Rubriik: Uudised

Eesti, Uued uudised
Siseministeerium valmistub vargsi üha uute sisserändajate vastuvõtmiseks

Praeguse valitsuse juhitav siseministeerium plaanib sisserännet Eestisse suurendada. Eesti kodanikele sellest muidugi midagi ei räägita ja isegi Riigikogu liikmetele sellest infot ei anta, aga juba otsitakse uus-migrantide portaalile tööjõudu.

Taotlusvooruga „Ingliskeelse veebiväljaande (edasi)arendamine kolmandate riikide kodanikele Eestis“ otsib Siseministeerium partnerit, kelle tegevuse toel tõuseks Eestis elavate ja inglise keelt rääkivate uussisserändajate, sh kolmandate riikide kodanike teadlikkus Eestis toimuvast. Veebiväljandest tuleb projekti käigus kujundada infokanal, mis annab Eestis elavatele uussisserändajatele aktuaalset infot Eestis toimuva kohta.

aotlusvooru eesmärk on arendada välja või täiendada olemasolevat veebiväljaannet, kus luuakse igapäevaselt originaalset ja asjakohast sisu ning kajastatakse olulisemaid Eestiga seotud sündmuseid ja uudiseid nii inglise kui ka eesti keeles. Selleks peab veebiväljaanne sisaldama tänapäevaseid lahendusi, olema kasutajasõbralik, mugav ja lihtsalt haaratav ning arvestama sihtrühma eripäradega. Järjepidevuse tagamiseks ja taotlusvooru eesmärgi täitmiseks tuleb taotlejal välja pakkuda ka jätkustrateegia projekti lõppedes.

Käesolev taotlusvoor keskendub meediatarbimise harjumustele, et soodustada tulemuslikku kohanemist ja hilisemat lõimumist. Võrreldes venekeelsete kolmandate riikide kodanike ja määratlemata kodakondsusega inimestega, kellele on loodud erinevat Eesti venekeelset meediat, on emakeelena või peamise võõrkeelena inglise keelt rääkivate kolmandate riikide kodanikel oluliselt vähem võimalusi hoida ennast Eestis toimuvaga kursis. Seepärast jätkab siseministeerium taotlusvooruga ingliskeelse infovälja arendamist vastavalt sihtrühma vajadustele, huvidele ning meediatarbimise harjumustele, et luua uussisserändajatele tervikpilt Eesti ühiskonnas toimuvast.

Taotlusvooru tulemusena luuakse Eesti uussisserändajaid ingliskeelse sisuga järjepidevalt uue infoga varustatav meediakanal (või täiendatakse olemasolevat), mis tagab kohalikku elu kajastava info olemasolu ja asjakohasuse. Seeläbi on väljaanne abivahend, et luua elanikkonna üleselt sidusust erinevate kogukondade vahel, vähendades ühiskonnasiseseid vastuolusid ning erinevate sotsiaalsete gruppide vahelisi pingeid. Kokkuvõttes luuakse kõigile võrdväärse infotarbimise võimalused. Eestis elamise ja eduka iseseisva toimetuleku seisukohalt on oluline tagada kolmandate riikide kodanikele asjakohane ja järjepidev info edastamine Eestis toimuvast poliitilisest, sotsiaalmajanduslikust ja kultuurielust.

Tegevused viiakse ellu ajavahemikus september 2021 kuni detsember 2022. Taotlusvooru kogueelarve on 150 000 eurot ning seda rahastatakse 75% ulatuses Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondist ning 25% ulatuses riigieelarvest. Taotluse esitamise tähtaeg on 27.07.2021 kell 11.00. Taotlemise vormide ja juhendiga saab tutvuda aadressil amif.ee.

Seega siis toimub sisserände ettevalmistamine täie hooga, sedapuhku Aafrikast ja Aasiast, ning tavainimesed sellest eriti midagi ei kuule. Kärpimisaegadel leitakse sisserändajate jaoks ometigi raha ka riigieelarvest ning lisa saab vasakliberaalide fondidest.

The post Siseministeerium valmistub vargsi üha uute sisserändajate vastuvõtmiseks appeared first on Uued Uudised.

