Rubriik: RSS

RSS postid

RSS, Teadus
Soomere: kõrgemad temperatuurid hakkavad meile elusid maksma

Mitmepäevased aperioodid on s viimastel aastatel kasvanud tasemele, mis hakkavad inimestele ohtlikuks muutuma, selgitas Teaduste Akadeemia president “Vikerhommikus” kliimamuutustega kaasnevaid ohte.

Kas peaksime kliimast rääkima praegu veelgi tõsislt kui tavaliselt? 

Muidugi peame suhtuma tõsislt. Esmalt peame teg vahet ilmal ja kliimal. Ilm on see, mida me tunnetame oma nahaga. Ilma sees on ka see tuul, mida tunneme oma näol või teeb meie jalad märjaks, kui merelained meile vastu jalgu löövad.

See, et mõni ilm on vahest soojem kui teine, sellest ei ole mitte midagi. See on normaalne. Probleem tekib siis, kui temperatuur läheb üle selle, millega meie keha on harjunud. Inimkeha normaalne temperatuur on 37 kraadi. Kui temperatuur läheb sellest palju kõrgks, on inimesel vaja abi jahutuse, vee või millegi muu näol. Keskmise temperatuuriga üle 40 kraadi kipub inimene lihtsalt ära sur.

s olukord nii hull pole, aga sellegipoolest näeme, et mitte lihtsalt pole ilmad läinud soojks. Mitte lihtsalt pole jäänud lund vähks ega lumikatte paksus jäänud õhks. Me näeme, et on hakanud tul järjest väga ad päevad. Nende vahel on ka öö selline, kus temperatuur ei lange väga palju. Selliseid perioode nimetatakse alaineteks. Inimestel on äärmiselt ebamugav ja vantel inimestel ja näiteks vererõhutõve või astma käes kannatavatel inimestel, võib kõrge temperatuur eluohtliku olukorra tekitada.

Mida täpselt kujutab endast alaine ja mis on need temperatuurid, seda tuleb küsida Jüri Kameniku käest. T teab neid peast ja oskab kohe ära seletada. Mina tean oma kogemusest ja teaduskirjandusest seda, et mitmepäevased aperioodid on s viimastel aastatel kõvasti kasvanud. Need on kasvanud tasemele, mis hakkavad inimestele ohtlikuks muutuma. See pole üldse naljakas, see hakkab meile maksma inimelusid.

Kas on pandud kirja ka juba mingisuguste päevade arv, mil me võime rääkida juba mingisugusest ühikust? 

Jah, kindlasti on, kuid pean ausalt tunnistama, et matatikuna suhtun arvudesse sellise teatava üleolekuga, arvates, et kui ma oskan arve analüüsida, ei pea ma neid täpselt teadma.

Kaks, kolm päeva mõjub üldiselt hästi, kuid pikem soojus ei mõju enam hästi. Ega inimesed pole ju ainsad, kes selle liigsoojuse all kannatavad. Kannatamine on ju väga mitme otsaga. Ei saa öelda, et üks asi on kindlasti halb ja teine asi on kindlasti hea. l on mingis mõttes tohutult vedanud. Kliimamuutuste mõttes oleme ühes paradiislikus kandis. Meil on neli aastaaega ja nende seas ei ole vihmahooaega.

Ega meile väga ei meeldi, et mõne aastaaja pikkus kipub lühen. Ikkagi tahaks, et talv oleks mõnusalt külm ja suvi särtsuvalt soe ja et kevadel õitseksid lilled ja sügisel valmiksid õunad. Ka see süsteem on hakanud natukene nihkuma. On juba olnud mitu talve, mil korralikku lumikatet meile polegi tekkinud. Seda saab juba nimetada kliimamuutuseks. Pole üldse vahet, kas üks talv on soojem või külmem. Kui me näeme, et tõenäosus külma talve tekkimiseks on vähens, räägime juba kliimamuutus. Kui ilm on see, mida me tunneme, hingame, oma nahaga tajume, siis kliima on kahjuks matatiliste statistikate kategooria.

