Rubriik: Sport

Eestinen, Kultuur, Majandus, Poliitika, Sport, Tervis, Uudised, Välisuudised
KUUM: Soome valitsus kuulutas välja eriolukorra

Soome valitsus kuulutas koos Vabariigi Presidendiga koroonaviiruse olukorra tõttu välja eriolukorra. Valitsus otsustas esmaspäeval, 1. märtsil toimunud istungil, et riigis valitseb hädaolukorra seaduse paragrahvi 3 lõikes 5 nimetatud eriolukord. Eriolukord jõustub kohe.

Hädaolukorra seaduse paragrahvi 3 lõige 5 näeb ette eriolukorra kehtestamise ulatusliku ohtliku nakkushaiguse puhul, mis on võrreldav eriti raske suurõnnetusega.

Soomes on COVID-19 juhtude arv ja esinemissagedus alates 2021. aasta veebruari algusest väga kiiresti kasvanud. Muteerunud koroonaviiruse põhjustatud nakatumiste arv on selgelt kasvanud, mis võib kaasa aidata epideemia kiirenemisele ja põhjustada märkimisväärset koormust haiglas ja intensiivravis, kui nakatumiste arv ei muutu.

Praeguses etapis ei ole kohe vaja võtta kasutusele hädaolukorra seaduse sätestatud põhiõigusi piiravaid II osa volitusi, kuid nende kasutamise vajadus sõltub epideemia arengust lähitulevikus. Valitsus leiab siiski, et 15. peatüki paragrahvide 106 (haldusorganite teavitamine eriolukorras) ja 107 (alluvuse määramine) sätteid tuleb kohaldada pärast eriolukorra kehtestamist.

Valitsuse otsus eriolukorra väljakuulutamise kohta jõustub viivitamata ja jääb jõusse uue teateni.

Valitsuse eelnõu toitlustusettevõtete sulgemise kohta

Kohe pärast eriolukorra väljakuulutamist esitas valitsus parlamendile põhiseaduse paragrahvi 23 kohaselt eelnõu majutuse ja toitlustuse seaduse ajutiseks muutmiseks. Selles tehakse ettepanek, et restoranid ja muud toitlustusettevõtted oleksid kolmeks nädalaks klientidele ajutiselt suletud. Seadus peaks jõustuma 8. märtsil 2021 ja see peaks kehtima 28. märtsini 2021.

Toidu kaasa müük klientidele oleks lubatud. Sulgemine kehtiks toiduettevõtetele piirkondades, kus koroonaviiruse epideemia on kiirenevas ja ulatusliku leviku faasis. Erandiks oleksid töökoha sööklad ja muud söögikohad, mis pole avalikkusele avatud. Piirkondade olukorda reguleeritakse eraldi valitsuse määrusega.

The post KUUM: Soome valitsus kuulutas välja eriolukorra appeared first on eestinen.

Loe otse allikast

RSS, Sport, Tallinna uudised
Pirital avatakse jäähokiväljak

Pirita jõe äärde spordikeskuse territooriumile rajatakse valgustatud jäähokiväljak. Nädalavahetusel paigaldati poord. Jääle pääseb järgmisel nädalal.

Tehisjääga jäähokiväljaku rajamine Pirita spordikeskuse territooriumile võtab ilmet. Erinevate töödega on jäähokiväljaku platsil tegeletud juba mitu kuud. “Kõik niiöelda platsitööd on praeguseks tehtud. Ühe viimase tööna paigaldati torustik, mida täidetakse külmutusainega, et seejärel alustada väljaku kastmist ning jää tegemist. Nädalavahetusel sai paika hokiväljaku poord,” kinnitas Pirita spordikeskuse direktor Priit Aunroos.
Pirita linnaosa vanem Tõnis Liinat nendib, et jäähokisõbrad on ootavad jääle pääsemist juba kaua aega. “Pirita on väga sportlik linnaosa ja siin on rohkelt võimalusi värskes õhus treenimiseks, nüüd lisandub ka jäähoki harrastamise võimalus. Loodetavasti pääsevad ala harrastajad jääle juba järgmise nädala algul,” sõnas Liinat. “Pean tunnistama, et valgustatud valmimisjärgus jäähokiväljakut vaadates ei kujuta enam ettegi, et Pirital pole hokiväljakut. Usun, et tänavusest talvest alates käivad Pirita ja jäähokiväljak kokku nagu sukk ja saabas. Nii nagu kuulub Pirita talvede juurde juba neliteist aastat tegutsenud liuväli,” arutles Liinat.

