Rubriik: Eesti

Eesti, Haridus
Koorastes elab meister Meelis Kihulane, kellel on puutöökool Edev Eremiit

Vanad töövõtted kaoks lihtsalt ära, kui nende alleshoidmiseks sihipärast tööd ei tehtaks. Edeva Eremiidi nime alt leiate Meelis Kihulase i, kus õpitakse vanu töövõtteid. On tekkinud legend, kuidas kulutas tuhandeid tunde ERMi põhjatutes arhiivides, et sinna ladestunud objektidest nende tegemiseks kasutatud töövõtted välja lugeda.


Meelis Kihulane

Selles is õpetatakse töövõtteid, mis elektriliste tööriistadega täidetud maailmas on ununs või mis juba ongi kaotsi läinud.

Nüüd, Meelis Kihulasest lugu tehes, oli muidugi hea võimalus küsida, kuidas siis on selle legendi ja tegelikkuse suhe. Kas tuhanded tunnid on adekvaatne ajamääratlus? Kihulane on nõus, et tunde on ERMi arhiivides kulunud tõesti palju, aga kas nüüd just tuhandeid … Samas, ega keegi uurimistööle kulutatud aega stopperiga mõõtnud ei ole ja tekkinud teadmised on ka põhjalikud. Vanu töövõtteid Kihulase kojas tõesti tuntakse ja kui kellelgi on tõesti tahtmine õppida päriselt tundma, kuidas vanad meistrid enne elektritööriistu töötasid, siis Kihulase ateljee on selleks kindlasti õige koht.

Puutöö

Koolis õppimine on jagatud kahte ossa. Kihulane pole see traditsiooniline õpetaja, kes paneks õpilase algul sse olukorda, et niimoodi välja selgitada, kas õpilases on piisavalt sisu. Kõigepealt peab õpilane ise aru saama, kas ta tahab sellisele tööle tõsiselt keskenduda. Kas tal on piisavalt tahet, kannatust ja aega. Selleks on võimalus olla esimese poole aasta jooksul kohal iga kuu ühel päeval. Tehakse sissejuhatavaid töid, mis võib tähendada ka puu ast äratoomist – selle peamine mõte on tutvumine materjali elutsükliga päris algusest alates, mitte õpilasekandidaadi kandevõime või veojõu imine.

Kihulane ütleb, et vahel võib mõni naine, kes pole kunagi ga kokku puutunud, õppida isegi kiiremini kui need, kellel põhilised töövõtted juba lapsepõlvest peale selged. Töövõtete oskamine pole mõistagi takistus, aga liiga selge teadmine, kuidas tänapäevaste töövahenditega tulemusele jõuda, võib küll hakata segama elektritööriistade eelse mõtteviisi omandamist.

Ega Kihulane ei väida, et elektritööriistadel midagi viga oleks. Kui mingit objekti on vaja teha palju ja need kõik peavad ol ühesugused, on elektritööriistad asendamatud. Aga traditsioonilist töömeetodit õppides ei ole vaja teha paljusid saseid objekte. Vajadus mõtlemist muuta algab juba sealt, et talumehel polnud kruustange või kruupinki materjali kinnitamiseks. Materjal tuli fikseerida kuidagi teistmoodi, sageli käteosavuse ja leidlikkusega. See toob iseenesest kaasa ka teistsugused töötlemisvõtted. Muidugi olid ols ka vahendid objekti liikumatuks fikseerimiseks, aga palju tööd tehti siiski materjale n-ö käigu pealt käepäraste vahenditega paigal hoides.

Mootor või käteosavus?

Samamoodi ei pea Kihulane väga põhjendatuks traditsiooniliste objektide tegemist masinatega. Töövõte ja objekti vorm on omavahel seotud. „Masinad on väga võimekad ja nende idee on ikkagi selles, et minna neid kasutades edasi, teha keerulisid objekte kui traditsioonilised tööriistad võimaldavad. Kui sa tahad teha tänapäevast, siledat ja sümmeetriliseks mõõdetud objekti, siis kasuta ka pigem tänapäevaseid vahendeid. Aga kui sa tahad teha objekti, milles pole lihtsate geomeetriliste vormide siledust, mis on mõhnaline ja täis ebatasasusi, siis selle jaoks pole masinat tarvis. Objekt on tulem, oluline on tehnoloogiline teekond objektini, arusaamine, kuidas ja milleks eri tüüpi tööriistu kasutada.”

Olulised on ka tingimused, kus objekti tehti. „Ma voolin siin soojas ja valgust täis töötoas lusikat, aga talumehel mitusada aastat tagasi ei olnud sellist valget ja sooja töökoda. Lusikat ta võib-olla saigi voolida kase all päikese käes, aga palju asju tuli tal valmis teha rehetoas väga kehva valgusega.

Tänapäeva inimesel on päris minna tagasi vanade tingimuste ja töövõtete juurde. Sest sa oled näinud kõiki neid uusi tööriistu ja töökeskkondi. Sa ei saa seda täielikult kõrvale jätta. Kui otsid tehnilist lahendust, siis kõlab tänapäevaste tööriistade kogemus selles otsingus kaasa. Nii et sa pead vaikselt ka tööriistadest arusaamise ära puhastama, taandama sinna varassse kihti, kus võimalusi oli oluliselt vähem.

Aga seda hüpet ei saa teha järsult. Ma ei kiusa oma õpilasi sellega, et minge nüüd kohe kõige algeliste tehnoloogiate juurde tagasi. Inimene ei saa niimoodi järsult käiku vahetada. Ma ütlen, et kasuta siis neid tänapäevaseid kinnitamismeetodeid, aga proovi leida need võimalused, kuidas sa saaks neist loobuda, nii et su töö ei kannata selle tõttu.”

Tööriistad ja materjalid

Inimestel on erinevad fookused. Mõned tahavad objektid kindla peale valmis teha, neid huvitab tulemus. Mõned on väga keskendunud hoopis tööriistade omadustele, sellele, kui nutikalt tööriistad konstrueeritud on. