Rubriik: Uudised

Telegram, Tervis
Millal see lõppeb? Kas järgmiseks hakkab sõjavägi rahvast vaktsineerima?

Koroonapettus on jõudnud järgmisesse faasi. Praegu on Austraalias talv ning enamik riigist, sealhulgas suurd linnad nagu Sydney ja Melbourne on kes teab juba mitmendas lockdown´is. New South Walesi osariigis on suletud kõik eluliselt mitte-hädavajalikud ärid ja isegi ehitused. See tähendab, et mitte ainult erinevad salongid, kauplused ja pagariärid pole kinni, vaid ka vabas õhus toimetavad ehitusfirmad on suletud ning linnad on inimtühjad.

See on juuli , mitte märts , kui öeldi, et peame kaheks nädalaks sulg, et haiguskõverat alla viia. Eile küsis Austraalia Sky Newsi uudisteankur, kas poleks juba aeg rangteks meetmeteks, nii et võiks hakata sõjaväega käima inimeste kodudes sundvaktsineerimist läbi viimas.

John le Bon raporteerib, et eile (21. juulil ) registreeriti Austraalia suurima rahvaarvuga linnas Sydneys 43 positiivset “juhtumit”, mis on tuvastatud PCR-iga, mis ei ole võimeline eristama surnud t aktiivsest ja mille kohta on PCR-imismeetodi leiutaja Kary Mullis öelnud, et see itulemus ei tähenda, et inimene oleks haige või nakatunud. See tähendab, et praktiliselt mitte midagi ütleva iga on saadud 43 positiivset tulemust, mitte ei käi jutt 43-st surnud inimesest. Kas selline statistika õigustab 4,9 miljoni elanikuga suurlinna Sydney sulgemist ning soovi rakendada veelgi radikaalsid meetmeid?

43 positiivset i 4,9 miljonist inimesest moodustab 0,0008%!

Delta- ja kõikide tulevaste tüvede ettekäändel saab põhimõtteliselt igavesti rakendada üha uusi ja karmimaid meetmeid. Meil on tõendeid, et just selles suunas me tüürimegi. Nimelt pakkus Sky Newsi uudisteankur eile välja, et ehk on aeg veelgi radikaalsteks piiranguteks. Väidetakse, et nendes piirkondades, kus on kõige suurd juhtumite arvud, on kõige madalamad vaktsineerimisnumbrid.

“Kas peaks hakkama inimeste kodudes käima sundvaktsineerimist tegs? Me teame, et rahvas on kodudes,” küsis uudisteankur, kes meenutab tegelast John Carpeteri kultusfilmist “They Live”.

Surmade arv (asi, mida me algselt pidime kartma) on nüüd muutunud hirmuks mittevaktsineeritute arvu ees.

“Loomulikult on rahvas kodudes, sest terve linn on suletud. Nad panevad terve riigi kinni ja siis ütlevad, et kahjuks polnud sellest lockdown’ist kasu ja kuna te olete kõik kodudes, siis me tuleme sõjaväega.  See pole Alex Jonesi vandenõuteooria, vaid Austraalia peavoolu uudistekanal,” kommenteerib John le Bon.

See tähendab, et mida iganes nad suudavad seal läbi suruda, seda sama üritatakse peagi ka mujal s. Tekib küsimus, et mida täpslt selle -i (nakkushaiguste ennetamise tõrje ) raames plaanitakse rahvaga teha?

Hando Tõnumaa

Allikas

Eestinen, Tervis, Uudised, Välisuudised
Hull lugu: sajad vaktsineeritud meedikud on Indoneesias haigestunud koroonasse, kuus neist on surnud

Indoneesias on üle 350 vaktsineeritud meediku haigestunud sse. Haigestunud on nii arstid kui muud meditsiinitöötajad.

Kümned vaktsineeritud meedikud on seoses ga sattunud haiglasse, neil on olnud kõrge palavik ja hingamisraskused, vahendab Reuters.

Viis vaktsineeritud arsti ja üks haiglaõde on juba surnud sse.

Nakatunud on vaktsineeritud Indoneesias kasutatud Hiina päritolu vaktsiiniga Sinovac. Nüüd on asjatundjad mures, kuivõrd hästi ikka vad vaktsiinid eri evariantide vastu.