Loe otse allikast

Eesti, Majandus, RSS, Uudised
Puude istutamine võib õõnestada kliimakriisi vastast võitlust, hoiatavad teadlased

Laialdaselt kasutatav meede CO2-heite kompenseerimiseks võib tegelikkuses häirida looduslikke ökosüsteeme.

50 juhtiva teadlase kirjutatud aruande kohaselt võivad populaarsed meetmed kliimamuutuste vastu võitlemiseks, nagu näiteks puude istutamine ja bioenergiale üleminek, kahjustada loodust ja õõnestada jõupingutusi globaalse soojenemise vähendamiseks, vahendab Financial Times.

Mõned strateegiad, mis keskenduvad kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamisele, kahjustavad elusloodust ja looduslikke elupaiku ning neid tuleb hinnata terviklikumalt, ütlesid Valitsustevahelise Kliimamuutuste Nõukogu (IPCC) ja Elurikkuse ja loodushüvede koostöökogu teadlased.

«Bioloogilise mitmekesisuse vähenemine ja kliimamuutus on mõlemad tingitud inimkonna majandustegevusest ja need tugevdavad teineteist vastastikku,» ütlesid teadlased. «Kumbagi ei õnnestu edukalt lahendada, kui mõlemaid ei käsitleta koos.»

Teadlased hoiatasid, et ettevõtete ja valitsuste hiljutine keskendumine puude istutamisele, et aidata süsiniku neeldumist, ei ole imerohi.

Aruandes öeldi, et õiged puud tuleb istutada õigetesse kohtadesse, et mitte hävitada kohalikke ökosüsteeme, ning lisati, et kliimamuutus võib «drastiliselt vähendada metsade leevenduspotentsiaali äärmuslike sündmuste sagenedes, nagu näiteks tulekahjude, putukate ja patogeenide».

Aruande koostanud seminari kaasesimees Hans-Otto Pörtner ütles, et loodusliku lahenduse kasutamine soojenemise vastu on «visioon, mis ei pruugi tõeks saada, kui me laseme kliimamuutustel edasi minna ning isegi suured ökosüsteemid, nagu Amazonase vihmametsad, kaotavad järk-järgult oma võimeid leevendada kliimamuutuste mõju».

Ta lisas, et prioriteediks peab olema töö globaalsete heitkoguste vähendamiseks.

Tähelepanu on pöördunud nõndanimetatud looduspõhistele lahendustele heitkoguste vähendamiseks, kuna riiklikud eesmärgid netonulli saavutamiseks muutuvad ambitsioonikamaks ja organisatsioonid otsivad taskukohaseid viise oma süsinikujalajälje vähendamiseks.

Puude istutamine, mis kompenseerib tekitatud süsinikdioksiidi heitkoguseid ja mida organisatsioonid seetõttu kasutavad saastamise kompenseerimiseks, on üha suurema tähelepanu all, meelitades ligi investoreid, kes loodavad uusi tuluallikaid arendada.

Samal ajal on bioloogilise mitmekesisuse kriis tõusnud poliitilisse päevakorda. G7 on lubanud kaitsta vähemalt 30 protsenti maailma maismaast ja ookeanidest ning lubas sel kuul «integreerida» bioloogilise mitmekesisuse vähenemisega seotud küsimused majandus- ja finantsotsuste tegemisse.

Teadlased ütlesid, et kliimat ja loodust ei käsitleta sageli koos, millel võivad olla ohtlikud tagajärjed.

Ühe liigi taimede istutamine, mida kasutatakse bioenergia kütusena (taastuvenergia, mis toodab soojust ja elektrit), on «ökosüsteemidele kahjulik, kui seda kasutatakse väga suures ulatuses,» ütlesid teadlased.

Ometi on bioenergia kui fossiilkütuste asendaja sisse kirjutatud heitkoguste vähendamise plaanidesse organisatsioonide poolt, sealhulgas mõjuka Rahvusvahelise Energiaagentuuri ja Ühendkuningriigi kliimamuutuste komitee poolt, kes nõustavad poliitikakujundajaid.