Me ei jõua ilmselt kunagi ühisele arvamusele, mitu päeva moodustab kokku alaine. Küll aga saime hiljuti lugeda uudist, et väga suur jäätükk on kukkunud kuhugi merre ja peaksime nüüd ol tähelepanelikud.

Väga õige märkus. Kliimasüsteem on väga keeruline. See, kuidas see toimib, tundub mõnikord olevat kaine mõistusega täiesti vastuolus. Kui kogu maailm kipub soojen, siis Põhja-Atlandil on selge jahenemine toimumas. Kuu lõikes vaadatuna on Ameerika Ühendriikide mitmetes osades toimumas selge jahenemine. Ei ole üldse arusaamatu, miks Donald Trump ütles, et ta tahaks Ameerikas näha natukene rohkem kliima soojenemist. Sellised protsessid on mingis mõttes seotud ookeani tsirkulatsiooni erinevustega. Meid siin varustab soojaga Põhja-Atlandi soojuspump. See toob troopilise sooja kuskile Gröönimaa kanti ja põhjavetes läheb siis külm tagasi lõuna poole. Vahetevahel need ka segunevad. See süsteem toob Põhja-Atlandile tohutus koguses soojust, millest ka meie osa saame. Kui see peaks seisma jääma, peaks meie kliima san Alaskaga. Loomulikult ei toimu muutused ühe aastaga. Juttu on sadadest aasta, kuid Alaska kliima s ei ole üldse mitte võimatu.

See on üks kaugmõju näide, kus kuskil kaugel Islandi ja Gröönimaa vahel toimuvad asjad mõjutavad tuhandete kilomeetrite kaugusele ilma. Antarktika on ju veelgi kaugl. Antarktika ja Gröönimaa liustike sulamine on see protsess, mis annab umbes poole merevee taseme tõusust. Teise poole annab vee soojenemine. Sulanud vesi ei jaotu paraku ühtlaselt ümber maakera. Gröönimaa ja Antarktika on nii suured, et nad tõmbavad natuke vett rohkem enda poole. Meil ju kehtib s universaalne gravitatsiooni, mille kohaselt suured asjad tõmbavad ikkagi rohkem end teineteise poole. Gröönimaa ja Antarktika liustikud on nii suured, et suudavad vett nii palju enda poole tõmmata, et meie veetase on pea meeter kõrgem praegu sellest, kui Gröönimaad meie lähedal ei oleks.

Merejää sulamine ei tõsta merevee taset. Kui liustikust murdub ära tohutu tükk ja triivib ele, muutub ka Antarktika pindalalt väiksks, mõjutades seeläbi gravitatsiooni. See tähendab, et Antarktika tõmbab palju vähem vett enda poole. Mujal hakkab seetõttu veetase tõusma. Ma ei oska praegu öelda, kas see saab ol sentimeeter või kaks, aga sinna suurusjärku see peaks jääma.

Ja see on väga lühikese ajaperioodi töövili? 

Jah! Me räägime kliimamuutus tavaliselt kümnete ja paljude aastakümnete võtmes, kuid tegelikult ei ole see nii. Meie kandi üks tugevamaid kliimamuutuse ilminguid on õhuvoolu ja tugevate tuulte suunamuutus. Tuuled ei ole siin tugevamaks läinud, kuigi vahest tundub, et need on väga tugevad. Statistikas pole otseselt midagi muutunud.

Küll aga näeme, et just siis, kui lagunes raudne eesriie, muutus järsku õhuvoolu suund poolel Läänemerel. See, mis varem tuli läänest, hakkas tul loode poolt. See muutus juhtus ühe talvega. Keegi oleks nagu lülitit vajutanud. Varem tuli läänest, nüüd tuleb loodest. See tähendab tohutut vahet sellest, milline soojushulk tuleb ja kuhu ta tuleb. Selle järelmõjusid näeme hästi mitmesugus vaatlusseeria, näiteks sootaimestikust, rohu kasvust, kalade kudemisest. 1989. ja 1990. aastatel, kui me vabaks saime, on ilmnenud tohutud hüpped mitmetes vaatlusridades. Me ei tea, kas see on tagasi pöördunud.