Avatakse nädala algul
Kui kõik sujub, avatakse Pirita vabaõhu jäähokiväljak järgmise nädala esimesel poolel. Seal saab hokit mängida ka pimedamal ajal, sest väljak on valgustatud.
Pirita jäähokiväljaku mõõtmed on 20 x 40 meetrit, Pirita jäähokiväljaku rajamist rahastab Tallinna linn.

Loe otse allikast

RSS, Sport, Tallinna uudised
Tondiraba pargist kujundatakse ülelinnaline puhkeala

Järgmisel aastal rajatakse Lasnamäele unikaalne Tondiraba park, millest kujuneb linlastele ainulaadne rohe- ja puhkeala kogu linnas.

Linnapea Mihhail Kõlvarti sõnul on park üks osa Lasnamäe nn. rohelisest koridorist, mis kulgeb Pirita jõe äärest ja lõpeb Kadrioru pargiga. „Tondiraba pargi rajamiseks loome erinevatele põlvkondadele rohkem võimalusi tervise edendamiseks ja vaba aja veetmiseks värskes õhus. Luues selliseid kaasaegseid lahendusi, soovime maksimaalselt säilitada ka seda elurikkust, mis selles pargis on,“ nentis Kõlvart. „Ent Tallinna suurem visioon on luua ülelinnaline rohetaristu, mis ühendab eriilmelisi looduslikke ja urbanistlikke keskkondi.“

Linnaosa suurim, ligi 27 hektaril laiuv park rajatakse Lasnamäel kunagi asunud samanimelise raba kohale. Pargi rajamisel säilitatakse maa-ala looduslik osa: mets ja väike veekogu, samuti seal elutsevad loomad, linnud ja taimed. Aktiivse ajaveetmise alad rajatakse ümber kasvava metsa nii, et need ei rikuks pargis elavate liikide mitmekesisust.

Parki ehitatakse mitu suurt mänguväljakut, osadel neist luuakse arengu- ja mängimisvõimalused erivajadustega lastele ja nende perede jaoks. Samuti luuakse võimalused meeskondlike (korvpall, võrkpall) ja individuaalspordialade ning jõuharjutuste harrastamiseks, ehitatakse seiklusrada ja koerte jalutusväljakud. Mõeldud on ka jalgratturitele – parki tuleb mugav taristu jalgrattaga sõitmiseks, samuti maastikurada. Parki tuleb ka ainulaadne ekstreemspordi ala skate-pargi ja pump-trackiga. Metsa läbivad jalgrajad võimaldavad jõuda otse ühest pargi osast teise. Rajatakse veel liuväli, kus suvisel aastaajal saab tegeleda teiste spordialadega.

Tondiraba park peaks valmima järgmise aasta suve lõpuks ja selleks on 2021. aasta linnaeelarve eelnõus kavandatud kuus miljonit eurot. Rohealasid, kuhu Tallinn järgmisel aastal investeerida soovib, on kokku 15 – neist suuremad ja mahukamad tööd puudutavad Kopli Kasepargi, Süsta pargi ja Männipargi korrastustöid. Ühtekokku on parkide ja rohealade investeeringuteks planeeritud järgmise aasta linnaeelarve eelnõus kümme miljonit eurot.

Vaata lähemalt, millisena kujundatakse Tondiraba parki ja milliseid vaba aja võimalusi sinna kavandatakse:

Loe otse allikast

Sport
SÕJATARKUS | Vedeliku tarbimisest ja toitumisest külmades tingimustes Utria dessandi näitel

Allikas

S??JATARKUS | Vedeliku tarbimisest ja toitumisest k?¼lmades tingimustes Utria dessandi n?¤itel

Jätkusuutlikkus ehk üksuse võime säilitada oma eesmärkide saavutamiseks vajaliku aja vältel vajalikku lahinguvõimet, levinuma sünonüümiga lahinguvõime säilitamine, väljendub paljudes tegurites. Üheks neist on üksikvõitleja oskuste rakendamine talvesõja tingimustes.Järgnevalt keskendun vedeliku ja toidu tarbimisele, tuues näiteid oma meeskonna kogemustest luure-patrullvõistlusel Utria dessant 2018. Külmades tingimustes on vedeliku ja toidu ebapiisava tarbimise tagajärjed palju hullemad kui soojades tingimustes.