Teadlased kutsusid valitsusi üles lõpetama loodust kahjustava tegevuse, näiteks metsade raadamise ja kalade ülepüügi toetamise, ning ütlesid, et rahvusvahelisel tasandil tuleks kokku leppida «selged raamatupidamisstandardid» süsiniku tasaarvestuse jaoks.

Loe otse allikast

Tallinna uudised
Ühissõidukipeatused saavad suitsuvabade alade tähistuse

Lähemate kuude jooksul tähistatakse Tallinnas ligi 600 ühissõidukipeatuse ooteala asfaldil suitsuvabade aladena, et parandada ühistranspordi teenuse kvaliteeti ja kasutusmugavust.

„Peame võimalust bussi või trammi suitsuvabalt oodata kvaliteetse ühistransporditeenuse loomulikuks osaks,“ ütles Tallinna abilinnapea Andrei Novikov. „Suitsetamine ühissõidukite ootekodades on juba praegu seaduse järgi keelatud, kuid soovime seda reeglit inimestele meelde tuletada.“

Tänavu on Tallinnal kavas korraldada riigihange uute ühissõidukite ootekodade soetamiseks. Ühistranspordi kvaliteeti tõstab ka bussipargi uuendamine ning elektrooniliste tabloode paigutamine peatustesse.

Pikaajalise strateegia „Tallinn 2035“ järgi peaksid atraktiivsed ühissõidukid ja ilmastikukindlad ootepaviljonid olema hea linnaruumi loomulik osa. Suurem osa linnaregiooni elu- ja töökohti võiks strateegia järgi jääda hea ühistranspordi teenindusalasse, nii et peatus oleks kuni 400 meetri kaugusel.


Loe otse allikast

Maailm, Uued uudised
Taani võtab massirände takistamist ja oma kultuuriruumi kaitsmist väga tõsiselt, olles eeskujuks kogu Lääne-Euroopale

Hiljuti võttis Taani parlament vastu uue seaduse, mis võimaldab valitsusel deporteerida asüülitaotlejaid Euroopa Liidust väljapool asuvatesse riikidesse ja menetleda nende taotlusi seal.

Taani sotsiaaldemokraatide juhitud valitsuse uue seaduse eesmärgiks on vähendada alusetute asüülitaotluste esitamist, ent loomulikult on massimigratsiooni toetav leer seadust teravalt kritiseerinud. Ilmselt kardetakse muuhulgas, et mitmed teised EL-i riigid võivad Taanist eeskuju võtta.

Taani migratsioonipoliitika oli juba enne uut seadust üks Euroopa karmimaid, ühtlasi on Taani üks neist riikidest, mis näeb tõsist vaeva, et kaitsta kohalikke traditsioone ja väärtusi üha enam pealtungiva mitmekultuurilisuse, massilise immigratsiooni ja poliitilise islami eest.

  1. juunil vastuvõetud migratsiooniseaduse muudatus (häältega 70-24) annab valitsusele õiguse sõlmida lepinguid EL-i mitte kuuluvate riikidega (nn kolmandate riikidega), et luua sinna asüülitaotluskeskused inimestele, kes soovivad asüüli Taanis.

Taani immigratsiooniminister Mattias Tesfaye – sotsiaaldemokraat ja Etioopiast Taani sisserännanud immigrandi poeg – ütles Financial Timesile, et Taani on leidnud juba mitu riiki, enamasti Aafrikas, mis võivad olla valmis avama sisserändajate vastuvõtukeskuseid.

Aprillis kirjutas Tesfaye alla vastastikkuse mõistmise memorandumile Ruandaga. „Taani soovib leida uusi ja jätkusuutlikke lahendusi praegustele rände- ja pagulasküsimustele, mis on seotud päritolu-, transiidi- ja sihtriikidega. Praegune varjupaigasüsteem on ebaõiglane ja ebaeetiline, innustades lapsi, naisi ja mehi alustama rändeteedel ohtlikke reise, samal ajal kui inimkaubitsejad teenivad selle pealt suuri summasid,” seisab memorandumis.

