsiaalvaldkonna töögrupi juht.

Foto: Rauno Volmar

Kaitseminister Kalle Laanet: on olnud minister ja osalenud kriiside lahendamises. Viimased aastad on ta juhtinud Riigikogu riigikomisjoni.

Foto. Karli Saul

MAaeluminister Urmas Kruuse: on pikalt olnud maaelu valdkonnaga seotud ja samuti on tal varasem ministrikogemus.

Foto: Sven Arbet

Haridus- ja teadusminister Liina Kersna: on hariduse tedele Riigikogus pikalt pühendunud.

Foto: Ilmar Saabas

Väliskaubandus- ja ITminister Andres Sutt: rahvusvaheline kogemus rahanduse ja panganduse valdkonnas.

Foto: Rauno Volmar

Justiitsminister Maris Lauri: ministrikogemus haridusest ja rahandusest.

Foto: Karli Saul

UUS VALITSUS | Vaata siit, kes hakkavad alates uuest nädalast Eesti elu suunama
UUS VALITSUS | Vaata siit, kes hakkavad alates uuest nädalast elu suunama

Allikas
Eesti, Poliitika
Küsimused

Küsimused—-

1. Milline erakond tõstis käibksu 18 %-lt 20 %-le?

2. Milline erakond toetas Iirimaa abipaketti 800 miljoni euroga?

3. Milline erakond tõstis toasooja käibksu 5 % -lt 20 %-le?

4. Milline erakond tõstis maagaasi aktsiisi?

5. Milline erakond tõstis raamatute käibksu 5%-lt 9%-le?

6. Milline erakond tõstis majutusteenuste käibksu 5 % -lt 20 %-le?

7. Milline erakond tõstis kütuseaktsiisi 36 %?

8. Milline erakond tõstis kontsertide, spordiürituste, etenduste, muuseumide ja kinopiletite käibksu 5 % -lt 20 %-le?

9. Milline erakond kehas hooldusravis kuni 191,73 eurose omaosaluse?

10. Milline erakond kaotas hambaravi osalise hüvitamise?

11. Milline erakond kehas pakendiaktsiisi?

12. Milline erakond vähendas KOV-de tulubaasi 11,4 %-le?

13. Milline erakond peatas pensioni II samba riigipoolsed maksed?

14. Milline erakond tõstis rahva arvamusest hoolimata pensioniiga?

15. Milline erakond lõpetas pensionide tasuta kojukande?

16. Milline erakond kärpis oluliselt haigus- ja hooldushüvitisi?

17. Milline erakond tõstis ametiautode erisoodustusmäära 256 eurole?

18. Milline erakond on aidanud sulgeda enim postkontoreid ning ühistranspordiliine?

19. Milline erakond vähendas üliõpilaste sõidusoodustust?

20. Milline erakond kaotas maksusoodustused õppelaenu intressidelt?

21. Milline erakond kaotas õppelaenu kustutamise võimalused avalikus sektoris töötavatele noortele?

22. Milline erakond vähendas riigieelarveliste õppekohtade arvu?

Vastus: Reformierakond.

Allikas