Indoneesias on inimesi vaktsineeritud samamoodi nagu Euroopas: kõigepealt vaktsineeriti jaanuarikuus ära meedikud.

Indoneesias levib Delta ehk variant. Praegu pole veel teada, kuidas b Sinovaci vaktsiin selle variandi vastu. a terviseorganisatsioon WHO on kiitnud Sinovaci vaktsiini kasutamise heaks. Ühtlasi on WHO soovitanud Indoneesias karmistada piiranguid.

The post Hull lugu: sajad vaktsineeritud meedikud on Indoneesias haigestunud koroonasse, kuus neist on surnud appeared first on eestinen.
Loe otse allikast

Eestinen, Majandus, Poliitika, Tervis, Uudised, Välisuudised
Mida värki? Maskid ja muud piirangud jäävad seoses koroonaga igaveseks?

Kuigi valitsused üle räägivad piirangute kaotamisest, siis räägib siseinfo hoopis midagi muud: maskid ja piirangud on selleks, et jääda.

Briti valitsuse siseinfo kohaselt ollakse üha enam veendumusel, et koroona on tulnud selleks, et jääda ja sellega peab harjuma. Ühtlasi tähendab see seda, et isegi pärast piirangute leevendamist jääb alles maskikohustus, isolatsiooni nõue ning karantiin pärast reisimist, vahendab Daily Mail.

Briti valitsuse siseinfo kohaselt jäävad piirangud alles ka peale 19. juulit, mil lubati Inglismaal piirangud kaotada. See tähendab, et näomaski kandmine, kodus töötamine ja reisimisega seotud isolatsioon jäävad igavesti kestma.

Inglismaal kasvab kiiresti koroonaga nakatumiste arv ja kardetakse, et kasvama hakkab ka surmajuhtumite arv. Piirangute kaotamise edasilükkamisega loodetakse säästa tuhandeid inimelusid. Kuu ajaga loodetakse kahe doosiga ära vaktsineerida kõik ohustatud inimesed ja üle 50-aastased.

Ühtlasi tahetakse muuta koroona vastu vaktsineerimine kohustuslikuks hooldekodude töötajatele. See tähendab, et ligi 1,5 miljonit inimest peavad Inglismaal end laskma 16 nädala jooksul ära vaktsineerida, vastasel korral kaotavad nad töö.

Leaked Whitehall document hints at ‘the new normal’ after July 19

Boris Johnson is facing the prospect of a damaging revolt by dozens of MPs in crucial lockdown vote tonight Government all-but guaranteed victory as Labour is backing the move but opposition seems to be growing Leaked Whitehall document has suggested that a number of restriction will stay even after new July 19 date A leaked document gave a glimpse of the UK’s potential ‘new normal’ today with facemasks, working from home and travel quarantine rules set to stay beyond July 19.

//cdn.embedly.com/widgets/platform.js

The post Mida värki? Maskid ja muud piirangud jäävad seoses koroonaga igaveseks? appeared first on eestinen.
Loe otse allikast

Eestinen, Majandus, Uudised, Välisuudised
Soome poekett võtab kasutusele „parim enne”-kastid ja müüd neid 2 euroga – siiani tegeles sellega Lidl

Helsingi piirkonna ja Uusimaa S-marketites hakatakse müüma 2-euroseid „parim enne”-kaste, kus on riknemisohus puu- ja juurviljad ning tähtaja piiril leivatooted.

Selliseid kaste hakatakse müüma kokku ligi 60 HOK-Elanto S-marketites. Kast riknemisohus toiduainetega maksab 2 eurot, vahendab MTV.

Idee pole uus, sest Lidl kasutab Soomes sarnast asja juba üle aasta. Lidli „parim enne” kastid said väga popiks . aastal.

Sarnaselt Lidliga sõltub kastide sisu nädalapäevast ja hooajast. Kastide kasutamise idee tuleb vajadusest vähendada äraviskamisele mineva toidu kogust.

