Rubriik: Tervis

Teadus, Tervis
Kas koroonaviirus võib inimese DNAd muuta? Miks viirus seda teha tahaks?
Illustratiivse tähendusega pilt: koroonatest laboris (foto: REUTERS / Scanpix)
Illustratiivse tähendusega pilt: koroonatest laboris (foto: REUTERS / Scanpix)

Viimasega seoses kerkib regulaarselt esile muret tekitavaid küsimusi, millest üks hiljutisemaid on ka Fortes kajastatud “kas SARS-CoV-2 võib muuta inimese DNAd?”.

Üks teadlasrühm pakkus nimelt välja hüpoteesi, et viiruse järjestused võivad integreeruda inimese genoomi ja püsida seal kaua ka pärast COVID-19-haiguse lõppu. See aitaks seletada, miks mõni haigestunu annab positiivse koroonatesti ka mitu kuud pärast tervenemist.

Mainitud teadlaste keskne idee on, et väga harvadel juhtudel võib inimrakkudes sisalduv ensüüm kopeerida viiruse esinevad järjestused inimese DNAsse ja „libistada” need tema kromosoomidesse.

Selles, et viirused saavad osaks inimese DNAst ja istutavad end pärilikkusmaterjali, pole iseenesest uut. Tõenäoliselt ei eksisteeriks inimene, aga teisedki imetajad praegusel kujul ilma omadusteta, mille viirused on meile andnud. Ka sellest on Fortes hiljuti lugeda saanud.

Räägime asjatundjatega

Aga parem on asjatundjatelt otse küsida. Fortele kirjeldas seda teemat esmalt biomeditsiini-tehnoloog ja -iduettevõtja Rainis Venta.

“Evolutsiooniliselt – sadade miljonite aastate jooksul – on genoomiga liituvad viirused ja viiruslikud elemendid genoomi arengu sama lahutamatu osa nagu DNA paljundamisel rakkude eneste poolt tekkivad mutatsioonid.

Seega, kujundlikult, kui meie evolutsioonilise arengu puri on meie genoom, siis üks olulisi tuuli, mis sinna purje sisse puhub, on viirused. Teadlased on seisukohal, et meie genoomist koguni pool on otseselt või kaudselt viiruslikku päritolu,” kinnitab ta.

Ka osade viirusete geenid võivad olla peremeesraku genoomset päritolu ja võta nüüd kinni, kes kelle oma on – kas viirused inimeste omad või vastupidi.

Viirused ja inimesed, kes neid suudaks lahuta’

Peale selle, et viirusliku päritoluga elemendid on inimese genoomis üsna olulisel kohal – ehk siis meie ise olemegi märkimisväärses osas justkui kustunud viirustest tehtud –, on kaasaegsed ja n-ö aktiivset elutsüklit läbivad viirused meie organismi kui elava, hingava ja metaboliseeriva ökosüsteemi lahutamatu osa.

“Viirused on sama paratamatud kaaslased nagu meie kehas ja kehal elavad bakterid või seened ning õigupoolest on inimene nendest suurema osaga pika aja jooksul ka kohanenud – s.t, me ei märka enam teineteise olemasolu, kuid eksisteerime pidevalt koos.

On muidugi teatud hulk viiruseid, millega me veel nii hästi kohanenud ei ole ja millega me seetõttu ka kuigi head ühist keelt leida ei oska – ehk patogeenseid viiruseid nagu SARS CoV-2,” räägib Venta.

Kui rääkida viirustest, mille paljunemistsükli üks osa ongi nakatunud peremeesraku genoomse DNAga liitumine, siis neid on tegelikult väga palju. Esile tasuks siin tõsta sugukonnad RetroviridaePseudoviridaeMetaviridaeMyoviridae ja Siphoviridae, millest kaks viimast nakatavad küll baktereid.