Aastakümneid ei olnud Soome lahel tugevaid idatorme. Need tulid tagasi 2012. Me näeme seda ka randade arengust. Nii mõnegi rannas oleva elamu omanik tervitab tõenäoliselt peatselt kõnega, et meri sööb kinnistu ära.

Jälle me räägime lühikeest ajaperioodist?

Me räägime ühest aastast, mille jooksul toimus see muutus. Kui me püüame tulevikku vaadata on neid muutusi ju veel tuls. Isegi kui kliimamuutust ei tule, on äärmiselt huvitav vaadata, mis suunast puhuvad kõige tugevamad tuuled tulevikus ja mis suunast puhuvad kõige ohtlikumad tuuled pika ajavahemiku jooksul. Kui see juhtub kord saja aasta jooksul, on tugevamat tuult oodata kuskilt edelast.

Kord tuhande aasta jooksul esinev tugevaim tuul kipub tul põhjakaarest. Mingis mõttes on ka see tulevik juba käes. Läänemere kõrgeimad lained salvestati 2004. aasta detsembris, mil lainete kõrgus oli 8,4 meetrit. Sellises väikeses lombis nagu Botnia laht mõõdeti kaks aastat tagasi 8,1-meetrised lained põhjatormis. Need põhjatuuled on juba kohal. Need on tekitanud situatsiooni, kus meil mais, juunis on väga päikeseline ilm, kuid õhk on vastikult külm. Aastaaegade muster kipub nihkuma päris mitme nädala jagu edasi. Seda me näeme Liivi lahe veetaseme. Kõrgete veetasemete aeg on nihkunud kaks kuni kolm nädalat edasi, igal aastaajal.

1967. aasta väga tugevast tormist on järgmisel aastal möödas juba 55 aastat. Kas peatselt on oodata juba järgmist külalist? 

Me teame, et 1967. aasta augusti torm murdis maha suure osa Põhja- a ja tekitas siiani nähtavaid kahjustusi, mis on märksa hulld, kui lageraiest tekkinud kahjustused. 1967. aastal registreeriti ka Pärnus väga pikka aega püsinud veetaseme maksimum ehk 253 sentimeetrit. See fikseeriti oktoobris, mitte augustis. See veetaseme rekord löödi üle alles 2005. aasta jaanuaris. Aastal 1967. oli meil kaks väga suur muutust. Üks väga tugev torm, mis murdis maha suure hulga a ja üks edelatorm, mis tekitas Pärnus kõige aegade kõrgeima veetaseme.

Meie meri reageerib maruliselt mõningatele tormidele, mis ei olegi nii tugevad, aga mingil moel suudavad need tormid mere ootamatult käima panna. Torme pole rohkem ilmnenud, samuti nad pole tugevaks läinud, aga nad on nagu erakondadesse kogunenud. Kui nad puhuvad üle väinade erineva mustriga, puhuvad nad Läänemerre vett nii palju sisse, et terve Läänemere veetase tõuseb pea meetri võrra. Kui mõni nendest tormidest tuleb üle Läänemere avaosa, on ta suuteline Liivi lahte veel ühe meetri jagu vett sisse puhuma. Sellisel juhul on Pärnus ja Riias vesi ahjus.

Kas selleks aastaks le antud tormiennustuse pärast on meil põhjust olla tavalisest tähelepanelikum? 

Praegu ei tundu olevat midagi häirivat. Küll aga on üldine printsiip selline, et kui kliima soojeneb, on atmosfääris rohkem energiat. Samuti on veeauru näol atmosfääris rohkem varjatud energiat. Üldiselt peaksid tormid tugevn. Ekstreemsete sündmuste tõenäosus suureneb lihtsalt sellepärast, et atmosfääris on rohkem energiat.

