Rubriik: Tervis

Tervis
JUBE: Uuel koroona tüvel on 32 ohtlikku mutatsiooni ja see olevat pärit ühelt Aidsi-haigelt

Briti asjatundjad hoiatavad uue, Botswana tüve eest, millel on 32 ohtlikku mutatsiooni ja tüvi ise olevat pärit ühelt Aidsi-haigelt.

Praeguseks on tuvastatud vaid 10 nakatumist uue, teadusliku nimetuse B.1.1.529 all tuntud e tüvega. Selle ametlikuks nimeks saab Nu, vahendab Daily Mail.

Samas on uut tüve juba tuvastatud kolmes riigis, mis annab aluse arvata, et see on lailt levinud. Tüvel on 32 mutatsiooni, mis muudavad selle kergesti nakkavaks ja vaktsiinide st läbi murdvaks. Sellel on kõige enam muutusi ogavalgus.

University College Londoni geneetikaprofessor Francois Balloux ütles, et uus tüvi on tõenäoliselt pärit AIDS-i põdevalt inimeselt.

Vaktsiinid uute tüvede vastu ei aita, kuna vaktsiin õpetab organismi võitl varaste tüvedega.

Imperial College’i viroloog dr Tom Peacock kirjeldas e uut tüve sõnaga „jube”. T väitel on uus tüvi B.1.1.529 ohtlikum kui misiganes varasem , kaasa arvatud praegu s möllav Delta tüvi.

Mõned teadlased samas märgivad, et võibolla pole uus tüvi siiski nii ohtlik nagu paistab, kuna pole teada, kui kergesti see levib.

New Botswana variant with 32 ‘horrific’ mutations

Only 10 cases of the strain – dubbed B.1.1.529 – have been spotted to date nt has 32 mutations, many of which suggest it is more vaccine resistant Scientists warn the variant could be worse ‘than nearly anything else about’ British experts have sounded the alarm over a new variant believed to have emerged in Botswana that is the most mutated version of the virus yet.

Allikas

Teadus, Tervis
Andres Merits avab suu: valitsus on koroonaviiruse uurimist Eestis finantseerinud täpselt nulli euro ja null-null sendi eest
  •  “Tundub, et haridus- ja teadusministeerium koosneb eitaja
  •  Praegune kasutab järglase tootmiseks 50 korda vähem inimressui
  •  Koroonaviirus on oma eesmärki saavutamas
Andres Merits
Andres Merits FOTO: ARGO INGVER

Koroonaviirus võib olla jõudnud väga lähedale oma evolutsioonilisele eesmärgile nakatada kõiki mitteimmuunseid inimesi ükskõik, kus nad on ja kuidas nad ka viirust vältida ei prooviks, leiab viroloog Andres Merits Fortele antud intervjuus, milles märgib ka, et haridus- ja teadusministeeriumis paistavad töötavat eitajad, kes ei taha kuuldagi viiruse uurimisest s.

Kurikuulus „hispaania gripp” nõudis 20. sajandi alguses kümneid miljoneid inimelusid ning seda on algusest peale võrreldud pandeemiaga. Kahtlta on neil palju ühist, see ei puuduta küll bioloogilist komponenti, vaid meetmeid, mida inimkond toona tarvitusele võttis, ja pandeemia laineid. „Hispaania gripp”, nagu -19, liikus lainetena mööda . Ja lõppes ühel hetkel väga järsult, nõrgenedes harilikuks sesoonseks gripiks.

Kas peab paika arvamus, et viirused nõrgenevad levides vastavalt sellele, kui kasvab nende kandjate arv?

See on üldine trend. Selle taga võib olla viiruse kohastumine uuele peremehele ja/või
viiruse vastase immuunsuse levik. Kui suurem osa elanikkonnast on põdenud – ajalooliselt
muud valikut ju polnud – ja omab teatud immuunsust, siis muutub nii viiruse levik kui ka
t poolt tekitatud haiguspilt.

Kas käitub kuidagi ebaloogiliselt? Ühest küljest näeme, et kahe aasta jooksul pole viirus leebks muutunud. Pigem näitavad andmed, et praegune variant tekitab immuunta inimesel sagedamini t või surmaga lõppevat haigust – kui palju sagedamini pole lihtne öelda, sest algsed andmed Wuhanist pole täpsed. On arvatud et vahe võiks olla 1,5–2 korda.

See on aga inimese vaatenurk. Viiruse poolt vaadatuna on kõik loogiline: vähem kui kahe aastaga
on viirus õppinud inimeses paljun rohkem kui sada korda paremini ja teinud seda vaid
väga väikse patogeensuse suurenemise hinnaga.

Seega, ühe järglase tootmiseks kasutab praegune viirus 50 korda vähem „inimressui”.

See on viiruse vaa ju väga suur efektiivsuse tõus. Sellise efektiivsuse hinnaks oleks võinud olla patogeensuse samaväärne tõus, kuid seda juhtunud ei ole. Ilmselt mitte selle tõttu, et see olnuks võimatu, vaid põhjusel, et see poleks olnud viiruse levikule kasulik.

19181919 möödus nii nn. hispaania gripi viirusega, millel oli kolm lainet ja mis muutus seejärel harilikuks sesoonseks gripiks. Kas uue viirusega toimub midagi sast?