„Rändeprobleemide lahendamiseks on vaja leida uusi lahendusi, mis tuginevad terviklikul lähenemisviisil ja õiglasemal ning inimlikumal varjupaigasüsteemil. See hõlmab ebaseadusliku rände algpõhjuste käsitlemist, pagulastele parema kaitse pakkumist konfliktipiirkondades ning abi suurendamist vastuvõtjariikidele, päritolu- ja transiidiriikidele (rändeteedel), et parandada piirihaldust, tugevdada varjupaigasüsteemi ja võidelda inimkaubandusega.“

Massiimmigratsiooni pooldajaid on Taani uus seadus tõsiselt ärritanud. Euroopa Komisjon teatas, et „tunneb tõsist muret“ asüülitaotlejate deporteerimise pärast kolmandatesse riikidesse. ÜRO põgenikeagentuuri kõrge asevolinik Gillian Triggs hoiatas, et „selline tegevus kahjustab turvalisust ja kaitset otsivate inimeste õigusi, demoniseerib ja karistab neid ning seab ohtu hulgaliselt elusid“.

ÜRO põgenikeagentuuri kõneisik Shabia Mantoo lisas aga, et agentuur „seisab endiselt kindlalt vastu rahvuslikele initsiatiividele, millega deporteeritakse asüülitaotlejaid sunniviisiliselt teistesse riikidesse ning õõnestatakse pagulaste rahvusvahelise kaitse põhimõtteid“.

Intervjuus Euronewsile ütles Taani inimõiguste instituudi vanemteadur Nikolas Feith Tan, et Taani plaan toob endaga kaasa väga põhimõttelise muudatuse rahvusvahelises asüülisüsteemis. „Kuni praeguseni oli põgenike kaitse peamiselt territoriaalne. Kui inimene jõudis Taani, siis tuli Taanil hinnata, kas ta on põgenik või mitte ning vajadusel tagada talle kaitse. Uus seadus muudab territoriaalse asüüli põhimõtet.“ Tani sõnul ei ole uus seadus vastuolus rahvusvaheliste seadustega, kuid ilmselt tuleb olla valmis selleks, et vastuvõetud seaduse osas pöördutakse kaebustega kohtusse.

  1. aastal võimule tulnud Taani valitsus ja peaminister Mette Frederiksen on lisaks eelpool mainitud seadusele võtnud massilise migratsiooni vähendamiseks veel terve hulga meetmeid.
  2. juunil 2021 võttis Taani parlament vastu seaduse, millega võib tühistada kriminaalsete grupeeringute liikmetel Taani kodakondsus. Taani justiitsministri Nick Hækkerupi sõnul on jõukude kuritegevus muutunud Taanis tavapäraseks. „Valitsuse eesmärk on tagada taanlastele turvaline igapäevaelu. Kui jõugud seda turvalisust rikuvad, siis peavad sellel olema ka tõsised tagajärjed,“ ütles Hækkerup.
  3. mail 2021 võttis Taani parlament vastu seadus, mis annab valitsusele õiguse saata maalt sunniviisil välja eitava vastuse saanud asüülitaotlejad ja teised illegaalsed migrandid. Seadus lubab jälgida migrantide mobiiltelefone, et tõhustada väljasaatmisprotsessi. Seaduse eesmärk on lahendada olukord, kus migrantidele maksti riigist lahkumiseks 100 000 kuni 225 000 taani krooni, inimesed võtsid küll raha vastu, kuid riigist ei lahkunud. Mõned lahkusid, kuid tulid hiljem tagasi.

  4. mail 2021 karmistas Taani valitsus kodakondsusseadust. Tulevikus ei ole varasema kriminaalkaristusega isikutel võimalik Taani kodakondsust saada. Immigratsiooni- või sotsiaalkindlustussüsteemi reegleid rikkunud isikutel tuleb kodakondsustaotluse esitamisega oodata kuus aastat. Lisaks peab taotlejal olema olnud kindel töökoht või oma ettevõte vähemalt kolm aastat ja kuus kuud taotluse esitamisele eelnenud nelja aasta jooksul.