“Retroviirused on neist vast kõige tuntumad. Need kasutavad inimese genoomi täiesti “teadlikult”. Näiteks HIV integreerib oma genoomile vastava DNA-järjestuse nakatunud rakkude genoomse DNA hulka. Kõikide nende viiruste sugukondade sees on nii tuntud haigustekitajaid kui ka meiega kaasas käivaid ilma märkimisväärse teadaoleva mõjuta viiruseid,” ütleb Venta.

Veel on terve hulk näiteid viirustest, mis suuremal või vähemal määral oma peremeesraku genoomi muudavad, kuid sellel ei ole leitud viiruse elutsüklis otsest mehhanistliku rolli. Ehk siis selle genoomi sattumisel ei ole mingit teadaolevat rolli või funktsiooni viiruse elutsüklis.

Aga SARS-CoV-2?

Arvestades, et viiruseid on väga palju ja meie organism paratamatult „suhtleb“ pidevalt väga suure hulga viirustega, siis ei ole üldse üllatav, et teadlased avastasid ka SARS-CoV-2 puhul analoogilise nähtuse, kus viiruse järjestuse tükid on sattunud nakatunud rakkude genoomi, ütleb Venta.

Samas on selle nähtuse juures veel ebaselge, kas see on viiruse poolt suunatud või lihtsalt inimese rakus teatud tõenäosusega aset leidev “õnnetus”. Ka on veel täiesti ebaselge, kas see nähtus on ka viirusele enesele kuidagi vajalik või kasulik.

On aga teada, et selle nähtuse tulemusena võivad jääda viiruslikke elemente sisaldavad DNA tükid aktiivseks ja toodavad veel hulk aega segasevõitu sõnumeid, mis võivad olla juhuslik kombinatsioon viiruse ja inimese järjestustest,” selgitab ta.

Hetkel jääb Venta sõnul õhku küsimus, kas SARS CoV-2 suudaks end tervenisti inimese genoomi peita ja jätkata terviklikke nakkuslikke viiruseosakeste tootmist – või on genoomi integreerumised nagu orbiidilt alla kukkunud tehiskaaslased, mis on purunenud tükkideks, kuid mille raadioseade saadab veel aeg-ajalt segaseid sõnumeid.

Suure tõenäosusega SARS-CoV-2 viirus seda siiski ei suuda, lisab omalt poolt viroloog ja Tartu Ülikooli bioinformaatika-asjatundja Aare Abroi.

“Selline viiruselt peremehele geenide ülekanne on evolutsioonilises ajaskaalas väga selgelt kirjeldatud protsess. Kuid tuleb meeles pidada, et kui ka viiruse mõni tükike integreerub peremehe genoomi, siis juhtub see mõnes üksikus rakus. Ja tõenäoliselt sellised rakud, kus integreerunud viirusgeeni pealt tehakse ka valke, hävitab immuunsüsteem kiiresti,” jätkab Abroi.

Viroloog leiab, et see on suures pildis väga põnev fenomen, kuid suure tõenäosusega puudub sellel SARS-CoV-2 viiruse puhul meditsiiniline mõõde. Ja selline integreerumine on SARS-CoV-2 jaoks samuti väga juhuslik ja haruldane kõrvalprodukt.

Kas viirus ütleb rakule, mida teha?

Aga kas pandeemia loonud koroonaviirus või viirused üldiselt suudavad inimese genoomi mõjutada sihipäraselt nii, et rakk käituks viiruse “taktikepi all” soovitud moel?

Abroi: “Nii inimeste viirused kui ka paljud teised viirused suudavad mõjutada peremeesorganismi või -rakku (ehk seda rakku või organismi, mida nad on nakatanud) väga olulisel moel. Paljud viirused hakkavad piltlikult öeldes kontrollima seda, mida rakk teeb ehk võtavad raku üle. Eesti folklooris võiks sellele olukorrale olla vasteks “seestuma”.”

Üks osa sellisest kontrolli ülevõtmisest on tema sõnul ka peremehe genoomi mõjutamine nii, et toodetaks valdavalt neid valke, mida viirusel vaja. Näitlikult – pannakse õmblusmasinatehas tootma ainult ühte võlli ja kaht hammasratast.