S-grupist antakse teada, et kehva välimusega puu- ja juurviljad sobivad näiteks smuutide, ühepajatoitude, suppide ja salatite tegemiseks. Leibvatoodete puhul kogutakse kastidesse kokku need, mille tähtaeg hakkab lähenema. Gluteenivabadest toodetest tehakse eraldi kastid.

Seni on S-marketid riknemisohus kaupa kasutanud oma toidukohtades toorainena või annetanud toiduabisse.

The post Soome poekett võtab kasutusele „parim enne”-kastid ja müüd neid 2 euroga – siiani tegeles sellega Lidl appeared first on eestinen.

Loe otse allikast

Eestinen, Majandus, Uudised, Välisuudised
Soomes eemaldatakse müügilt populaarsed sääsepeletajad Thermacell

matkatarvete poekett Partioaitta oy eemaldas müügil populaarsed sääsepeletajad Thermacell, kuna sotsiaalmeedias edastatud info kohaselt võivad need olla keskkonnale ohtlikud.

Partioaitta info kohaselt eemaldati tooted müügilt ettevaatusabinõuna. Ettevõte soovib saada toodete keskkonnamõju kohta lisainfot, vhendab Yle.

Partioaitta palub toote maaletooja käest lisainfot selle ohutuse kohta. Kui info toote keskkonnakahjulikkuse kohta ei vasta tõele, kaalutakse toote müügile tagasi võtmist.

Thermacelli maaletooja ettevõte Proviter oy andis teada, et toode on saanud Soome ohutus- ja kemikaaliameti Tukes heakskiidu. Kasutusjuhendi kohaselt on toode ohutu nii inimesele, keskkonnale kui putukatele. Maaletooja teada on vaid üks ettevõte, mis toote müügilt eemaldas.

Soome metsakeskuse veebi Luontoon.fi andmetel on aga aurustuvate putukamürkide nagu Thermacell toimeaine mürgine nii veeloomadele kui tolmeldajatele. Neid aineid ei tohiks kasutada veekogude, õitsvate taimede ega tolmeldavate putukate pesade lähedal.

Thermacell toodetele on müügil ka kandekotid, aga need on mõeldud vaid transpordiks. Nüüd püütakse välja selgitada, kas toote kasutusjuhendi ja müügisõnumite vahel on vastuolusid.

Tänavusel suvel on Soomes olnud sääski eriti palju, seetõttu ostetakse rohkem sääsetõrjevahendeid. Thermacelli sääsepeletajat, milles kasutatakse putukamürki pralletriin on reklaamitud eriti palju.

Seadmes kasutatakse pralletriinipadjakesi, mida kuumutatakse butaani gaasiga. Kui padi soojeneb, siis toimeaine aurustub. Seadme ümber moodustuva „kaitseala” suurus on 20 ruutmeetrit.

Sääskede jaoks on pralletriin närvimürk, mis toob kaasa kiire surma. Aine on väga mürgine ka kaladele. Inimesele on aine mürgine alla neelates ja sisse hingates.

Pralletriini kasutatakse ka Raidi elektrilises sääsepeletajas Liquid Electric. Raid palub inimestel seadme sisu ja pakend viia ohtlike jäätmete vastuvõtupunkti.

Sama ainet kasutatakse ka mitmetes putukatõrje spreides.

Pralletriin on sünteetiline putukamürk, mis meenutab mõnede krüsanteemide eritatavat putukatõrjet. Tööstuslikes seadmetes on toimeainet palju rohkem.

Sääsepeletaja toimeaine on väga ohtlik. Kuigi see pole ohtlik inimesele, on see väga ohtlik kaladele, konnadele ja tolmeldajatele, ütles Jyväskylä ülikooli keemiaprofessor Petri Pihko. Tema väitel on asjatundjad imestanud, miks seda ainet kasutatakse.

Pihko väitel on ühes padjakeses nii palju toimeainet, et see võib tappa miljoneid mesilasi. Praktikas sellist olukorda ilmselt ette ei tule, aga selline võimalus on olemas. Pihko ise selliseid auruteid ei kasuta. Tal oli see, aga loobus sellest keskkonnamõju tõttu. Müügil on ka teisi tõrjevahendeid, mis on samuti mürgised, aga mitte nii tugevad nagu pralletriin. Pihko ütles, et parem on saada mõni sutsakas ja teada, et võib ka edaspidi korjata metsast mustikaid ja murakaid.