Taani liberaalse partei kõneisik Morten Dahlini sõnul ei ole Taani kodakondsus mingi kingitus, vaid see tuleb välja teenida. „Inimesed, kelle me Taani vastu võtame peavad Taanist hoolima ja olema seaduskuulekad.“

  1. mail 2021 esitas Taani valitsus hulga uusi ettepanekuid võitluseks „religioossete ja kultuuriliste paralleelühiskondade“ tekkimisega Taanis. 9. märtsil 2021 keelustati mošeede ehitamine välisriikide rahastusel. Samal päeval võeti häältega 96-0 vastu seadus, mis keelab Taanis alaealiste religioossed abielud ja sundabielud. Selliste abielude sõlmijaid võib karistada kuni kahe aastase vanglakaristusega ja Taanist väljasaatmisega.
  2. augustil 2018 keelustati islami näokatte kandmine avalikes kohtades.

Taanis elab 5,8 miljonit inimest ja viimase viie aasta jooksul on seal esitatud igal aastal umbes 40 000 uut asüülitaotlust. Enamik taotlejatest on Aafrika, Aasia ja Lähis-Ida moslemiriikidest. Seega on Taanis tekkinud üsna suured Süüria, Türgi, Iraagi, Iraani, Pakistani, Afganistani, Liibanoni ja Somaalia immigrantide kogukonnad. Pew Research Centeri andmetel moodustavad moslemid Taani elanikkonnast umbes 5,5%. Sarnaste trendide jätkumisel on see protsent aastaks 2050 juba 16.

Allikas: Gatestone Institute

Loe otse allikast

Põhja-Tallinn, Tallinna uudised
Ajalooline Kopli rahvamaja saab taas kogukonnakeskuseks

Sel kolmapäeval, 9. juunil kell 18.00 avatakse taas Kopli rahvamaja (Kopli 93) aiaväravad ja tehakse algust kogukonna kolmapäevakutega.

Ajaloolise Kopli rahvamaja hoov ärkab uuele elule avaliku linnaaiana – endise madruste klubi sisehoov ja tagaaed kujundatakse kohalikule kogukonnale õppe- ja katseaiaks. Järgides permakultuuri põhimõtteid, kasvatatakse tulevases ühisaias maitse- ja söögitaimi ning korraldatakse temaatilisi õppepäevi ja üritusi. Tulevikus lisanduvad aiategevusele ka avatud parandustöökoda ning erinevad kultuurisündmused.

„Kopli rahvamaja minevik on olnud kirju. See avati pidulikult 1937. aastal ja võeti kasutusele ainult kultuurilistel ja hariduslikel eesmärkidel. Koos hoonet ümbritseva pargiga oli rahvamaja Kopli kõige kaunim paik. 1940. aastal anti hoone kasutusele nõukogude sõjaväele ning seda hakati kutsuma madruste klubiks. Nõukogude armee hoone seisukorda erilise tähelepanuga ei suhtunud ja see hakkas lagunema. 1990. aastatel anti hoone kasutada erakõrgkoolile, kes tegutses seal kuni 2011. aastani. Alates 2019. aastast kuulub rahvamaja Salme Kultuurikeskuse valdusesse,“ võttis rahvamaja ajaloo lühidalt kokku ajaloolane ja Põhja-Tallinna vanem Peeter Järvelaid.

„Ettevõtmise eesmärk on kutsuda peamiselt Koplis ja lähipiirkonnas elavaid aiandushuvilisi ühise kogukonnakeskuse loomisele ja ühistegevusele ning edendada säästva arengu põhimõtteid. Ühises õppe- ja katseaias saab katsetada erinevaid keskkonnasõbralikke lahendusi ning leida avalikule linnaruumile rakendust loodussõbralikuks vaba aja veetmiseks. Kogukonnaliikmed saavad aktiivselt osaleda hoone ja aiaga seotud tulevikuvisiooni arendamisel, talgutel, koolitustel või korraldada ise aias temaatilisi kogukondlikke ja keskkonnasõbralikke üritusi. Kõik need tegevused on aluseks uue kogukonnakeskuse loomisel, kui tehakse algust Kopli rahvamaja hoone rekonstrueerimisega,“ ütles Salme Kultuurikeskuse direktor Sten Svetljakov.