“See raku ülevõtmise fenomen on juba üksjagu vana, vahepeal unustatud ja viimase kümnekonna aastaga jälle uue elu sisse saanud,” märgib viroloog.

Umbes poole sajandi eest olevat Pariisi Pasteuri instituudi teadlane Andre Lwoff märkinud, et viirusega nakatunud rakk ei ole mitte päris rakk, vaid viiruse poolt kontrollitud viirusvabrik. Ja paljudel juhtudel nii ongi.

Aga loomulikult ei ole kõik viirused sellised – on ka viiruseid, mis tegutsevad vaikselt ja varjatult ning mille olemasolu on rakul või organismil väga raske märgata, selgitab Abroi lõpetuseks.

Allikas

RSS, Teadus, Tervis
Imetajad saavad soolestikuga hingata

$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>

Närilised ja sead suudavad mõnede vee-loomade kombel oma soolestiku abil hingata, leidsid Jaapani ja USA teadlased. Tuli välja, et hingamisraskuste korral päästaks pärasoole kaudu liikuv gaasiline hapnik või hapnikurikas vedelik vähemalt nende imetajate elu.

Paljudel veeorganismidel on kopsude ja lõpuste kõrval välja arenenud soolestikuhingamise mehhanism, mis võimaldab neil hapnikuvaeses keskkonnas ellu jääda. Näiteks hingavad soolestikuga merikurgid, hinklased ja mõned mageveesägad. Seni kahtlesid aga teadlased sügavalt, kas imetajad on üldse millekski taoliseks suutelised.

Uues uuringus leidsid Takanori Takebe ja kolleegid tõendeid, et soolestikuga suudavad hingata ka rotid, hiired ja sead. Järelduseni jõudmiseks lõid uurijad esmalt süsteemi soolestiku gaasiga varustamiseks, mis juhtis hapniku looma pärasoolde.

Kui uurijad viisid hiired vähese hapnikusisaldusega keskkonda, ei pidanud ilma soolehingamistoeta loomakesed vastu üle 11 minuti. Hiirtel, kes said pärasoole kaudu hingamistuge, jõudis südamesse rohkem hapnikku. Samuti jäi 75 protsenti neist ellu ka siis, kui nad veetsid surmavalt hapnikuvaeses keskkonnas 50 minutit.

Soolestiku kaudu hingamisel on samas oma pahupool: gaasivahetuseks on vaja soole limaskesta hõõrdumist. Sel põhjusel ei sobi uus meetod kasutamiseks raskes seisundis inimeste ravis. Uurijad proovisid takistusest siiski mööda hiilida ja lõid hapnikuga rikastatud perfluorosüsivesinike põhjal vedelikupõhise alternatiivi. Kasutatud ühendid on tunnistatud inimestele sobivaks ja ohutuks .

Kui uurijad viisid närilised ja sead vähese hapnikuga, ent mitte eluohtlikku keskkonda, pakkus soole vedelikuga ventileerimise süsteem loomadele tuge. Soolestiku hingamistoega hiired suutsid 10-protsendilise hapnikusisaldusega ruumis teistest kaugemale kõndida. Samuti sai nende süda rohkem hapnikku kui kunstliku toeta hiirtel.

Sigadega said uurijad sarnaseid tulemusi. Soolde juhitud hingamistugi aitas sigadel tõrjuda verevaesust ja jahtumist ning kergitas ilma selgete kõrvalmõjudeta nende vere hapnikusisaldust. Ühtekokku viitavad tulemused, et uus võimalus viib vähemalt kahel uuritud imetajaliigil hapniku edukalt vereringesse ja leevendab neil hingamisraskusi.