Selleks, et antud küsimusele kindlalt vastata, oleks vaja viirust paremini tunda, teisisõnu
uurida, miks ja kuidas ta käitub ja millised on t bioloogilised omadused, kuidas viirus „lahendab” erinevaid probleeme ja milles seisneb erinevate mutatsioonide toime.

"Kanna maski või mine vangi!" - inimkond seisis juba saja aasta eest samade probleemide ees kui täna.
“Kanna maski või mine vangi!” – inimkond seisis juba saja aasta eest samade probleemide ees kui täna.

See on viiruse „elu” aluste ehk siis molekulaarbioloogia ja viirus-peremees interaktsioonide uurimine.

Paraku on SARS-CoV-2 uurimist s finantseeritud täpselt nulli euro ja null-null sendi eest.

Selles osas tundub, et või vählt haridus- ja teadusministeerium koosneb eitaja, kes on küll huvitatud probleemist ja selle lahendusest, kuid ei soovi aru saada, mis on selle kõige põhjus, või vählt ei tunneta vajadust seda uurida.

See on omamoodi veider, sest viiruse jälgimiseks, imiseks, isegi viiruse vastaste vahendite arendamiseks ja viiruse kaudsete mõjude hindamiseks on kulutatud sadu miljoneid, kuid viiruse uurimiseks – mitte midagi.

Seetõttu on mu otsene kogemus piiratud sellega, mida olen suutnud teha koostöös teiste laboritega.

Võttes kokku need napid andmed ja liites siia selle, mida olen lugenud, on minu arvamus – mille usaldusväärsus on napi isikliku kogemuse tõttu paraku väike –, et SARS-CoV-2 ei tekita suure tõenäosusega uusi põhimõtteliselt erinevate omadustega probleemseid tüvesid.

Seda ei saa küll välistada, kuna viiruste puhul on alati võimalus ootamatuteks arenguteks, kuid selle kasuks räägivad mitmed faktid või tähelepanekud.

Esiteks, meie ja teiste uurimused näitavad, et mitmel põhjusel ei ole SARS-CoV-2 geneetiliselt eriti paindlik. See tähendab – lahendades mingit probleemi, mis on seotud efektiivs levikuga, kasutab see viirus suhteliselt väikest arvu „standardlahendusi”, mis on suures osas kattuvad sõltumata sellest, millises olukorras nad tekkisid.

Teisisõnu, muteeruvad suurel määral samad positsioonid viiruse genoomis. Nendest mutatsioonidest saab moodustada palju kombinatsioone, kuid kaugeltki mitte kõik kombinatsioonid pole efektiivsed.

Minu teada pole viimase poole aasta jooksul tekkinud ühtegi põhimõtteliselt uut mutatsiooni ega nende kombinatsiooni.

Teiseks, üheks evolutsiooni edasiviivaks jõuks on geneetiline mitmekesisus ja see on võrreldes aasta taguse ajaga järsult vähenenud. Deltatüvi on „teerulliga” üle käinud kõigist muudest ja enamikus osades moodustab nüüd umbes 99% leviva viiruse variantidest. Teised variandid on sisuliselt kadunud. Seega saab uus viirus tekkida nüüd deltavariandist, mis ei pruugi olla lihtne ega üldsegi võimalik.

Analoogia võib tuua tulla majandusest – kui mingi ettevõte/bränd on teised välja tõrjunud ja saanud
monopoolseks, seiskub/aeglustub areng. Samuti, kui toodet on „lihvitud” juba väga põhjalikult,
muutuvad muudatused ühe vähem olulisteks. Näiteks, kui varaste põlvkondade mobiilide puhul tõi uus mudel kaasa palju täiustusi, siis märkamaks vahet iPhone12 ja iPhone13 vahel, on vaja juba päris tõsiselt pingutada. Viirus pole mobiiltelefon, kuid sama loogika kehtib ka siin.

Kas deltatüvi on teadaoleva SARS-CoV-2 teadaoleva tüvedest tõesti kõige „hirmsam”?

Kõik probleemsed SARS-CoV-2 tüved on tekkinud vaktsineerimata inimestes, kes on siis
uute viiruse variantide „tootearenduse” keskusteks. Vaktsineerimise edenedes on neid jäänud
oluliselt vähks.

Kui tõenäoline on see, et antud viirusel võivad tekkida veel tapvamad, inimorganismi kahjustavamad ja nakkavamad variandid kui deltatüvi?

Viirus võib olla lähedal oma evolutsioonilise eesmärgi saavutamisele. Tundub et SARS-CoV-2
eesmärgiks on nakatada kõiki mitteimmuunseid inimesi ükskõik, kus nad on ja kuidas nad ka viirust
vältida ei prooviks. Deltatüve leviku efektiivsus ja viis – õhklevi – lubab arvata, et see eesmärk on
suurel määral saavutatud.

Muidugi on alati inimesi, kellel õnnestub vaktsineerimata olles viirusest puutumata jääda, kuid kardetavasti pole neid palju.

Teine eesmärk on tagada viiruse püsimajäämine suures osas immuunses populatsioonis. See näib ol samuti saavutatud – või oli algusest peale nii, sest läbipõdemine ei anna kindlasti eluaegset immuunt.