Suositut Thermacell-hyttystorjuntalaitteet vedetään pois myynnistä Partioaitassa – yhtiön mukaan kyseessä on varotoimenpide

Partioaitta on tehnyt laitteiden maahantuojalle selvityspyynnön. Sosiaalisessa mediassa on viikonlopun ja alkuviikon aikana esitetty väitteitä, joiden mukaan Thermacell-hyttystorjuntalaitteet ovat haitallisia ympäristölle. Retkeily- ja ulkoiluvarusteisiin erikoistunut Partioaitta oy on vetänyt myynnistä Thermacell-hyttystorjuntalaitteet. Viikonlopun ja alkuviikon aikana sosiaalisessa mediassa on esitetty väitteitä, joiden mukaan laitteet voivat olla haitallisia ympäristölle.

//cdn.embedly.com/widgets/platform.js

The post Soomes eemaldatakse müügilt populaarsed sääsepeletajad Thermacell appeared first on eestinen.
Loe otse allikast

Eestinen, Kultuur, Majandus, Tervis, Uudised, Välisuudised
Veel paarkümmend aastat tagasi polnud Soomes kellelgi depressiooni, nüüd aga peetakse haiguseks seda, kui elus vähegi viltu veab

Inimesed on hakanud pidama oma raskemaid eluperioode haiguseks, räägib teadlane. Seetõttu on depressioonist saanud levinud haigus.

Praegu pannakse kiire tööelu või üksinduse puhul diagnoosiks depressioon ja hakatakse seda tablettidega ravima, kuigi lahendus võib peituda hoopis mujal kui tabletipurgis. Ühiskonna struktuursed probleemid pannakse depressiooni diagnoosiga inimese süüks, leiab Soome kultuuriajaloolane Annastiika Mäkilä.

Kümmekond aastat tagasi sai depressiooni diagnoosi üks Mäkilä tuttavatest. See oli üllatav, sest Mäkilä arvates polnud sel inimesel depressiooni. See teema jäi kripeldama ja Mäkilä hakkas depressiooni asja põhjalikumalt uurima. Selgus, et lühikese ajaga on arusaam depressioonist väga palju muutunud, vahendab Helsingin Sanomat.

Veel 1980-1990ndatel aastatel ei peetud depressiooni haiguseks. Kriis elus nagu lähedase või töö kaotus võis inimese aastaks voodisse aheldada. Seda ei peetud aga haiguseks, vaid üheks elu faasiks, mis möödub. Haiguseks peeti neid juhtumeid, mille puhul inimene sattus haiglasse.

Arusaam depressioonist hakkas aga muutuma eelmise aastatuhande lõpus. See kajastub ka statistikas: depressiooniga seotud haigushüvitiste hulk kahekordistus vahemikus 1993-2003.

Kasv ei tulnud sellest, et soomlased oleksid end halvemini tundnud, vaid sellest, et depressiooni hakati rohkem diagnoosima. Muutus sai alguses USA-st, kus võeti 1980. aastal kasutusele nn DSM III diagnoosi kriteerium. Soomes võeti see kasutusele 1987. aastal.

Nii näiteks lisandus 8 uut tunnust, mille põhjal sai depressiooni diagnoosi panna: söögiisu puudumine või suurenenud söögiisu, unetus või liigne unisus, psühhomotooriline kiirustamine või aeglus, vähene energia, väärtusetuse tunne, keskendumisraskused ja korduvad surmamõtted. Depressiooni sai diagnoosida, kui inimesel oli 4 tunnust ja need olid esinenud 2 nädala jooksul.

Lisaks kriteeriumide muutusele lisandus veel üks asi, mis võimaldas rohkem depressiooni määrata. See oli nn serotoniini hüpotees. Selle järgi oli depressiooni põhjuseks serotoniini puudus. Sellest omakorda tekkis arusaam, et on olemas haiguse nimega depressioon, mille puhul avalduvad teatud vaevused ja mille põhjus on bioloogiline ja mida on võimalik tuvastada.