Vesi

Vee hulk kehas väheneb inimese vanusega, kuid selle osakaal võitlusealise mehe keha massis jääb umbes 60% juurde. Vesi osaleb kehas paljudes protsessides, alates toitainete rakkudesse transportimisest kuni temperatuuri reguleerimiseni. Vedeliku puudusel saadab keha ajju signaali, mis käsib hakata janu kustutama. On tõestatud, et külmades tingimustes esineb selle signaali liikumises puudujääke.

Sõduritel ilmnevad tihti kergemad vedelikupuuduse sümptomid, kuigi kannatanute sõnul neil janutunne puudub. Külmas tuleb teha pause vedelikutarbimiseks ning sundida ennast ja kaaslasi jooma. Ööpäevane vedelikuvajadus sõltub füüsilisest aktiivsusest, vanusest, tervislikust seisundist, treenitusest jne.

Üldlevinud valem ütleb, et inimese keha vajab füüsilist koormust arvestamata normaalseks toimimiseks 30 ml vett kilogrammi kohta ööpäevas, seega 80kilose inimese veevajadus on 2,4 liitrit. Ööpäevas kaotame sama palju, näiteks üksnes hingamisega u 500 ml, rahulikus olekus higistame u 300 ml, lisaks jääkained, rasvumine, uriin jne.

Siin tulebki mängu vedeliku tasakaalu mõiste, mis tähendab, et kaotatud veehulk tuleb tarbimisega korvata. Raske seljakotiga suusatades võib veekadu ulatuda 10 liitrini päevas. Kui keha kaotab 4% vett (80 kg kaaluva isiku puhul 2 l), väheneb füüsiline sooritus kuni 40%, seega on veekaotusel otsene mõju meie lahinguvõimele. 100 ml vee imendumiseks organismi kulub umbes 10 minutit ning suur süsivesikute hulk joogis pikendab seda aega veelgi. Mõistlik on juua sageli väikestes kogustes, mitte pärast paaritunnist pingutust korraga palju.

Rahvasuu ei valeta, väites, et kuum jook annab kehale sooja. Soojus kandub kuumemalt kehalt külmemale ka vedelikes, seega soojast joogist kasu saamiseks peab vedeliku temperatuur olema keha omast kõrgem. Puhas vesi ei sisalda kaloreid ja me ei tarbi seda energia saamiseks. Külma vett juues kulub hulk energiat vee soojendamiseks kehatemperatuurini, seega talvel külmumise piiril olevat vett juues vajame me lisatoitu ainuüksi vee soojendamiseks.

Jättes kõrvale igasugu peened detailid ja kasutades ümardamist, toon näite: oletame, et joome vett temperatuuril 4 °C. Kehatemperatuurini (37,5 °C) jõudmiseks on vaja vett soojendada 33,5 °C võrra. 1 grammi vee soojendamiseks 1 kraadi võrra kulub üks kalor. Kui oleme joonud 250 g 4kraadist vett, kulub selle soojendamiseks seega 8375 kalorit, ümardatuna 8,4 kcal. Seda ei ole küll palju, kuid liitrite peale ikka koguneb. Lume või jää söömisega vee saamise eesmärgil on kurvem lugu, sest sulatamine võtab mitu korda rohkem energiat. Näiteks ühe grammi 0 °C jää sulatamiseks 0 °C veeks kulub 80 kalorit, seega kulutab sama koguse jää sulatamine koos vee jõudmisega kehatemperatuurini umbes 29,4 kcal. Lisaks suurendab lume ja jää söömine alajahtumise ohtu. Kui lund on vaja kasutada vee tarbimiseks, tuleks see võimalusel enne sulatada.

Utria dessandil on ainsa kõrvalise abina lubatud võistlejatele soe vesi, mida tugiisikud võivad kontrollpunktides anda. Siit joonistub välja tugiisiku olulisus sellel raskel talvisel võistlusel. Tihtipeale on võistkonna ja tugiisiku kokkupuuteaeg punktis üsna lühike, seega kasutavad paljud võistlejad kaheliikmelist abimeeskonda. Vesi võib peakorraldaja sõnul sisaldada ka teed, kohvi või puljongit, seega on võimalus soojal kujul energiat ammutada suur.