See annab küll hea immuun, mis aga aja jooksul nõrgeneb ja annab viirusele uue võimaluse. Kuna vaktsiinid jäljendavad viirust, pole ka nende antud immuun igavene. Tõsi, nii läbipõdemisel kui ka vaktsineerimisel saadud immuunt saab tõhustada, kuid kas see on võimalik sellisel määral, et viirus üldse enam levida ei suudaks, on praegu teadmata.

Allikas

Eesti, Tervis
Rain Lõhmus: kes lubavad vaktsineeritutele piirangute lõppemist, peavad oma sõnu sööma

Pankur räägib, kuidas vaktsineerimise kulgu vaadates on ta muutunud skeptiliseks lootuses, et vaktsineerimine e leviku peatab.


VIIRUS NAGU FINANTSTURUD: Rain Lõhmus leiab, et nii nagu finantsturgudele püütakse teha mudeleid, aga need eksivad, sest olud muutuvad, on sama ka viirusega. Eelnevad teadmised tulevikku ennustada ei aita.
NAGU FINANTSTURUD: leiab, et nii nagu finantsturgudele püütakse teha mudeleid, aga need eksivad, sest olud muutuvad, on sama ka ega. Eelnevad teadmised tulevikku ennustada ei aita.

„Ma arvan, et need, kes ütlevad praegu, kuidas vaktsineeritud pääsevad kolmanda lainega kaasneva piirangu, peavad ühel hetkel oma sõnu sööma,“ räägib pankur . Ta viitab sellega teisipäevahommikusele uudisele, kus Reformierakond teatas, et vaktsineeritutele tulevikus ei kehti.

Lõhmuse vaade teematikale on mõnevõrra teistsugune kui enamikul teistel.

Kõigepealt ütleb ta, et l on tegelikult läinud hästi, olgu siis jutuks vaktsineerimine, vastane võitlus või majanduse käekäik. Detailide üle võib nuriseda, aga suures pildis pole põhjust kurta.

Vaktsineerimise puhul on Lõhmus muutunud aja jooksul skeptilisemaks – või realistlikumaks. „Pool aastat tagasi arvasin, et vaktsiinide abil saab e ära tappa. Praegu ma enam nii ei arva,“ ütleb Lõhmus. Ta ise veel ei ole vaktsineeritud. „Küll ma selle aga ära teen omas rahulikus tempos. Ma ei peagi igas asjas esimene olema. Pole veel ka elektriautot ostnud.“

See ei tähenda, et Lõhmus oleks vaktsineerimise vastane. Ta ütleb, et vaktsineerimisega tuleb edasi minna. „Raskete juhtude vastu see aitab.“

Küll ei usu ta vaktsineerimisse kui imerelva.

Lõhmus viitab oma jutus korduvalt Iisraelile, mida on epideemia abil palju kiidetud. Et nad suutsid hankida kõige kiiremini vaktsiinid. Et suutsid kõige kiiremini inimesed ära vaktsineerida. „Täna aga Iisrael taaskehab piiranguid, ka vaktsineeritutele. Inimesed, kes täna s lubavad, et vaktsineeritule uuesti ei tule, võivad ühel hetkel endast rumala mulje jätta.“

Lõhmus ei ole piirangute fänn. „Vabadusel on oma hind,“ viitab ta filosoofilisemalt. „Ei usu, et rahvad oleksid valmis aastaid kinni istuma.“ Lihtsalt valik tuleb teha ja ühel hetkel ei pruugi keelud-käsud- enam olla ainuvõimalikud.

„Mulle paistab, et teame st endiselt väga vähe. See meenutab mulle üha enam finantsturge, kus ka aastakümneid on püütud ehitada mudeleid ja tulevikku ette näha. Aga turud muutuvad ja mudelid ei tööta. Viirus ka kogu aeg muteerub (muutub) ja jälle senine teadmine enam ei kehti.“

Tervis
Süst ei aitagi levikut piirata? Island hakkab testi nõudma ka vaktsineeritutelt

Island leevendas alates 1. juulist märgatavalt reisipiiranguid ning vaktsineeritud reisijatel piisas Islandile reisimiseks vaktsineerimistõendi ettenäitamisest. Paraku ei jätku seda vabadust pikalt. Islandi otsustas, et seoses nakatumiste arvu kasvuga peavad alates 27. juulist enne lennureisi Islandile negatiivse i esitama kõik reisijad, vahendab Trip.ee.

  • Vaktsineeritud (vähemalt 14 päeva viimasest doosist) ja läbipõdenud reisijad peavad esitama negatiivse PCR i või antigeeni kiiri, mis poleks vanem, kui 72 tundi.
  • , kes on sündinud aastal 2005 või hiljem, on imisnõudest vabastatud.
  • Vaktsineerimata reisijad peavad enne Islandile suunduva lennuki pardale minekut esitama negatiivse PCR i (antigeeni ei sobi), tegema PCR i saabudes, viibima 5 päeva karantiinis ning seejärel uuesti ima.
  • Kõigil on vaja registreeruda aadressil visit.covid.is. Seda saab teha Islandile saabumisele eelneva 72 h jooksul.
  • Kõiki reisijaid julgustatakse alla laadima jälgimisäpp?”Rakning C-19“.