Uue arusaama järgi hakati depressiooni puhul rohkem keskenduma vaevustele. Haiguse põhjustel polnud enam mingit tähtsust. Kui varem peeti depressiooni keskkonna või eluoluga seotud haiguseks, siis 1980-1990ndatel sai sellest inimese enda ajukeemiaga seotud haigus. Ühtlasi tähendas see seda, et üha enam soomlasi sai depressiooni diagnoosi.

Pärast seda saabus ka ideoloogiline muutus: kui varem peeti depressiooniks raskeid juhtumeid, siis nüüd sai depressioonist haigus, mis võib esineda ihaühel. Depressioonist sai levinud haigus.

Mäkilä leiab, et muutusel on nii positiivne kui negatiivne külg. Positiivne on see, et vaimsele tervisele pööratakse rohkem tähelepanu. Vaimse tervise probleemidelt on kadunud stigma, neist juletakse rohkem rääkida. Depressioonist on sanaud levinud haigus.

Aga see – haiguse lai levik on ka negatiivne asi, kuna depressiooniks peetakse igasugust kehva enesetunnet või eluraskusi. Põhjuseks on liigne keskendumine diagnoosile. Selleks, et abi saada, vajavad ravisüsteem, koolid ja kindlustusfirmad diagnoosi. Näiteks tööalase kurnatusega ei saa jääda haiguspuhkusele, aga kui panna depressiooni diagnoos, siis on see võimalik.

Ühtlasi paneb see mõtlema, kas väsimus ja kurbus on ebanormaalsed. Praegusel ajal peetakse normaalseks seda, kui inimene on kogu aeg täies elujõus, rõõmus ja efektiivne. Vastasel korral pannakse diagnoos.

Üks asi veel muutus seoses depressiooni diagnoosimise kriteeriumide muutusega: üha vähem pööratakse tähelepanu sotsiaalsetele ja ühiskondlikele teguritele. Paljud struktuursed probleemid nagu inimeste vähene kaasatus, rassism või tööelu probleemid on muutunud inimeste vaimse tervise probleemideks.

Näiteks kui inimene on kogenud terve elu enda ümber rassismi, on selge, et see tekitab masendust. Kas seda peaks aga ravima tablettidega, või on vaja mingeid muid muutuseid. Sama nähtus on koroonakriisi puhul, kus distantsõpe ja kokkusaamiste piiramine on suurendanud noortel rahulolematust. On selge, et noored tunnevad end halvasti, kui peavad olema üksi kodus. Kas seepärast on vaja hakata neil depressiooini ravima, või on vajalikud muud ühiskondlikud muutused.

Henkilö | Vielä 20 vuotta sitten oli erikoista, jos joku kertoi olevansa masentunut, mutta sitten tapahtui käänne – “Ihmiset ovat alkaneet pitää vaikeita elämänvaiheita sairautena”, sanoo tutkija

Työelämän kiireen tai yksinäisyyden aiheuttamat vaikeudet diagnosoidaan masennukseksi, vaikka apu voisi löytyä muualta kuin lääkepurkista, sanoo masennuksen kulttuurihistoriaa tutkinut Annastiina Mäkilä. “Rakenteelliset ongelmat sysätään nykyään yksilön ongelmiksi.” Kymmenen vuotta sitten tutkija Annastiina Mäkilän läheinen sai masennusdiagnoosin. Tämä hämmästytti Mäkilää. Läheisellä oli oireita, joita Mäkilä ei maallikkona yhdistänyt masennukseen.

//cdn.embedly.com/widgets/platform.js

The post Veel paarkümmend aastat tagasi polnud Soomes kellelgi depressiooni, nüüd aga peetakse haiguseks seda, kui elus vähegi viltu veab appeared first on eestinen.

Loe otse allikast

Eesti, Uued uudised
Siseministeerium valmistub vargsi üha uute sisserändajate vastuvõtmiseks

Praeguse e juhitav plaanib t sse suurendada. kodanikele sellest muidugi midagi ei räägita ja isegi Riigikogu liikmetele sellest infot ei anta, aga juba otsitakse uus-migrantide portaalile tööjõudu.