Takebe sõnul võib inimestelgi kopsupõletiku või ägeda respiratoorse disstressi sündroomi (ARDS) mõjul tekkida hingamispuudulikkus. Sellises olukorras võib kunstlik hingamistugi päästa haige elu. Ehkki uurimisrühma avastust tuleks inimestel kasutamiseks veel hinnata ja neile kohandada, võib soolestikuhingamisest olla Takebe sõnul abi hingamispuudulikkusega patsientide päästmisel.

Edaspidi plaanibki uurimisrühm jätkata uue meetodi täiustamist, et seda saaks katsetada ka hingamisraskustega inimestel. Avastusest võib abi Takebe sõnul abi olla COVID-19 pandeemia ohjamisel, sest hingamisaparaate ja tehiskopse napib praegu mitmel pool maailmas.

Uurimus ilmus ajakirjas Med.

Loe otse allikast

Eestinen, Majandus, Poliitika, Tervis, Uudised, Välisuudised
KUUM SISEINFO: Soome valitsus tahab muuta piiriületuse mudelit, et välistada nakkuse jõudmine riiki

Soome valitsus tahab lekkinud siseinfo kohaselt muuta senist piiriületuse mudelit, et veelgi tõhusamalt välistada nakkuse jõudmine riiki.

Kavas on hakata edaspidi nõudma kahte koroonatesti, mille vahele jääb kohustuslik karantiini periood. Nimelt on selgunud, et ühest testist peale Soome sisenemist ei piisa, nakkuse leviku vältimiseks on vaja kahte testi. Teisest testist keeldujaid võidakse hakata trahvima, vahendab Iltalehti.

Valitsuse plaani kohaselt tahetakse piirikontrollist ELi sisepiiril loobuda juunikuus. Muudatustega on seetõttu kiire, kui epideemia olukord ja vaktsineeritus kulgevad ootuspäraselt.

Valitsuse siseinfo andmetel on küllalt tõenäoline, et tulevikus nõutakse Soome sisenemisel kahte testi: üks vahetult enne või pärast sisenemist ja teine mõne aja pärast. Sarnane süsteem toimib ka praegu, aga probleemiks on see, et paljud inimesed ei lähe teist testi tegema, samuti on neid inimesi raske tabada. Piiril on antud ka valesid isiku- ja elukoha andmeid.

Valitsus kaalub nüüd sanktsioonide kehtestamist, kui piiriületajad ei lähe teist testi tegema. Kui teist testi tegema ei minda, võib see olla tervisekaitse väärtegu, mille eest võidakse määrata karistuseks rahatrahv või kuni 3 kuu pikkune vangistus.

Soome terviseameti andmetel vähendab enne Soome sisenemist 48-72 tundi tehtud koroonatest nakkuse leviku tõenäosust 10-20 protsenti. Kui aga test teha Soome saabudes, vähendab see nakkuse levikut 50 protsenti. Kui aga teha teine test 72 tundi peale Soome saabumist, vähendab see nakkuse levikut 50-60 protsenti, kui testide vahel ei olda vabatahtlikus karantiinis. Kui aga järgida kahe testi vahel karantiini, väheneb nakkuse levik 96 protsenti.

Praegu peavad kõik Soome saabujad minema koroonatesti tegema, aga sellest võidakse vabastada, kui test on tehtud vahetult enne Soome saabumist lähteriigis. Pärast testimist piiril tuleb teha vähemalt 72 tunni möödudes teine test. Vahepeal tuleb olla omaalgatuslikus karantiinis.

Kui isik keeldub piiril tervisekontrollist, võivad terviseametnikud paluda politseilt või piirivalvelt abi tervisekontrolli läbiviimiseks. Tervisekontrollist keeldujale võidakse määrtata 14 päeva pikkune kohustuslik karantiin. Lisaks võib tervisekontrollist keeldumisel järgneda rahatrahv või kuni 3 kuu pikkune vangistus.

Praegune mudel töötab hästi praeguse piiriületuse mahu juures, kui aga maht kasvab, siis praegune süsteem koormusele vastu ei pea. Praegu tuvastatakse piiriületajatel ligi 100 nakatumist nädalas.