Vees lahustuvat materjali on mitmesugust, näiteks mõne puljongi kontsentratsioon vees on 100 g liitri kohta. Tee jällegi võib olla suurema kofeiini- ja tauriinisisaldusega kui energiajook. Puhast sooja vett saab kasutada rajal kergel kujul kaasas olnud kuivtoidu valmistamiseks – nii et tuleb olla loov. Füüsiline koormus retkel on suur ja energiavajadus tohutu, seega tasub kasutada igat legaalset õlekõrt.

Toit

Toitumine hõlmab toidu hankimist, tarbimist ja toitainete omastamist. Meie termodünaamiliselt ebapüsiv keha lakkab töötamast, kui katkeb energia juurdevool toitainetena. Kehas toitainete kasutamise üheks väljundiks on toodetud energia, mis kulub näiteks liikumiseks ja soojatootmiseks. Energia saamise eesmärgil ainevahetuseks kasutatavad toitained jagunevad laias laastus kaheks:
– makrotoitained (valgud, süsivesikud, lipiidid ehk rasvad ja vesi);
– mikrotoitained (vitamiinid, mineraalained, mikroelemendid).

Üldiselt on parim märguanne söömiseks näljatunne, kuid külmades oludes on meie keskmise sagedusega biorütm (seedekulgla rütm) häiritud ja normaalne toitekäitumine ei toimi. Lihtsamalt seletades on keha enda soojashoidmisega nii ametis, et reageerimine esmastele bioloogilistele vajadustele, nagu nälg ja janu, muutub teisejärguliseks. Lisame veel füüsilise koormuse koos väsimusega, mis tekitavad kehale stressi, ning meie veresoonte ja seedetrakti retseptoritelt ei jõua informatsioon enam toitekeskusesse.

Ööpäevane energiavajadus koosneb kahest osast. Esimene osa ehk põhiainevahetus kulub keha töökorras hoidmisele organite tööks ja püsiva temperatuuri hoidmiseks. Teise osa ehk tegevusteks kuluva ainevahetuse moodustab lisaenergia, mida kulutatakse tööks.

Põhiainevahetus on isikuti väga erinev, 80 kg kaaluval tavalisel 30aastasel mehel on see umbes 2000 kcal. Lisades kerge päevase liikumise, saame kuluks kuni 2500 kcal ööpäevas. Tavalisel talvisel väljaõppepäeval kulutab sõdur ööpäevas 4500–6000 kcal. Sellest tulenevalt kasutatakse talvel ka suurema kalorisisaldusega (5000 kcal) toidupakke. 8tunnise suusarännaku ja väliööbimisega ööpäevas kulub sõduril 7000–9000 kcal.

40tunnise Utria dessandi läbimiseks kulub meil keskeltläbi kuni 17 000 kcal. Sellest umbes 8% ammutame sisse vahetult enne rajaleminekut. 41% on meil füüsiliselt rajal kaasas. Kuni 20% saame tugiisikutelt sooja vedelikuna ja ülejäänud 31% võrra toetume vanale rasvale, viies energiatasakaalu miinusesse.

Järgnevalt vaatame lähemalt makrotoitaineid:

Süsivesikud on peamised energiaallikad ja moodustavad päevasest vajadusest 60%. 1 gramm süsivesikuid annab 4,1 kcal. Süsivesikuid kasutab keha energia tootmiseks, energeetilise varu (glükogeeni) tootmiseks, ehituslikes ja kaitsefunktsioonides. Suure füüsilise pingutuse korral on süsivesikud peamiseks energiataastajaks.

S??JATARKUS | Vedeliku tarbimisest ja toitumisest k?¼lmades tingimustes Utria dessandi n?¤itel

Rasvad on toitainetest kõige energiarikkamad ja moodustavad päevasest vajadusest 25%. Võimelised asendama süsivesikuid. 1 gramm rasvu annab 9,3 kcal. Rasvu kasutab keha energiarikka varuainena, termoisolatsiooniks, struktuurses rollis ja mehaaniliseks kaitseks. Organism on võimeline kasutama ainult teatud koguse rasvu. Järjepidevat keskmise või madala koormusega tööd tehes on rasvad peamiseks energiaallikaks.