Loe otse allikast

RSS, Teadus
Mesilased jäävad alkoholist purju ja kogevad võõrutusnähte

Poola teadlased selgitasid välja, et kui mesilasi harjutada i tarbima, siis aga i enam mitte pakkuda, tekivad neil võõrutusnähud. Teadlased loodavad, et nende uuringust on abi inimeste ismiravis.

Mesilaste ja i suhe ei ole ka looduses oltu, sest õienektariski võib mõnikord natuke i sisalduda.

Monika Ostap-Chec, Krzysztof Miler ja nende kolleegid Krakówist Jagellooni Üliist seadsid katsetarud üles paika, kus mesilastel ei olnud korjata muud toidupoolist kui teadlaste enda välja pandud suhkrut, täpslt sukroosi.

Sukroosi sisse oli segatud aga natuke i, täpslt etanooli, mida pidid siis paratamatult samuti tarvitama. Sellist segu lasti mesilastel süüa nii kaua, kuni nad iga ära harjusid, siis aga katkestati i pakkumine järsult.

Teadlasi huvitas, kas mesilaste käitumises seepeale midagi muutub. Muutuski — hakkasid sukroosi sööma natuke rohkem kui enne.

Ka suurenes mõnevõrra, mitte küll palju mesilaste suremus. See näitab, et neil oli ist juba tõsine sõltuvus kujunenud.

Seejärel hakkasid teadlased mesilaste u uuesti i segama, seekord aga päris suurtes kogustes, mõnedel juhtudel lausa 20 protsendi jagu toidu kogusest.

Selge mõju oli selgi — ilmutasid joobe märke. Nende liikumine oli häiritud, korjelennud ei laabunud kuigi hästi ja uusi oskusi omandasid vaevaliselt.

Teadlased märkasid aga ka seda, et korjemesilastel oli italuvus suurem kui tarus toimetavatel töömesilastel.

Põhjus on arvatavasti selles, kirjutavad Ostap-Chec ja Miler ajakirjas Biology Letters, et korje olid juba varemgi nektariiga lählt kokku puutunud.

Loe otse allikast

Eesti, Majandus, RSS, Uudised
Puude istutamine võib õõnestada kliimakriisi vastast võitlust, hoiatavad teadlased

Laialdaselt kasutatav meede CO2-heite kompenseerimiseks võib tegelikkuses häirida looduslikke ökosüsteeme.

50 juhtiva teadlase kirjutatud aruande kohaselt võivad populaarsed meetmed kliimamuutuste vastu võitlemiseks, nagu näiteks puude istutamine ja bioenergiale üleminek, kahjustada loodust ja õõnestada jõupingutusi globaalse soojenemise vähendamiseks, vahendab Financial Times.

Mõned strateegiad, mis keskenduvad kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamisele, kahjustavad elusloodust ja looduslikke elupaiku ning neid tuleb hinnata terviklikumalt, ütlesid Valitsustevahelise Kliimamuutuste Nõukogu (IPCC) ja rikkuse ja loodushüvede koostöökogu teadlased.

«Bioloogilise mitmekesisuse vähenemine ja kliimamuutus on mõld tingitud inimkonna majandustegevusest ja need tugevdavad teineteist vastastikku,» ütlesid teadlased. «Kumbagi ei õnnestu edukalt lahendada, kui mõlid ei käsitleta koos.»

Teadlased hoiatasid, et ettevõtete ja te hiljutine keskendumine puude istutamisele, et aidata süsiniku neeldumist, ei ole imerohi.

Aruandes öeldi, et õiged puud tuleb istutada õigetesse kohtadesse, et mitte hävitada kohalikke ökosüsteeme, ning lisati, et kliimamuutus võib «drastiliselt vähendada ade leevenduspotentsiaali äärmuslike sündmuste sagenedes, nagu näiteks tulekahjude, putukate ja patogeenide».