Islandist veelgi karmimad  võeti kasutusele Gröönimaal. Alates 20. juulist saavad seal ühistransporti kasutada, kohvikusse, restorani või spordisaali ainult need, kes on saanud vähemalt ühe doosi vaktsiini. Erandiks on taksosõidud. Vaktsineerimistõendeid kuskil kontrollima ei hakata, vaid loodetakse inimeste teadlikkusele.

Lisainfot leiab: island.is/en/p/entry ja visiticeland.com.

Allikas: Trip.ee

Telegram, Tervis
Millal see lõppeb? Kas järgmiseks hakkab sõjavägi rahvast vaktsineerima?

Koroonapettus on jõudnud järgmisesse faasi. Praegu on Austraalias talv ning enamik riigist, sealhulgas suuremad linnad nagu Sydney ja Melbourne on kes teab juba mitmendas lockdown´is. New South Walesi osariigis on suletud kõik eluliselt mitte-hädavajalikud ärid ja isegi ehitused. See tähendab, et mitte ainult erinevad salongid, kauplused ja pagariärid pole kinni, vaid ka vabas õhus toimetavad ehitusfirmad on suletud ning linnad on inimtühjad.

See on juuli , mitte märts , kui öeldi, et peame kaheks nädalaks sulgema, et haiguskõverat alla viia. Eile küsis Austraalia Sky Newsi uudisteankur, kas poleks juba aeg rangemateks meetmeteks, nii et võiks hakata sõjaväega käima inimeste kodudes sundvaktsineerimist läbi viimas.

John le Bon raporteerib, et eile (21. juulil ) registreeriti Austraalia suurima rahvaarvuga linnas Sydneys 43 positiivset “juhtumit”, mis on tuvastatud PCR-iga, mis ei ole võimeline eristama surnud t aktiivsest ja mille kohta on PCR-imismeetodi leiutaja Kary Mullis öelnud, et see itulemus ei tähenda, et inimene oleks haige või nakatunud. See tähendab, et praktiliselt mitte midagi ütleva iga on saadud 43 positiivset tulemust, mitte ei käi jutt 43-st surnud inimesest. Kas selline statistika õigustab 4,9 miljoni elanikuga suurlinna Sydney sulgemist ning soovi rakendada veelgi radikaalsemaid meetmeid?

43 positiivset i 4,9 miljonist inimesest moodustab 0,0008%!

Delta- ja kõikide tulevaste tüvede ettekäändel saab põhimõtteliselt igavesti rakendada üha uusi ja karmimaid meetmeid. Meil on tõendeid, et just selles suunas me tüürimegi. Nimelt pakkus Sky Newsi uudisteankur eile välja, et ehk on aeg veelgi radikaalsemateks piiranguteks. Väidetakse, et nendes piirkondades, kus on kõige suuremad juhtumite arvud, on kõige madalamad vaktsineerimisnumbrid.

“Kas peaks hakkama inimeste kodudes käima sundvaktsineerimist tegemas? Me teame, et rahvas on kodudes,” küsis uudisteankur, kes meenutab tegelast John Carpeteri kultusfilmist “They Live”.

Surmade arv (asi, mida me algselt pidime kartma) on nüüd muutunud hirmuks mittevaktsineeritute arvu ees.

“Loomulikult on rahvas kodudes, sest terve linn on suletud. Nad panevad terve riigi kinni ja siis ütlevad, et kahjuks polnud sellest lockdown’ist kasu ja kuna te olete kõik kodudes, siis me tuleme sõjaväega.  See pole Alex Jonesi vandenõuteooria, vaid Austraalia peavoolu uudistekanal,” kommenteerib John le Bon.

See tähendab, et mida iganes nad suudavad seal läbi suruda, seda sama üritatakse peagi ka mujal s. Tekib küsimus, et mida täpsemalt selle -i (nakkushaiguste ennetamise tõrje ) raames plaanitakse rahvaga teha?

Hando Tõnumaa

Allikas

Eestinen, Tervis, Uudised, Välisuudised
Hull lugu: sajad vaktsineeritud meedikud on Indoneesias haigestunud koroonasse, kuus neist on surnud

Indoneesias on üle 350 vaktsineeritud meediku haigestunud sse. Haigestunud on nii arstid kui muud meditsiinitöötajad.

Kümned vaktsineeritud meedikud on seoses ga sattunud haiglasse, neil on olnud kõrge palavik ja hingamisraskused, vahendab Reuters.

Viis vaktsineeritud arsti ja üks haiglaõde on juba surnud sse.

Nakatunud on vaktsineeritud Indoneesias kasutatud Hiina päritolu vaktsiiniga Sinovac. Nüüd on asjatundjad mures, kuivõrd hästi ikka kaitsevad vaktsiinid eri evariantide vastu.

Indoneesias on inimesi vaktsineeritud samamoodi nagu Euroopas: kõigepealt vaktsineeriti jaanuarikuus ära meedikud.

Indoneesias levib Delta ehk India variant. Praegu pole veel teada, kuidas kaitseb Sinovaci vaktsiin selle variandi vastu. terviseorganisatsioon WHO on kiitnud Sinovaci vaktsiini kasutamise heaks. Ühtlasi on WHO soovitanud Indoneesias karmistada piiranguid.