S??JATARKUS | Vedeliku tarbimisest ja toitumisest k?¼lmades tingimustes Utria dessandi n?¤itel

Energiatasakaaluga on samamoodi nagu vedelikutasakaaluga, ent vee asemel räägime toidu ehk energia tarbimisest. Kui kulutame rohkem kui tarbime, hakkab keha kasutama ladestunud energiavarusid, tarbides vajadusest rohkem – ladestama.

Süsivesikute baasil on inimese kehas kuni 3000 kcal energiavarusid, samal ajal rasvade baasil kuni 75 000 kcal. Pärast Utria dessanti võib kulutatud varude taastamisele kuluda kuni nädal. Inimese keha suudab kohaneda toitainetega, st me saame harjutada ennast põletama süsivesikuid või rasvu.

Alla 65% maksimaalse kehalise koormuse (maksimaalne hapnikutarbimine, VO2 max) korral valib organism süsivesikute ja rasvade vahel, eelistades harjumuspärast.

Üle eelnimetatud protsendi pingutades ei suuda keha piisavalt kiiresti rasvadest energiat toota ning süsivesikute kasutamine suureneb. Utria dessandile minnes on enne võistlust kasulik harjutada ennast rasvadieedile, sest siis keskendub keha rasvade põletamisele energiaks. Võistlusel on iga kaasa tassitud gramm arvel ning eeltoodust järeldame, et 1 kg kaasaskantavat rasva annab 9300 kcal, samal ajal kui 1 kg süsivesikuid annab 4100 kcal. Üldjuhul jääb koormus Utria dessandil alla 65%, erandiks on füüsilist pingutust nõudvate ülesannete täitmine, ajagraafikusse kiirustamine või vastutegevusega tegelemine. Seega – rasvadieet on igal juhul mõistlik valik.

Võistlus

Meie võistkond kasutab Utria dessandil alati kahte tugiisikut. Paaris jõuab nelja võistlejat kiiremini teenindada. Tegevus kokkupuutel näeb välja selline, et võistlejad saavad sooja vedeliku nina ette ja tugiisikud hoolitsevad ülejäänud termoste-pudelite eest. Eelnevalt on priimustel soojendatud vesi termostesse valmis pandud ning võistleja saab valida magusa või soolase rüüpe vahel. Alati saab järgmisesse punkti vajalikku segu tellida. Tiheda graafikuga ööl saab üks toetajaliige vajadusel puhata ja üldse on seltsis mugavam töid jaotada.

Rajal kanname kaasas peamiselt maitsestamata või lahjalt maitsestatud vett. Igal võistlejal on termos, mis võimaldab vähemalt ühe pausi ajal külma toidu kõrvale sooja maitsta. Rasvase toidu eelis süsivesikurikka ees on madalam külmumistemperatuur. Šokolaad muutub miinuskraadidel kiiresti hambale ebameeldivalt kõvaks, rasvarikast vorsti närida on pisut meeldivam. Soe vesi termoses aitab jällegi manustada külmunud süsivesikuid.

Eraldi söögipeatusi me ei tee, vaid toitume sageli väikestes kogustes. Vedelikuga samamoodi. Vedelikutasakaalu miinusesse minekust annab märku urineerimine harvemini kui 2,5tunnise vahega ja uriini tume värvus, mis lumel on eriti hästi näha. Võistlusel ei saa lubada füüsilise sooritusvõime langust vedelikukaotuse tõttu. Paariks suuremaks toidukorraks on rajale jaotatud kaks Tactical Foodpack’i, milleks saab sooja vee tugiisikutelt.

Enne võistlust läheme paari päevaga üle rasvadieedile, viies nii organismi eelistatult rasvu põletama. Vahetult enne rajaleminekut nuumame kere viimase mugava piirini kaloreid täis – kergem kõhus kui õlgadel. Lisaks energia ja vedeliku tasakaalu plussiviimisele teeme ka nädalase magneesiumikuuri, mis on olulisem soojadel võistlustel. 2018. aasta Utria dessandi rajale võttis leitnant Priit Lillemets näiteks kaasa 7113 kilokalori jagu toitu – jah, me loemegi kaloreid. Samuti loeme järelejäänud ja kasutatud kalorite hulka, see päästab järgmise aasta dilemmast, mida ja kui palju võtta.