Valitsus arutab seda, kes peaks teste piiriületusel kontrollima, sest kui piirangud kaovad ja mahud kasvavad, siis ei jõua piirivalve seda enam teha. Valitsuse hinnangul ei ole pisteline kontroll piisavalt tõhus, aga seda võimalust ei välistata.

Valitsus uurib ka seda, kas negatiivse testi nõudmist piiril saab Euroopa Liidu riikide elanikele kohustuslikuks teha. Parlamendi põhiseaduskomisjon pole ses asjas lõplikku seisukohta veel kujundanud. Tõenäoliselt ei saaks Soomes elavatelt inimestelt testi tegemist nõuda.

Praegu nõuavad Finnair ja laevafirmad Soome sõitjatelt negatiivse koroonatesti ettenäitamist, seda terviseameti soovituse alusel. Piiril käib testimine ja tervisekontrioll kohalike võimuorganite otsuse alusel. Seaduses aga Soome sisenemise testi nõuet pole.

IL:n tiedot: Tällaisia malleja hallitus pohtii rajoille – toisen testin välttäneille jopa sakkoja

THL on arvioinut, että ennen maahan saapumista tehtävä koronatesti laskee jatkotartuntojen riskiä vain noin 10-20 prosenttia. Jos kahden testin välissä ei noudata omaehtoista karanteenia, jatkotartunnat vähentyvät THL:n arvion mukaan 50-60 prosenttia. THL:n mukaan jatkotartunnat vähenevät 96 prosenttia, jos käytössä on kaksi testiä, joiden välissä on omaehtoinen karanteeni.

//cdn.embedly.com/widgets/platform.js

The post KUUM SISEINFO: Soome valitsus tahab muuta piiriületuse mudelit, et välistada nakkuse jõudmine riiki appeared first on eestinen.

Loe otse allikast

Eestinen, Tervis, Uudised, Välisuudised
KARM: koroona India mutatsioon on 60 protsenti nakkavam kui Briti variant ja 260 protsenti nakkavam kui algne Wuhani koroona, muutub peagi valitsevaks maailmas

Indias möllav koroona mutatsioon on teadlaste väitel 60 protsenti nakkavam kui Briti variant ja 260 protsenti ehk 2,6 korda nakkavam kui algne, Hiinas Wuhanis levima hakanud koroona.

Belgia KU Leuveni ülikooli bioloog ja biostatistik, professor Tom Wenseleers märkis sotsiaalmeedias, et koroonaviiruse India variant B1617.2 levib 60 protsenti kiiremini kui Briti variant. Tänu kiirele leviku muutub see peagi dominantseks tüveks, vahendab Daily Mail.

Professor Wenseleers märkis, et uus India tüvi on Indias tõrjunud lühikese ajaga kõrvale kõik teised variandid.

Andmed näitavad, et India variant levib väga kiiresti ka Ühendkuningriigis. Londonis moodustab see variant juba 40 protsenti nakatumistest ja muutub peatselt domineerivaks variandiks.

Professor Wenseleers märkis, et Briti variant oli umbes 1,6 korda kergemini nakkav kui algne Wuhani tüvi. India tüvi on aga 2,6 korda nakkavam kui algne Wuhani tüvi.

Professor Wenseleersi väitel levib India variant kiiresti ka seetõttu, et suudab varasemast immuunsusest läbi murda. Uuringud on näidanud, et see variant suudab läbi murda nii vaktsiinide kui haiguse läbipõdemisega saadud immuunsusest. See tähendab, et paljud inimesed nakatuvad uuesti ning viirus hakkab levima juba vaktsineeritud inimeste hulgas. Esialgsetel andmetel aga ei suuda viirus levida vaktsineeritud elanikkonna hulgas massiliselt. Professor Wenseleersi väitel pole viiruse levik aga probleem, sest vaktsiin hoiab ära raskekujulise haigestumise.