Aruande koostanud seminari kaasesimees Hans-Otto Pörtner ütles, et loodusliku lahenduse kasutamine soojenemise vastu on «visioon, mis ei pruugi tõeks saada, kui me laseme kliimamuutustel edasi minna ning isegi suured ökosüsteemid, nagu Amazonase vihmaad, kaotavad järk-järgult oma võimeid leevendada kliimamuutuste mõju».

Ta lisas, et prioriteediks peab ol töö globaalsete heitkoguste vähendamiseks.

Tähelepanu on pöördunud nõndanimetatud looduspõhistele lahendustele heitkoguste vähendamiseks, kuna riiklikud eesmärgid netonulli saavutamiseks muutuvad ambitsioonikamaks ja organisatsioonid otsivad taskukohaseid viise oma süsinikujalajälje vähendamiseks.

Puude istutamine, mis kompenseerib tekitatud süsinikdioksiidi heitkoguseid ja mida organisatsioonid seetõttu kasutavad saastamise kompenseerimiseks, on üha suur all, meelitades investoreid, kes loodavad uusi tuluallikaid arendada.

Samal ajal on bioloogilise mitmekesisuse kriis tõusnud poliitilisse päevakorda. G7 on lubanud kaitsta vählt 30 protsenti maismaast ja ookeanidest ning lubas sel kuul «integreerida» bioloogilise mitmekesisuse vähenemisega seotud küsimused majandus- ja finantsotsuste tegemisse.

Teadlased ütlesid, et kliimat ja loodust ei käsitleta sageli koos, millel võivad olla ohtlikud tagajärjed.

Ühe liigi taimede istutamine, mida kasutatakse bioenergia kütusena (taastuvenergia, mis toodab soojust ja elektrit), on «ökosüsteemidele kahjulik, kui seda kasutatakse väga suures ulatuses,» ütlesid teadlased.

Ometi on bioenergia kui fossiilkütuste asendaja sisse kirjutatud heitkoguste vähendamise plaanidesse organisatsioonide poolt, sealhulgas mõjuka Rahvusvahelise Energiaagentuuri ja Ühendkuningriigi kliimamuutuste komitee poolt, kes nõustavad poliitikakujundajaid.

Teadlased kutsusid i üles lõpetama loodust kahjustava tegevuse, näiteks ade raadamise ja de ülepüügi toetamise, ning ütlesid, et rahvusvahelisel tasandil tuleks kokku leppida «selged raamatupidamisstandardid» süsiniku tasaarvestuse jaoks.

Loe otse allikast

Ajalugu, RSS, Teadus
Polüneeslased võisid Bellingshausenit aastatuhande võrra edestada

Uus-Meremaa kuningliku seltsi ajakirjas ilmunud uuringu juhtivautori ja loodus-bioloogi Priscilla Wehi sõnul võib kõnealune pommuudis olla paljude kohalike jaoks ammu teada. Nimelt mainitakse polüneeslaste muistseid laevaretki saareriigi põlisrahva maooride rahvajuttudes. Uurijate sõnul polnud tet seni teaduslikult kuigivõrd käsitletud ja nad püüdsid teadmistelünga täita, vahendab Gizmodo.

Antarktise esmaleidjaks peetakse praegu baltisaksa meresõitjat Fabian Gottlieb von Belllingshausenit, kes silmas seda 1820. aastal. Maooride pärimuse järgi seilas polünneeslaste pealik Hui Te Rangiora oma meeskonnaga Te Ivi o Atea nimelisel laeval läbi Antarktika mereala aga umbes 1320 aasta eest. Jutu järgi seikles polüneeslaste laev kaugel lõunapoolsetes vetes. Seetõttu oletavad uurijad, et tegu oli tõenäoliselt esimeste inimestega, kes iial Antarktika merd ja võib-olla ka Antarktise mandrit ennast nägid.