  1. juunil kell 18.00 toimub Kopli 93 hoovis avalik infoõhtu ja talgupäev, kus projektimeeskond tutvustab Kopli rahvamaja aia visiooni ja selles kaasa löömise võimalusi. Kohapeal on sisse seatud Heade Ideede Hoidis, kuhu osalejatel on võimalik kirjutada oma nägemus kogukonnakeskuse tuleviku kohta. Sündmus on avalik ja tasuta, täpsemat infot leiab https://www.facebook.com/Kopli93.

Keskuse loomist toetab innovatsiooni rahastamisprogrammi Horizon 2020 toetusel alanud projekt Centrinno 2020-2024. Pilootprojekti raames plaanitakse rajada isetoimiv kogukonnakeskus kogukonnaaia ja parandustöökojaga. CENTRINNO projekti rahastab Euroopa Komisjon (H2020 grant. 869595). Projekti kohta lisaks infot: https://centrinno.eu/

Foto: Ilja Matusihis


Loe otse allikast

Kohus
Tartu Halduskohus tühistas esialgse õiguskaitse õlitehase püstitamiseks

PRESSITEADE

Tartu Halduskohus

04.06.2021

Tartu Halduskohus jättis täna MTÜ Loodusvõlu kaebuse rahuldamata ja tühistas esialgse õiguskaitse vaidlustatud ehitusloa korralduse kehtivuse peatamise kohta, kohus jättis rahuldamata kaebaja taotlused jätta arvestamata eksperdihinnangutega  ning kaebuse muutmiseks ja täiendamiseks tuvastamisnõudega.

Narva-Jõesuu Linnavalitsus väljastas korraldusega nr 157 ehitusloa Auvere külas Keskterritooriumi kinnistul ENEFIT282 õlitehase püstitamiseks vastavalt OÜ EstKonsult poolt veebruaris 2020. a koostatud „ENEFIT282 Õlitehas“ eelprojektile. Lisaks otsustas Narva-Jõesuu Linnavalitsus määrata ehitusloa kõrvaltingimuseks esitada enne ehitamise alustamist Narva-Jõesuu Linnavalitsusele ehitusprojekti ekspertiis.

MTÜ Loodusvõlu esitas Tartu Halduskohtule kaebuse Narva-Jõesuu Linnavalitsuse 27.03.2020 korralduse nr 157 tühistamiseks koos EÕK taotlusega vaidlusaluse korralduse kehtivuse peatamiseks halduskohtumenetluse ajaks.

Kaebaja MTÜ Loodusvõlu leiab, et vaidlusalune ehitusluba on vastuolus rahvusvaheliste kokkulepetega. Arvesse ei ole võetud kõiki rahvusvahelistest kokkulepetest tulenevaid kohustusi, mille täitmine ehitusloa realiseerimisel ja ENEFIT282 õlitehase rajamisel ja käitamisel võimatuks muutub. Kaebaja arvates ei võimalda ehitusluba neid täita.

Kohalike elanike lühem eluiga ja veidi halvemad tervisenäitajad võrreldes teistes maakondades elavate inimestega on pigem tingitud eluviisist, kuid mitte tööstuspiirkonnast tulenevatest negatiivsetest mõjudest keskkonnale. Seda kinnitavad värskete uuringute andmed, mida kaebaja esitas kohtule ise. KSH aruandes kajastatud uuringute ja analüüside andmed näitavad, et vesi ja õhk planeeringuala lähiümbruses vastaksid ka õlitehase käivitamisel kindlaksmääratud nõuetele ja normidele. Kohtul puudub alus selles kahelda. Pidades silmas seda, et põlevkivi piltlikult öeldes ahju ajamine lõppeb aastaks 2025 ja 2030. aastani kasutatakse põlevkiviõli tootmisest tekkiva uttegaasi elektritootmiseks, peaks lähiaastatel tendents minema paremate näitajate suunas, vaatamata õlitehase rajamisele. Seega on väär kaebaja arvamus, et uue õlitehase käivitamine oleks puudutanud negatiivselt ja otseselt kohalike inimeste tervist. Kohus rõhutab, et täiendavate töökohtade kaotamine olukorda regioonis kindlasti ei parandata, vaid teeb nii tööpuuduse kui ka kohalike elanike tervisenäitajate osas (sh ka pikemas perspektiivis) olukorra veelgi halvemaks. Kohus leiab, et planeeritava õlitehase rajamine tagab Ida-Viru maakonna sh Narva-Jõesuu linna sotsiaalmajandusliku stabiilsuse ja riigi maavarade heaperemeheliku kasutuse.