Pärast võistlust kirjutame alati tagasiside, kus on kommenteeritud kõike, alates toidust ja riietusest kuni selleni, kuidas mõnda ülesannet oleks saanud paremini teha. Tänu nendele märkmetele on võistluse läbimine muutunud oluliselt mugavamaks.

Artikkel on valminud koostöös ajakirjaga Kaitse Kodu!

Maailm, Sport
Rio de Janeiro seksiolümpia: allahindlusega lõbunaised ja 450 000 kondoomi | Õhtuleht
TULE-TULE!: Rio de Janeiro prostituudid on ülikõrge konkurentsi kiuste lootusrikkad.
4

fotot

TULE-TULE!: Rio de Janeiro prostituudid on ülikõrge konkurentsi kiuste lootusrikkad. (Vida Press)

Rio de Janeiros loodavad sadu tuhandeid olümpiaturiste ja -sportlasi punaste laternate linnaossa, niinimetatud seksi supermarketisse meelitada kampaaniahinda pakkuvad prostituudid. Olümpiakülas ootab aga kulutamistrekordiline kondoomivaru – peaaegu pool miljonit!

Enne olümpia algust lubasid Rio de Janeiro prostituudid, et teevad linna oodatud ligi 400 000 spordifännile suurt hinnaalandust. Daily Mail vahendab, et pool tundi seksi ongi nüüd soodusmüügis 40 reaali (11 euro) eest, mis olevat tavataksist poole odavam.

HINNAD ALL: Rio prostituudid on koostanud isegi infolehe, kus allahindlused täpselt ära kirjeldatud. ( Daily Mail)

Kes soovib tund aega mõnuleda, peab välja käima 17 eurot. Hulgimüügist saab osta ka kolm naist korraga. Et paremini läheks, koostasid seksitöölised isegi inglisekeelse infolehe, kus allahindlusprotsendid kirjas.

Brasiilia prostituutide olukord polevat viletsas seisus majanduse tõttu kiita. “Varem teenindasin kuus kuni kaheksa klienti päevas, aga nüüd on hea, kui 12tunnise vahetuse jooksul ühegi leian. Ka need vähesed kauplevad veel hinda alla,” vahendab leht prostituuti.

Ka lõbunaiste linnaosa Vila Mimosa pole paradiis, mida meediast glamuurseid Ladina-Ameerika modelle imetlenud seksinäljased endale ehk ette kujutavad. Seksilinnaku asutasid Esimese maailmasõja eest põgenenud, abikaasast ilma jäänud ja vaesunud idaeurooplannad, kes ei leidnud enda elatamiseks muud võimalust.

Meedias levivatel fotodel aelevad libud räpastes kongides kitsukestel vooditel, mis pole sageli enamat kui madrats betoonpõrandal. Seksirajooni tänavad olevat õhtuti pimedad ja ohtlikud.

Kaunis eskorttüdruk otsib peigmeest

Meedias lööb laineid 23aastane imekena tumedapäine eskorttüdruk Juliana, kes loodab endale olümpialt rikka mehe leida.

Inimesed tulevad Riosse kuldmedalit võitma, aga mulle tähendab olümpia kulda mu taskus. Tahan oma alal kuldmedalit võita, kuigi konkurents on kõrge!” vahendab Daily Mail tema sõnu.

Juliana sõnul ei vaatavat tema kodumaal keegi lõbunaiste peale viltu. “Väga, väga paljud tüdrukud tegelevad sellega. Nii on lihtne raskel ajal raha teenida ja töökohti on linnas väga vähe. Kõik on kallis ja majandus aina kukub.”

Juliana töötavat tavaliselt kolm päeva nädalas ja tegelevat päevas umbes nelja kundega. Olümpia ajal olevat aga eesmärgiks igal õhtul tööd vihtuda. “Mulle meeldib amet sellepärast, et see võimaldab head elu: mul on korter, auto, arvuti ja telefon,” hoopleb prostituut.

Meedias kajastatud andmetel on Brasiilias seksiäriga hõivatud ligi miljon inimest. Juliana on moodne naine ega seisa end tikk-kontsadel ja miniseelikus hööritades tänaval.

Tema otsib kliente Facebooki ja Tinderi suhtlusäpi kaudu. Juliana näeb vaimusilmas end Julia Robertsi tegelaskujuna hittfilmist “Kaunis naine” – seal päästab imekauni prostituudi Richard Gere kehastatud jõukas hurmur. “Unistan, et mõni sportlane tuleb ja viib mind kaasa,” avaldab ta.