Taotlusvooruga „Ingliskeelse veebiväljaande (edasi)arendamine kolmandate riikide kodanikele s“ otsib partnerit, kelle tegevuse toel tõuseks s elavate ja inglise keelt rääkivate uussisserändajate, sh kolmandate riikide kodanike teadlikkus s toimuvast. Veebiväljandest tuleb projekti käigus kujundada infokanal, mis annab s elavatele uussisserändajatele aktuaalset infot s toimuva kohta.

aotlusvooru eesmärk on arendada välja või täiendada olsolevat veebiväljaannet, kus luuakse igapäevaselt originaalset ja asjakohast sisu ning kajastatakse olulisid ga seotud sündmuseid ja uudiseid nii inglise kui ka keeles. Selleks peab veebiväljaanne sisaldama tänapäevaseid lahendusi, ol kasutajasõbralik, mugav ja lihtsalt haaratav ning arvestama sihtrühma eripäradega. Järjepidevuse tagamiseks ja taotlusvooru eesmärgi täitmiseks tuleb taotlejal välja pakkuda ka jätkustrateegia projekti lõppedes.

Käesolev taotlusvoor keskendub meediatarbimise harjumustele, et soodustada tulemuslikku kohanemist ja hilist lõimumist. Võrreldes venekeelsete kolmandate riikide kodanike ja määratlta kodakondsusega inimestega, kellele on loodud erinevat venekeelset meediat, on keelena või peamise võõrkeelena inglise keelt rääkivate kolmandate riikide kodanikel oluliselt vähem võimalusi hoida ennast s toimuvaga kursis. Seepärast jätkab taotlusvooruga ingliskeelse infovälja arendamist vastavalt sihtrühma vajadustele, huvidele ning meediatarbimise harjumustele, et luua uussisserändajatele tervikpilt ühiskonnas toimuvast.

Taotlusvooru tulemusena luuakse uussisserändajaid ingliskeelse sisuga järjepidevalt uue infoga varustatav meediakanal (või täiendatakse olsolevat), mis tagab kohalikku elu kajastava info olsolu ja asjakohasuse. Seeläbi on väljaanne abivahend, et luua elanikkonna üleselt sidusust erinevate kogukondade vahel, vähendades ühiskonnasiseseid vastuolusid ning erinevate sotsiaalsete gruppide vahelisi pingeid. Kokkuvõttes luuakse kõigile võrdväärse infotarbimise võimalused. s elamise ja eduka iseseisva toimetuleku seisukohalt on oluline tagada kolmandate riikide kodanikele asjakohane ja järjepidev info edastamine s toimuvast poliitilisest, sotsiaalmajanduslikust ja kultuurielust.

Tegevused viiakse ellu ajavahemikus september kuni detsember 2022. Taotlusvooru kogueelarve on 150 000 eurot ning seda rahastatakse 75% ulatuses Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondist ning 25% ulatuses riigieelarvest. Taotluse esitamise tähtaeg on 27.07. kell 11.00. Taotlemise vormide ja juhendiga saab tutvuda aadressil amif.ee.

Seega siis toimub sisserände ettevalmistamine täie hooga, sedapuhku st ja Aasiast, ning tavainimesed sellest eriti midagi ei kuule. Kärpimisaegadel leitakse sisserändajate jaoks ometigi raha ka riigieelarvest ning lisa saab vasakliberaalide fondidest.

The post Siseministeerium valmistub vargsi üha uute sisserändajate vastuvõtmiseks appeared first on Uued Uudised.

Loe otse allikast

Eesti, Majandus, RSS, Uudised
Puude istutamine võib õõnestada kliimakriisi vastast võitlust, hoiatavad teadlased

Laialdaselt kasutatav meede CO2-heite kompenseerimiseks võib tegelikkuses häirida looduslikke ökosüsteeme.

50 juhtiva teadlase kirjutatud aruande kohaselt võivad populaarsed meetmed kliimamuutuste vastu võitlemiseks, nagu näiteks puude istutamine ja bioenergiale üleminek, kahjustada loodust ja õõnestada jõupingutusi globaalse soojenemise vähendamiseks, vahendab Financial Times.

Mõned strateegiad, mis keskenduvad kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamisele, kahjustavad elusloodust ja looduslikke elupaiku ning neid tuleb hinnata terviklikumalt, ütlesid Valitsustevahelise Kliimamuutuste Nõukogu (IPCC) ja Elurikkuse ja loodushüvede koostöökogu teadlased.