Inglismaal peetakse uut India varianti peamiseks ohuteguriks, miks ei saa veel piiranguid oluliselt leevendada. Senine elu näitab, et uued variandid võivad põhjustada plahvatuse siis, kui seda osatakse kõige vähem oodata. Nii juhtus see Briti mutatsiooniga B.1.1.7 ja nii on juhtumas India mutatsiooniga.

Ingise asjatundjad peavad India varianti väga ohtlikuks ja see võib plahvatuslikult levima hakata, kui piiranguid leevendada. Professor Graham Medley prognoosis, et kui vaktsiinid peavad ja uusi variante juurde ei tule, võib normaalsem elu saabuda käesoleva, 2021. aasta lõpus.

Indian variant could spread 60% faster than UK strain, expert claims

Government experts fear the Indian B.1.617.2 variant may be more transmissible than dominant Kent strain KU Leuven biologist Professor Tom Wenseleers said it appeared to be 60% more transmissible in early data SAGE advisers admitted in a meeting last week that ‘early indications’ are that it spreads faster Kent variant

//cdn.embedly.com/widgets/platform.js

The post KARM: koroona India mutatsioon on 60 protsenti nakkavam kui Briti variant ja 260 protsenti nakkavam kui algne Wuhani koroona, muutub peagi valitsevaks maailmas appeared first on eestinen.

Loe otse allikast

Eestinen, Poliitika, Tervis, Uudised, Välisuudised
Norra võimud: AstraZeneca ja Johnson & Johnsoni koroonavaktsiini võib anda ainult vabatahtlikele, kes soovivad riskida

Norra terviseameti hinnangul ei tohiks neid vaktsiine muidu enam kasutada, seda eluohtlike kõrvaltoimete tõttu. Samas peaks need vaktsiinid olema kättesaadavad neile, kes soovivad riskida, vahendab Daily Mail.

Seni on Taanis lõpetatud täielikult AstraZeneca koroonavaktsiini kasutamine. Mitmetes riikides soovitatakse seda vaktsiini eakatele inimestele.

Norras peatati AstraZeneca koroonavaktsiini kasutamine 11. märtsil, mil 130 000 vaktsineeritu hulgas tuvastati ohtlik tromboos 8 inimesel. Neist neli inimest surid. See teeb esinemissageduseks üks juhtum 20 000 vaktsineeritu kohta.

Euroopa ravimiamet EMA on andnud nõusoleku mõlema vaktsiini kasutamiseks, aga neile peab olema lisatud hoiatus eluohtlike trombooside kohta.

Norway says limits should be placed on AstraZeneca and J&J jabs

Norwegian Institute for Public Health made the recommendation in a report But they said jabs could be used to inoculate travellers to high infection areas Norway’s Government will consider the report before taking official decision Britain has said all under-40s should be offered an alternative to the Oxford jab Norwegian health regulators say Covid vaccines made by AstraZeneca and Johnson and Johnson should only be offered to people who volunteer for the shots.

//cdn.embedly.com/widgets/platform.js

The post Norra võimud: AstraZeneca ja Johnson & Johnsoni koroonavaktsiini võib anda ainult vabatahtlikele, kes soovivad riskida appeared first on eestinen.

Loe otse allikast

Eesti, RSS, Tervis, Uudised
Kaks vaktsiini, mida tuleb uuendada kümne aasta tagant

Terviseamet tuletab kõigile täiskasvanutele meelde, et kaitset difteeria ja teetanuse vastu tuleb uuendada iga kümne aasta tagant. Mõlema haiguse eest kaitsev liitvaktsiin on täiskasvanutele tasuta.

 

Difteeria ja teetanuse vastase vaktsineerimisega alustatakse kolmandal elukuul. Teine ja kolmas vaktsineerimine tehakse kuuenädalaste vahedega ning neljas 21 kuud pärast esimest vaktsineerimist ehk lapse teisel eluaastal. Seejärel revaktsineeritakse lapsi 6-7-aasta ja 15-16-aasta vanuses ning edasi peab inimene juba ise selle eest hoolitsema, et 10 aasta tagant oma kaitset uuendada.