Sportlased seksivad nagu jänesed?

Ühe seksirekordi on Rio juba purustanud – 11 000 olümpiasportlasele pandi välja 450 000 kondoomi.

Olümpiaküla ja selle ümbrus olevat varustatud rõõmsavärviliste automaatidega, mis julgustavad: “Pühitse kondoomiga!” Nii palju seksiabivahendeid ei ole sportlastele kunagi varem võimaldatud – Londoni olümpiaks varuti ju kõigest 150 000 kondoomi.

KONDOOMIUPUTUS: Olümpia­külas meelitavad seksima rõõmsavärvilised kondoomiautomaadid, milles kaitsevahendeid rekordiliselt 450 000. ( Daily Mail)

Et sportlased muutuvad olümpiakülas kiimalisteks, olevat loogiline – tegemist on füüsilises tippvormis inimestega, kelle kehas testosteroonitase võistluse eel lakke kerkib.

Mitmel olevat energia ülejääke, mida seksiga põletada – tippsportlase trenniperioodi dieet on väga kaloririkas, aga olümpia ajal ei treenita nii palju kui tavaliselt.

Tõsi, suurim roll kondoomikoguse kolmekordistamise juures on tõsiasjal, et lapseootelnaisi ohustav Zika viirus levib sugulisel teel.

Varem on arvatud, et seks on sportlasele kahjulik – testosteroonitase langevat pärastvahekorda ning seeläbi kahanevat sooritusvõime spordis.

Värskemad uuringud aga julgustavad, et kuigi seksist taastumine võtab organismil tõesti natuke aega, peaks noorel inimesel juba paari tunni jooksul kõik korda saama ja mingit kahju sportlikele tulemustele ei sündivat.

Rios kuluvat tavalisest rohkem kondoome kuulu järgi ka seetõttu, et sportlased, kes varem ei pruukinudki teist kiimalist nii hõlpsalt üles leida, olevat nüüd kõik Tinderis.

USA tippujuja Ryan Lochte on väitnud, et seksiga tegeleb suisa 75 protsenti olümpiaküla elanikest. Ja kuna tubades pole televiisoreid, siis mida muud oma õhtutega peale hakatagi?

Kaks poksijat vägistamise eest vahistatud

Rio de Janeiros on langenud veel üks rekord: juba kaks olümpiapoksijat on vägistamiskahtluse tõttu vahi alla võetud. Möödunud esmaspäeval teatas politsei, et on arreteerinud 22aastase Namiibia poksija ja koondise lipukandja Junius Jonase, kes olevat olümpiakülas toateenijat käperdanud.

Junius Jonas (Reuters / Scanpix)

Toatüdruku väitel pakkunud teda suudelda üritanud sportlane talle seksi eest raha.

Vaevu nädalapäevad enne seda võeti samalaadse kuriteo eest kinni Maroko poksija Hassan Saada. Ka tema olevat üritanud kätt püksi toppida toateenijale.

Saada kupatati karistuseks olümpialt minema – tema abikaasa suureks nördimuseks, kelle sõnul olevat ta üllas ja kõrge moraaliga.

Ajalookursus: seks olümpiamängudel

? Esmakordselt toodi kondoomid olümpiakülla 1988. aastal Seoulis. Siis oli neid vaid 8500. Et olümpiaküla hoonete katused ägasid kasutatud kondoomide all, keelati olümpiakülas seksimine välitingimustes.

? Kondoomide arvukus on aasta-aastalt aina tõusnud. 2000. aasta Sydney olümpial oli kondoome juba 70 000, aga seda jäi napiks – varu oli nädalaga läbi ja 20 000 tuli juurde hankida.

Furoori tekitas USA odaviskaja Breaux Greer, kes avameelitses, et seksis olümpia ajal kolme naisega päevas.

? Neli aastat hiljem Ateenasse varuti kondoome juba 130 000.

? Märgiliseks peetakse Sotši talimänge, kus kondoome oli küll praegusega võrreldes üsna tagasihoidlik 100 000, aga see-eest sotsialiseerusid sportlased aktiivselt tutvumisäpis Tinder.

? Londoni olümpial sai kuuma ka geisuhtlusäpp Grindr, mis olevat mängude eelõhtul ülekoormuse tõttu kokku jooksnud.

Allikas: foxnews.com