The post Hull lugu: sajad vaktsineeritud meedikud on Indoneesias haigestunud koroonasse, kuus neist on surnud appeared first on eestinen.
Loe otse allikast

Eestinen, Majandus, Poliitika, Tervis, Uudised, Välisuudised
Mida värki? Maskid ja muud piirangud jäävad seoses koroonaga igaveseks?

Kuigi ed üle räägivad piirangute kaotamisest, siis räägib siseinfo hoopis midagi muud: maskid ja on selleks, et jääda.

Briti e siseinfo kohaselt ollakse üha enam veendumusel, et on tulnud selleks, et jääda ja sellega peab harjuma. Ühtlasi tähendab see seda, et isegi pärast piirangute leevendamist jääb alles maskikohustus, isolatsiooni nõue ning karantiin pärast reisimist, vahendab Daily Mail.

Briti e siseinfo kohaselt jäävad alles ka peale 19. juulit, mil lubati Inglismaal kaotada. See tähendab, et näomaski kandmine, kodus töötamine ja reisimisega seotud isolatsioon jäävad igavesti kestma.

Inglismaal kasvab kiiresti ga nakatumiste arv ja kardetakse, et kasvama hakkab ka surmajuhtumite arv. Piirangute kaotamise edasilükkamisega loodetakse säästa tuhandeid inimelusid. Kuu ajaga loodetakse kahe doosiga ära vaktsineerida kõik ohustatud inimesed ja üle 50-aastased.

Ühtlasi tahetakse muuta vastu vaktsineerimine kohustuslikuks hooldekodude töötajatele. See tähendab, et ligi 1,5 miljonit inimest peavad Inglismaal end laskma 16 nädala jooksul ära vaktsineerida, vastasel korral kaotavad nad töö.

Leaked Whitehall document hints at ‘the new normal’ after July 19

Boris Johnson is facing the prospect of a damaging revolt by dozens of MPs in crucial lockdown vote tonight Government all-but guaranteed victory as Labour is backing the move but opposition seems to be growing Leaked Whitehall document has suggested that a number of restriction will stay even after new July 19 date A leaked document gave a glimpse of the UK’s potential ‘new normal’ today with facemasks, working from home and travel quarantine rules set to stay beyond July 19.

//cdn.embedly.com/widgets/platform.js

The post Mida värki? Maskid ja muud piirangud jäävad seoses koroonaga igaveseks? appeared first on eestinen.
Loe otse allikast

Eestinen, Kultuur, Majandus, Tervis, Uudised, Välisuudised
Veel paarkümmend aastat tagasi polnud Soomes kellelgi depressiooni, nüüd aga peetakse haiguseks seda, kui elus vähegi viltu veab

Inimesed on hakanud pidama oma raskemaid eluperioode haiguseks, räägib teadlane. Seetõttu on depressioonist saanud levinud haigus.

Praegu pannakse kiire tööelu või üksinduse puhul diagnoosiks depressioon ja hakatakse seda tablettidega ravima, kuigi lahendus võib peituda hoopis mujal kui tabletipurgis. Ühiskonna struktuursed probleemid pannakse depressiooni diagnoosiga inimese süüks, leiab Soome kultuuriajaloolane Annastiika Mäkilä.

Kümmekond aastat tagasi sai depressiooni diagnoosi üks Mäkilä tuttava. See oli üllatav, sest Mäkilä arvates polnud sel inimesel depressiooni. See teema jäi kripeldama ja Mäkilä hakkas depressiooni asja põhjalikumalt uurima. Selgus, et lühikese ajaga on arusaam depressioonist väga palju muutunud, vahendab Helsingin Sanomat.

Veel 1980-1990ndatel aastatel ei peetud depressiooni haiguseks. Kriis elus nagu lähedase või töö kaotus võis inimese aastaks voodisse aheldada. Seda ei peetud aga haiguseks, vaid üheks elu faasiks, mis möödub. Haiguseks peeti neid juhtumeid, mille puhul inimene sattus haiglasse.

Arusaam depressioonist hakkas aga muutuma eelmise aastatuhande lõpus. See kajastub ka statistikas: depressiooniga seotud haigushüvitiste hulk kahekordistus vahemikus 1993-2003.

Kasv ei tulnud sellest, et soomlased oleksid end halvemini tundnud, vaid sellest, et depressiooni hakati rohkem diagnoosima. Muutus sai alguses USA-st, kus võeti 1980. aastal kasutusele nn DSM III diagnoosi kriteerium. Soomes võeti see kasutusele 1987. aastal.

Nii näiteks lisandus 8 uut tunnust, mille põhjal sai depressiooni diagnoosi panna: söögiisu puudumine või suurenenud söögiisu, unetus või liigne unisus, psühhomotooriline kiirustamine või aeglus, vähene energia, väärtusetuse tunne, keskendumisraskused ja korduvad surmamõtted. Depressiooni sai diagnoosida, kui inimesel oli 4 tunnust ja need olid esinenud 2 nädala jooksul.

Lisaks kriteeriumide muutusele lisandus veel üks asi, mis võimaldas rohkem depressiooni määrata. See oli nn serotoniini hüpotees. Selle järgi oli depressiooni põhjuseks serotoniini puudus. Sellest omakorda tekkis arusaam, et on olemas haiguse nimega depressioon, mille puhul avalduvad teatud vaevused ja mille põhjus on bioloogiline ja mida on võimalik tuvastada.