«Teetanuse võib saada sellise töö või tegevuse käigus, mille tegevusel tekib torkehaav,» ütles terviseameti nakkushaiguste osakonna peaspetsialist Irina Filippova. Elulisteks näideteks teetanusse haigestumisel on nii roostes naela jalga astumine, käe vigastamine roosipõõsast pügades või mullatöödel saadud torke- või lõikehaav. Enam kui 70 protsendil teetanuse juhtudest on haigestumine seotud nahka läbistavate vigastustega, mil haigustekitaja satub organismi haava kaudu.

Ka kangestuskramptõve nime all tuntud teetanust iseloomustab kogu keha haaravate lihaskrampide esinemine. Tavaliselt algab teetanus mälumislihaste spasmiga, millele järgnevad neelamisraskus ning kaela-, õla- ja seljalihaste jäikus. Hiljem on haaratud kõik tahtele alluvad lihased. Kergematel juhtudel on haigus ravitav, raskematel lõpeb surmaga.

Teetanuse eest kaitse andev liitvaktsiin kaitseb ka difteeria ehk kurgutõve eest. Difteeria on äge bakteriaalne nakkushaigus, millesse võib nakatuda igas eas inimene. Klassikaline hingamisteede difteeria algab katulise mandlipõletikuga, levides edasi ülejäänud hingamisteedesse, mille järel võib tekkida hingamisteede sulgus. Difteeria nakkusallikaks on kas haige inimene või bakterikandja. Haigestumine võib lõppeda surmaga.

Eelmisel aastal vaktsineeriti trauma tõttu 17 ja revaktsineeriti 14 727 inimest. Kokku uuendati teetanuse ja difteeria kaitset enam kui 20 104 täiskasvanul.

Vaktsineerida saab nii perearsti juures kui haiglas, arstikeskuses, nakkuskeskuses või vaktsineerimiskabinetis. Difteeria-teetanuse vaktsiin on täiskasvanutele tasuta, lisanduda võib vaktsineerimise tasu.

 

 

 

Loe otse allikast

Eestinen, Tervis, Uudised, Välisuudised
KURIOOSUM: Maailma kõige vaktsineeritumas riigis on kõige rohkem koroonaga nakatumisi

Seychellid on hoiatav näide selle kohta, et vaktsiinid ei pruugi aidata kaasa nakatumiste arvu vähendamisele pikemas perspektiivis.

Seychelli saartel on koroona vastu vaktsineeritud kõige rohkem inimesi maailmas. 3. mai seisuga oli antud Seychellidel 130 doosi vaktsiini 100 elaniku kohta. Võrdluseks, Iisraeli vastav tase on 120, Soomes 34 ja Eestis 35, selgub ourworlddata.com ülevaatest.

Seychellidel on inimesi koroona vastu usinalt vaktsineeritud alates aasta algusest ning arvati, et riigis on saavutatud koroona vastu karjaimmuunsus.

New York Times nakatumiste ülevaate kohaselt on Seychellid praegu maailmas nakatumiste arvult ülekaalukalt number üks. Seal tuvastati viimase 7 päevaga keskmiselt 149 nakatumist päevas 100 000 elaniku kohta. Võrdluseks, Soome vastav tase on 4 ja Eestis 27.

Seychellide puhul on välja toodud, et kolmandik uutest koroonaga nakatumistest on tuvastatud inimestel, kes on saanud kaks vaktsiinisüsti. Maailma kõige vaktsineeritumas riigis kehtestati selle peale karmid piirangud.

Nüüd on küsimus, kas see tähendab, et pandeemia likvideerimise eksperiment vaktsiinide abil on läbi kukkunud?

The post KURIOOSUM: Maailma kõige vaktsineeritumas riigis on kõige rohkem koroonaga nakatumisi appeared first on eestinen.

Loe otse allikast