«Bioloogilise mitmekesisuse vähenemine ja kliimamuutus on mõlemad tingitud inimkonna majandustegevusest ja need tugevdavad teineteist vastastikku,» ütlesid teadlased. «Kumbagi ei õnnestu edukalt lahendada, kui mõlemaid ei käsitleta koos.»

Teadlased hoiatasid, et ettevõtete ja valitsuste hiljutine keskendumine puude istutamisele, et aidata süsiniku neeldumist, ei ole imerohi.

Aruandes öeldi, et õiged puud tuleb istutada õigetesse kohtadesse, et mitte hävitada kohalikke ökosüsteeme, ning lisati, et kliimamuutus võib «drastiliselt vähendada metsade leevenduspotentsiaali äärmuslike sündmuste sagenedes, nagu näiteks tulekahjude, putukate ja patogeenide».

Aruande koostanud seminari kaasesimees Hans-Otto Pörtner ütles, et loodusliku lahenduse kasutamine soojenemise vastu on «visioon, mis ei pruugi tõeks saada, kui me laseme kliimamuutustel edasi minna ning isegi suured ökosüsteemid, nagu Amazonase vihmametsad, kaotavad järk-järgult oma võimeid leevendada kliimamuutuste mõju».

Ta lisas, et prioriteediks peab olema töö globaalsete heitkoguste vähendamiseks.

Tähelepanu on pöördunud nõndanimetatud looduspõhistele lahendustele heitkoguste vähendamiseks, kuna riiklikud eesmärgid netonulli saavutamiseks muutuvad ambitsioonikamaks ja organisatsioonid otsivad taskukohaseid viise oma süsinikujalajälje vähendamiseks.

Puude istutamine, mis kompenseerib tekitatud süsinikdioksiidi heitkoguseid ja mida organisatsioonid seetõttu kasutavad saastamise kompenseerimiseks, on üha suurema tähelepanu all, meelitades ligi investoreid, kes loodavad uusi tuluallikaid arendada.

Samal ajal on bioloogilise mitmekesisuse kriis tõusnud poliitilisse päevakorda. G7 on lubanud kaitsta vähemalt 30 protsenti maismaast ja ookeanidest ning lubas sel kuul «integreerida» bioloogilise mitmekesisuse vähenemisega seotud küsimused - ja finantsotsuste tegemisse.

Teadlased ütlesid, et kliimat ja loodust ei käsitleta sageli koos, millel võivad olla ohtlikud tagajärjed.

Ühe liigi taimede istutamine, mida kasutatakse bioenergia kütusena (taastuvenergia, mis toodab soojust ja elektrit), on «ökosüsteemidele kahjulik, kui seda kasutatakse väga suures ulatuses,» ütlesid teadlased.

Ometi on bioenergia kui fossiilkütuste asendaja sisse kirjutatud heitkoguste vähendamise plaanidesse organisatsioonide poolt, sealhulgas mõjuka Rahvusvahelise Energiaagentuuri ja Ühendkuningriigi kliimamuutuste komitee poolt, kes nõustavad poliitikakujundajaid.

Teadlased kutsusid valitsusi üles lõpetama loodust kahjustava tegevuse, näiteks metsade raadamise ja kalade ülepüügi toetamise, ning ütlesid, et rahvusvahelisel tasandil tuleks kokku leppida «selged raamatupidamisstandardid» süsiniku tasaarvestuse jaoks.

Loe otse allikast

Põhja-Tallinn, Tallinna uudised
Suplusvee kvaliteedi tagamiseks on Kopli lahes keelatud loomade ujutamine

Alates 9. juunist kuni suplushooaja lõpuni on keelatud Kopli lahes loomade pesemine ja ujutamine, et tagada suplusvee nõuetekohane kvaliteet ja selle ohutus inimeste tervisele.

Kalle Klandorf

Stroomi ranna suplusvee kvaliteedi kohta leiab operatiivset infot eameti kodulehelt: http://vtiav.sm.ee/frontpage/show?id=120&active_tab_id=SV


Loe otse allikast