Maooride rahvajuttudes mainitakse veel “jäätunud merd” ja “sünget paika, kuhu päike ei ulatu”. Pealik Hui Te Rangiora andis kõnealusel lõunamere osale nime Tai-uka-a-pia, mis tähendab “noolejuure kombel vahutavat merd”. Uurijad oletavad, et pealik võrdles jäämägesid pulbristatud noolejuure valge pulbriga. Samuti oletavad nad, et Te Ivi o Atea võis välja jõuda suisa Rossi šelfiliustikuni.

Uurijad oletavad, et pealik võrdles jäämägesid pulbristatud noolejuure valge pulbriga. r/allikas: Forest & Kim Starr/Wikimedia Commons

Muistne ajalooseik kajastub ka maooride nikerdatud ja punutud tarbekunstiesemetel. Näiteks leiab neilt sisselõikeid navigeerimis- ja astronoomiateadmiste kohta. Üks nikerdatud sammas kujutab legendaarset maoori sõdalast Tamarereti’t kui lõunapoolsete ookeanide kaitsjat. Wehi sõnul on sõdalast kujutatud seismas Uus-Mera Lõunasaare lõunapoolseimas tipus Bluffi asulas. Uurija lisas, et suuline teadmus varajas meresõitja ja -retkedest elab edasi ka Lõunasaare suurima hõimurühma Ngāi Tahu ja teiste hõimurühmade pärimuses.

See, et polüneeslased tõepoolest esimesena nii kaugele lõunasse seilasid ja võib-olla Antarktist ennast nägid, ei tundu nende pikka merendusajalugu vaadates kuigi üllatav, märgivad uurijad. Nad loodavad, et nende uurimus kannustab teg sel tel uusi ja vähem Euroopa-keskseid uuringuid.

Loe otse allikast

RSS, Teadus, Tervis
Imetajad saavad soolestikuga hingata

$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>

Närilised ja sead suudavad mõnede vee-loomade kombel oma soolestiku abil hingata, leidsid Jaapani ja teadlased. Tuli välja, et hingamisraskuste korral päästaks pärasoole kaudu liikuv gaasiline hapnik või hapnikurikas vedelik vählt nende imetajate elu.

Paljudel veeorganismidel on kopsude ja lõpuste kõrval välja arenenud soolestikuhingamise mehhanism, mis võimaldab neil hapnikuvaeses keskkonnas ellu jääda. Näiteks hingavad soolestikuga merikurgid, hinklased ja mõned mageveesägad. Seni kahtlesid aga teadlased sügavalt, kas imetajad on üldse millekski taoliseks suutelised.

Uues uuringus leidsid Takanori Takebe ja kolleegid tõendeid, et soolestikuga suudavad hingata ka rotid, hiired ja sead. Järelduseni jõudmiseks lõid uurijad esmalt süsteemi soolestiku gaasiga varustamiseks, mis juhtis hapniku looma pärasoolde.

Kui uurijad viisid hiired vähese hapnikusisaldusega keskkonda, ei pidanud ilma soolehingamistoeta loomakesed vastu üle 11 minuti. Hiirtel, kes said pärasoole kaudu hingamistuge, jõudis südamesse rohkem hapnikku. Samuti jäi 75 protsenti neist ellu ka siis, kui nad veetsid surmavalt hapnikuvaeses keskkonnas 50 minutit.

Soolestiku kaudu hingamisel on samas oma pahupool: gaasivahetuseks on vaja soole limaskesta hõõrdumist. Sel põhjusel ei sobi uus meetod kasutamiseks s seisundis inimeste ravis. Uurijad proovisid takistusest siiski mööda hiilida ja lõid hapnikuga rikastatud perfluorosüsivesinike põhjal vedelikupõhise altetiivi. Kasutatud ühendid on tunnistatud inimestele sobivaks ja ohutuks .