Uue arusaama järgi hakati depressiooni puhul rohkem keskenduma vaevustele. Haiguse põhjustel polnud enam mingit tähtsust. Kui varem peeti depressiooni keskkonna või eluoluga seotud haiguseks, siis 1980-1990ndatel sai sellest inimese enda ajukeemiaga seotud haigus. Ühtlasi tähendas see seda, et üha enam soomlasi sai depressiooni diagnoosi.

Pärast seda saabus ka ideoloogiline muutus: kui varem peeti depressiooniks raskeid juhtumeid, siis nüüd sai depressioonist haigus, mis võib esineda ihaühel. Depressioonist sai levinud haigus.

Mäkilä leiab, et muutusel on nii positiivne kui negatiivne külg. Positiivne on see, et vaimsele tervisele pööratakse rohkem tähelepanu. Vaimse tervise probleemidelt on kadunud stigma, neist juletakse rohkem rääkida. Depressioonist on sanaud levinud haigus.

Aga see – haiguse lai levik on ka negatiivne asi, kuna depressiooniks peetakse igasugust kehva enesetunnet või eluraskusi. Põhjuseks on liigne keskendumine diagnoosile. Selleks, et abi saada, vajavad ravisüsteem, koolid ja kindlustusfirmad diagnoosi. Näiteks tööalase kurnatusega ei saa jääda haiguspuhkusele, aga kui panna depressiooni diagnoos, siis on see võimalik.

Ühtlasi paneb see mõtlema, kas väsimus ja kurbus on ebanormaalsed. Praegusel ajal peetakse normaalseks seda, kui inimene on kogu aeg täies elujõus, rõõmus ja efektiivne. Vastasel korral pannakse diagnoos.

Üks asi veel muutus seoses depressiooni diagnoosimise kriteeriumide muutusega: üha vähem pööratakse tähelepanu sotsiaalsetele ja ühiskondlikele teguritele. Paljud struktuursed probleemid nagu inimeste vähene kaasatus, rassism või tööelu probleemid on muutunud inimeste vaimse tervise probleemideks.

Näiteks kui inimene on kogenud terve elu enda ümber rassismi, on selge, et see tekitab masendust. Kas seda peaks aga ravima tablettidega, või on vaja mingeid muid muutuseid. Sama nähtus on kriisi puhul, kus distantsõpe ja kokkusaamiste piiramine on suurendanud noortel rahulolematust. On selge, et noored tunnevad end halvasti, kui peavad olema üksi kodus. Kas seepärast on vaja hakata neil depressiooini ravima, või on vajalikud muud ühiskondlikud muutused.

Henkilö | Vielä 20 vuotta sitten oli erikoista, jos joku kertoi olevansa masentunut, mutta sitten tapahtui käänne – “Ihmiset ovat alkaneet pitää vaikeita elämänvaiheita sairautena”, sanoo tutkija

Työelämän kiireen tai yksinäisyyden aiheuttamat vaikeudet diagnosoidaan masennukseksi, vaikka apu voisi löytyä muualta kuin lääkepurkista, sanoo masennuksen kulttuurihistoriaa tutkinut Annastiina Mäkilä. “Rakenteelliset ongelmat sysätään nykyään yksilön ongelmiksi.” Kymmenen vuotta sitten tutkija Annastiina Mäkilän läheinen sai masennusdiagnoosin. Tämä hämmästytti Mäkilää. Läheisellä oli oireita, joita Mäkilä ei maallikkona yhdistänyt masennukseen.

//cdn.embedly.com/widgets/platform.js

The post Veel paarkümmend aastat tagasi polnud Soomes kellelgi depressiooni, nüüd aga peetakse haiguseks seda, kui elus vähegi viltu veab appeared first on eestinen.

Loe otse allikast

Teadus, Tervis
Kas koroonaviirus võib inimese DNAd muuta? Miks viirus seda teha tahaks?

Illustratiivse tähendusega pilt: koroonatest laboris (foto: REUTERS / Scanpix)
Illustratiivse tähendusega pilt: laboris (foto: REUTERS / Scanpix)

Viimasega seoses kerkib regulaarselt esile muret tekitavaid küsimusi, millest üks hiljutisemaid on ka Fortes kajastatud “kas SARS-CoV-2 võib muuta inimese DNAd?”.

Üks teadlasrühm pakkus nimelt välja hüpoteesi, et e järjestused võivad integreeruda inimese genoomi ja püsida seal kaua ka pärast -19-haiguse lõppu. See aitaks seletada, miks mõni haigestunu annab positiivse i ka mitu kuud pärast tervenemist.

Mainitud teadlaste keskne idee on, et väga harvadel juhtudel võib inimrakkudes sisalduv ensüüm kopeerida e esinevad järjestused inimese DNAsse ja „libistada” need tema kromosoomidesse.

Selles, et ed saavad osaks inimese DNAst ja istutavad end pärilikkusmaterjali, pole iseenesest uut. Tõenäoliselt ei eksisteeriks inimene, aga teisedki imetajad praegusel kujul ilma omadusteta, mille ed on meile andnud. Ka sellest on Fortes hiljuti lugeda saanud.

Räägime asjatundjatega

Aga parem on asjatundjatelt otse küsida. Fortele kirjeldas seda teemat esmalt biomeditsiini-tehnoloog ja -iduettevõtja Rainis Venta.