Otsus ei ole jõustunud. Otsuse peale võib Tartu Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul

Lugupidamisega

Kristi Ehrlich

pressiesindaja

Viru Maakohus

5302 1896

Loe otse allikast

Kohus
Viru Maakohus mõistis Marti Kuusiku kehalises väärkohtlemises õigeks
PRESSITEADE

Viru Maakohus

28.05.2021

Viru Maakohus mõistis täna Rakvere kohtumajas peetud istungil Marti Kuusiku kehalises väärkohtlemises õigeks ning tunnistas õigusvastaseks Viru Ringkonnaprokuratuuri juhtivprokurör Ene Timmi jälitustoimingu loa.

Kohus, hinnanud kõiki tõendeid, leidis, et süüdistatava Marti Kuusiku süü temale esitatud süüdistuses ei ole tõendatud. Marti Kuusik ennast ise süüdi ei tunnistanud. Ka kannatanu ei ole Marti Kuusiku vastu süüdistust esitanud.

Loe otse allikast

Kohus
Pärnu Maakohus mõistis Mikk Tarraste 20 aastaks vangi

Pärnu Maakohus tunnistas täna Mikk Tarraste (33) süüdi üldohtlikul viisil, teise süüteo varjamise eesmärgil toime pandud kahe inimese mõrvas ja laskemoona ebaseaduslikus käitlemises ning mõistis talle liitkaristuseks 20 aastat vangistust. Lisakaristusena võttis kohus mehelt ära relva ja laskemoona soetamise, hoidmise, edasitoimetamise ja kandmise õiguse maksimaalseks seadusega ettenähtud tähtajaks, s.o 5 aastaks.

Kohus rahuldas kõigi kannatanute tsiviilhagid täies ulatuses, kokku mõistis kohus Mikk Tarrastelt kannatanute kasuks välja üle 334 000 euro.

Loe otse allikast

Eestinen, Uudised, Välisuudised
Veider lugu: India koroonaohver ärkas matustel ellu

76-aastane India koroonaohver ärkas matustel ellu vaid mõni hetk enne kremeerimist. Pere arvas enne seda, et eakas naine on surnud.

Naisel nimega Shakuntala Gaikwad tuvastati koroona eelmisel nädalal. Naine oli tahetud viia Baramati linnas asuvasse Silver Jubilee haiglasse, aga teda ei võetud vastu, kuna haigla oli täis, vahendab Yahoo.

Kuni pere ootas kiirabi, kaotas naine teadvuse, mistõttu arvas pere, et ta on surnud ja hakkas ette valmistama kremeerimist.

Mõni hetk enne tuhastamist ärkas aga tuleriidale pandud naine ellu ja hakkas paaniliselt nutma. Kohalik politsei kinnitas juhtunut. Peale seda viidi naine haiglasse.

India valitsus on andnud lähedastele juhised, kuidas koroonahaigeid kremeerida. Eile aga tekitab üks India rahvasaadik elevust, kui teatas, et koroona vastu aitab lehma virtsa joomine. Ühtlasi teatas rahvasaadik Pragya Thakur, et lehma virts on kopsurohi.

India arstid on hoiatanud inimesi, kes määrivad end kokku lehma sõnniku ja virtsaga, kuna see võib nakkuse levikut kiirendada.

An elderly Indian woman whose family believed she had died from COVID-19 was moments from being cremated when she opened her eyes and began crying

A woman in India, believed to have died from COVID-19, woke up moments before her own cremation. The 76-year-old was already on a funeral bier when she woke up crying, shocking family members. The woman tested positive for COVID-19 several days ago, but her current condition is unknown.

//cdn.embedly.com/widgets/platform.js

The post Veider lugu: India koroonaohver ärkas matustel ellu appeared first on eestinen.

Loe otse allikast