Kui uurijad viisid närilised ja sead vähese hapnikuga, ent mitte eluohtlikku keskkonda, pakkus soole vedelikuga ventileerimise süsteem loomadele tuge. Soolestiku hingamistoega hiired suutsid 10-protsendilise hapnikusisaldusega ruumis teis kaugle kõndida. Samuti sai nende süda rohkem hapnikku kui kunstliku toeta hiirtel.

Sigadega said uurijad saseid tulemusi. Soolde juhitud hingamistugi aitas sigadel tõrjuda verevaesust ja jahtumist ning kergitas ilma selgete kõrvalmõjudeta nende vere hapnikusisaldust. Ühtekokku viitavad tulemused, et uus võimalus viib vählt kahel uuritud imetajaliigil hapniku edukalt vereringesse ja leevendab neil hingamisraskusi.

Takebe sõnul võib inimestelgi kopsupõletiku või ägeda respiratoorse disstressi sündroomi (ARDS) mõjul tekkida hingamispuudulikkus. Sellises olukorras võib kunstlik hingamistugi päästa haige elu. Ehkki uurimisrühma avastust tuleks inimestel kasutamiseks veel hinnata ja neile kohandada, võib soolestikuhingamisest olla Takebe sõnul abi hingamispuudulikkusega patsientide päästmisel.

Edaspidi plaanibki uurimisrühm jätkata uue meetodi täiustamist, et seda saaks katsetada ka hingamisraskustega inimestel. Avastusest võib abi Takebe sõnul abi olla COVID-19 pandeemia ohjamisel, sest hingamisaparaate ja tehiskopse napib praegu mitmel pool s.

Uurimus ilmus ajakirjas Med.

Loe otse allikast

Eesti, Majandus, RSS, Uudised
USA kütusetorustiku sulgenud häkkerirühma serverid on maas

Tundmatud toimijad näivad olevat sulgenud häkkerirühma Darkside serverid vaid nädal pärast seda, kui see ilmselt Vene taustaga seltskond põhjustas lunavararünnakuga suure kütusetorustiku sulgemise.

Energiafirma Colonial Pipeline torustiku sulgemine jõudis tekitada Ühendriikide idarannikul kütusenappuse ja ostupaanika.

küberturvafirma Recorded Future sõnul möönis Darkside oma oma kodulehele tumeveebis jäetud kommentaaris, et on kaotanud juurdepääsu mõningate oma süsteemide avalikele osadele, muu hulgas blogile ja maksuserveritele.

Rühmituse sõnul on nende serverist kadunud ka krüptovaluutas lunarahamakseid.

Darkside on korraldanud raha väljapressimise eesmärgil rünnakuid ettevõtete vastu, kaaperdades nende IT-süsteeme.

Meedia on spekuleerinud, kes Darkside’i serverid maha võttis. Mõned on kahtlustanud, et selle taga on küberväejuhatusele alluv 780. sõjaväeluure brigaad.

Vastates reedel kongresmenide küsimustele, kas küberväejuhatus kavatseb midagi Darkside’i vstu ette võtta, ütles selle ülem kindral Paul Nakasone, et ta ei aruta üksuse operatsioone.

meedia andmeil maksis Colonial Pipeline häkkeritele lunaraha.

Kanali andmetel nõudis kuritegelik rühmitus pea viis miljonit dollarit. Esialgu pole teada, kui suure summa ettevõte tasus, kuid krüptovaluutaärile ja plokiahela süsteemidele keskendunud Ellipticu analüütikute sõnul tuvastasid nad Darkside’i rahakoti, kuhu Colonial oli kandnud 8. mail 75 bitcoini ehk (3,8 miljonit dollarit).

Turvafirmade andmeil näib Darkside olevat oma tegevuse lõpetanud, kuid nad ei välistanud, et nad võivad taas teise nime all välja ilmuda või et teised jätkavad nende tarkvara kasutamist.

Colonial Pipeline teatas kolmapäeval, et ettevõtte töö on taastumas. Energiafirma hoiatas samas, et kulub veel mitmeid päevi, kuni kütusetarned suudetakse taastada normaalsele tasemele.