“Evolutsiooniliselt – sadade miljonite aastate jooksul – on genoomiga liituvad ed ja likud elemendid genoomi arengu sama lahutamatu osa nagu DNA paljundamisel rakkude eneste poolt tekkivad mutatsioonid.

Seega, kujundlikult, kui meie evolutsioonilise arengu puri on meie genoom, siis üks olulisi tuuli, mis sinna purje sisse puhub, on ed. Teadlased on seisukohal, et meie genoomist koguni pool on otseselt või kaudselt viiruslikku päritolu,” kinnitab ta.

Ka osade ete geenid võivad olla peremeesraku genoomset päritolu ja võta nüüd kinni, kes kelle oma on – kas ed inimeste omad või vastupidi.

Viirused ja inimesed, kes neid suudaks lahuta’

Peale selle, et liku päritoluga elemendid on inimese genoomis üsna olulisel kohal – ehk siis meie ise olemegi märkimisväärses osas justkui kustunud tehtud –, on kaasaegsed ja n-ö aktiivset elutsüklit läbivad ed meie organismi kui elava, hingava ja metaboliseeriva ökosüsteemi lahutamatu osa.

“Viirused on sama paratamatud kaaslased nagu meie kehas ja kehal elavad bakterid või seened ning õigupoolest on inimene nendest suurema osaga pika aja jooksul ka kohanenud – s.t, me ei märka enam teineteise olemasolu, kuid eksisteerime pidevalt koos.

On muidugi teatud hulk eid, millega me veel nii hästi kohanenud ei ole ja millega me seetõttu ka kuigi head ühist keelt leida ei oska – ehk patogeenseid eid nagu SARS CoV-2,” räägib Venta.

Kui rääkida , mille paljunemistsükli üks osa ongi nakatunud peremeesraku genoomse DNAga liitumine, siis neid on tegelikult väga palju. Esile tasuks siin tõsta sugukonnad RetroviridaePseudoviridaeMetaviridaeMyoviridae ja Siphoviridae, millest kaks viimast nakatavad küll baktereid.

“Retroed on neist vast kõige tuntumad. Need kasutavad inimese genoomi täiesti “teadlikult”. Näiteks HIV integreerib oma genoomile vastava DNA-järjestuse nakatunud rakkude genoomse DNA hulka. Kõikide nende te sugukondade sees on nii tuntud haigustekitajaid kui ka meiega kaasas käivaid ilma märkimisväärse teadaoleva mõjuta eid,” ütleb Venta.

Veel on terve hulk näiteid , mis suuremal või vähemal määral oma peremeesraku genoomi muudavad, kuid sellel ei ole leitud e elutsüklis otsest mehhanistliku rolli. Ehk siis selle genoomi sattumisel ei ole mingit teadaolevat rolli või funktsiooni e elutsüklis.

Aga SARS-CoV-2?

Arvestades, et eid on väga palju ja meie organism paratamatult „suhtleb“ pidevalt väga suure hulga tega, siis ei ole üldse üllatav, et teadlased avastasid ka SARS-CoV-2 puhul analoogilise nähtuse, kus e järjestuse tükid on sattunud nakatunud rakkude genoomi, ütleb Venta.

Samas on selle nähtuse juures veel ebaselge, kas see on e poolt suunatud või lihtsalt inimese rakus teatud tõenäosusega aset leidev “õnnetus”. Ka on veel täiesti ebaselge, kas see nähtus on ka ele enesele kuidagi vajalik või kasulik.

On aga teada, et selle nähtuse tulemusena võivad jääda likke elemente sisaldavad DNA tükid aktiivseks ja toodavad veel hulk aega segasevõitu sõnumeid, mis võivad olla juhuslik kombinatsioon e ja inimese järjestus,” selgitab ta.

Hetkel jääb Venta sõnul õhku küsimus, kas SARS CoV-2 suudaks end tervenisti inimese genoomi peita ja jätkata terviklikke nakkuslikke eosakeste tootmist – või on genoomi integreerumised nagu orbiidilt alla kukkunud tehiskaaslased, mis on purunenud tükkideks, kuid mille raadioseade saadab veel aeg-ajalt segaseid sõnumeid.

Suure tõenäosusega SARS-CoV-2 seda siiski ei suuda, lisab omalt poolt viroloog ja Tartu Ülikooli bioinformaatika-asjatundja Aare Abroi.

“Selline elt peremehele geenide ülekanne on evolutsioonilises ajaskaalas väga selgelt kirjeldatud protsess. Kuid tuleb meeles pidada, et kui ka e mõni tükike integreerub peremehe genoomi, siis juhtub see mõnes üksikus rakus. Ja tõenäoliselt sellised rakud, kus integreerunud geeni pealt tehakse ka valke, hävitab immuunsüsteem kiiresti,” jätkab Abroi.

Viroloog leiab, et see on suures pildis väga põnev fenomen, kuid suure tõenäosusega puudub sellel SARS-CoV-2 e puhul meditsiiniline mõõde. Ja selline integreerumine on SARS-CoV-2 jaoks samuti väga juhuslik ja haruldane kõrvalprodukt.

Kas ütleb rakule, mida teha?

Aga kas pandeemia loonud või ed üldiselt suudavad inimese genoomi mõjutada sihipäraselt nii, et rakk käituks e “taktikepi all” soovitud moel?

Abroi: “Nii inimeste ed kui ka paljud teised ed suudavad mõjutada peremeesorganismi või -rakku (ehk seda rakku või organismi, mida nad on nakatanud) väga olulisel moel. Paljud ed hakkavad piltlikult öeldes kontrollima seda, mida rakk teeb ehk võtavad raku üle. folklooris võiks sellele olukorrale olla vasteks “seestuma”.”

Üks osa sellisest kontrolli ülevõtmisest on tema sõnul ka peremehe genoomi mõjutamine nii, et toodetaks valdavalt neid valke, mida el vaja. Näitlikult – pannakse õmblusmasinatehas tootma ainult ühte võlli ja kaht hammasratast.

“See raku ülevõtmise fenomen on juba üksjagu vana, vahepeal unustatud ja viimase kümnekonna aastaga jälle uue elu sisse saanud,” märgib viroloog.

Umbes poole sajandi eest olevat Pariisi Pasteuri instituudi teadlane Andre Lwoff märkinud, et ega nakatunud rakk ei ole mitte päris rakk, vaid e poolt kontrollitud vabrik. Ja paljudel juhtudel nii ongi.

Aga loomulikult ei ole kõik ed sellised – on ka eid, mis tegutsevad vaikselt ja varjatult ning mille olemasolu on rakul või organismil väga raske märgata, selgitab Abroi lõpetuseks.

Allikas

RSS, Teadus, Tervis
Imetajad saavad soolestikuga hingata

$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>

Närilised ja sead suudavad mõnede vee-loomade kombel oma soolestiku abil hingata, leidsid Jaapani ja USA teadlased. Tuli välja, et hingamisraskuste korral päästaks pärasoole kaudu liikuv gaasiline hapnik või hapnikurikas vedelik vähemalt nende imetajate elu.

Paljudel veeorganismidel on kopsude ja lõpuste kõrval välja arenenud soolestikuhingamise mehhanism, mis võimaldab neil hapnikuvaeses keskkonnas ellu jääda. Näiteks hingavad soolestikuga merikurgid, hinklased ja mõned mageveesägad. Seni kahtlesid aga teadlased sügavalt, kas imetajad on üldse millekski taoliseks suutelised.

Uues uuringus leidsid Takanori Takebe ja kolleegid tõendeid, et soolestikuga suudavad hingata ka rotid, hiired ja sead. Järelduseni jõudmiseks lõid uurijad esmalt süsteemi soolestiku gaasiga varustamiseks, mis juhtis hapniku looma pärasoolde.

Kui uurijad viisid hiired vähese hapnikusisaldusega keskkonda, ei pidanud ilma soolehingamistoeta loomakesed vastu üle 11 minuti. Hiirtel, kes said pärasoole kaudu hingamistuge, jõudis südamesse rohkem hapnikku. Samuti jäi 75 protsenti neist ellu ka siis, kui nad veetsid surmavalt hapnikuvaeses keskkonnas 50 minutit.

Soolestiku kaudu hingamisel on samas oma pahupool: gaasivahetuseks on vaja soole limaskesta hõõrdumist. Sel põhjusel ei sobi uus meetod kasutamiseks raskes seisundis inimeste ravis. Uurijad proovisid takistusest siiski mööda hiilida ja lõid hapnikuga rikastatud perfluorosüsivesinike põhjal vedelikupõhise alternatiivi. Kasutatud ühendid on tunnistatud inimestele sobivaks ja ohutuks .

Kui uurijad viisid närilised ja sead vähese hapnikuga, ent mitte eluohtlikku keskkonda, pakkus soole vedelikuga ventileerimise süsteem loomadele tuge. Soolestiku hingamistoega hiired suutsid 10-protsendilise hapnikusisaldusega ruumis teis kaugemale kõndida. Samuti sai nende süda rohkem hapnikku kui kunstliku toeta hiirtel.

Sigadega said uurijad sarnaseid tulemusi. Soolde juhitud hingamistugi aitas sigadel tõrjuda verevaesust ja jahtumist ning kergitas ilma selgete kõrvalmõjudeta nende vere hapnikusisaldust. Ühtekokku viitavad tulemused, et uus võimalus viib vähemalt kahel uuritud imetajaliigil hapniku edukalt vereringesse ja leevendab neil hingamisraskusi.

Takebe sõnul võib inimestelgi kopsupõletiku või ägeda respiratoorse disstressi sündroomi (ARDS) mõjul tekkida hingamispuudulikkus. Sellises olukorras võib kunstlik hingamistugi päästa haige elu. Ehkki uurimisrühma avastust tuleks inimestel kasutamiseks veel hinnata ja neile kohandada, võib soolestikuhingamisest olla Takebe sõnul abi hingamispuudulikkusega patsientide päästmisel.

Edaspidi plaanibki uurimisrühm jätkata uue meetodi täiustamist, et seda saaks katsetada ka hingamisraskustega inimestel. Avastusest võib abi Takebe sõnul abi olla pandeemia ohjamisel, sest hingamisaparaate ja tehiskopse napib praegu mitmel pool s.

Uurimus ilmus ajakirjas Med.

Loe otse allikast