Firma teavitas läinud laupäeval, et peatas küberrünnaku tõttu ajutiselt 8900 kilomeetri pikkuse naftatorustiku töö, mille kaudu liigub umbes 45 protsenti kogu idarannikul kasutatavast kütusest.

Kompanii toimetab oma torujuhtmete kaudu bensiini, diislikütust, lennukikütust ja kodumajapidamiste kütteõli Mehhiko lahe äärse naftatöötlustehas idarannikule.

Vena tõrjus teisipäeval süüdistusi, et riigi idarannikut kütusega varustava Colonial Pipeline’i naftatorustiku rivist välja löönud lunavararünnaku taga oli Venal baseeruv rühmitus.

president Joe Biden ütles esmaspäeval, et pole tõendeid Vena võimude seotuse kohta küberrünnakuga Colonial Pipeline’i torustikule, kuid on viiteid, et rünnakuks kasutatud lunavara “asus Venal”.

Biden lubas te kavandatavatel kõnelustel Vene presidendi Vladimir iga üles võtta.

Loe otse allikast

Eesti, RSS, Tervis, Uudised
Kaks vaktsiini, mida tuleb uuendada kümne aasta tagant

eamet tuletab kõigile täiskasvanutele meelde, et t difteeria ja teetanuse vastu tuleb uuendada iga kümne aasta tagant. Mõl haiguse eest v liitvaktsiin on täiskasvanutele tasuta.

Difteeria ja teetanuse vastase vaktsineerimisega alustatakse kolmandal elukuul. Teine ja kolmas vaktsineerimine tehakse kuuenädalaste vahedega ning neljas 21 kuud pärast esimest vaktsineerimist ehk lapse teisel eluaastal. Seejärel revaktsineeritakse lapsi 6-7-aasta ja 15-16-aasta vanuses ning edasi peab inimene juba ise selle eest hoolits, et 10 aasta tagant oma t uuendada.

«Teetanuse võib saada sellise töö või tegevuse käigus, mille tegevusel tekib torkehaav,» ütles terviseameti nakkushaiguste osakonna peaspetsialist Irina Filippova. listeks näideteks teetanusse haigestumisel on nii roostes naela jalga astumine, käe vigastamine roosipõõsast pügades või mullatöödel saadud torke- või lõikehaav. Enam kui 70 protsendil teetanuse juhtudest on haigestumine seotud nahka läbistavate vigastustega, mil haigustekitaja satub organismi haava kaudu.

Ka kangestuskramptõve nime all tuntud teetanust iseloomustab kogu keha haaravate lihaskrampide esinemine. Tavaliselt algab teetanus mälumislihaste spasmiga, millele järgnevad neelamisraskus ning kaela-, õla- ja seljalihaste jäikus. Hiljem on haaratud kõik tahtele alluvad lihased. Kergtel juhtudel on haigus ravitav, matel lõpeb surmaga.

Teetanuse eest andev liitvaktsiin b ka difteeria ehk kurgutõve eest. Difteeria on äge bakteriaalne nakkushaigus, millesse võib nakatuda igas eas inimene. Klassikaline hingamisteede difteeria algab katulise mandlipõletikuga, levides edasi ülejäänud hingamisteedesse, mille järel võib tekkida hingamisteede sulgus. Difteeria nakkusallikaks on kas haige inimene või bakterikandja. Haigestumine võib lõppeda surmaga.

Eelmisel aastal vaktsineeriti trauma tõttu 17 ja revaktsineeriti 14 727 inimest. Kokku uuendati teetanuse ja difteeria t enam kui 20 104 täiskasvanul.

Vaktsineerida saab nii perearsti juures kui haiglas, arstikeskuses, nakkuskeskuses või vaktsineerimiskabinetis. Difteeria-teetanuse vaktsiin on täiskasvanutele tasuta, lisanduda võib vaktsineerimise tasu.

Loe otse allikast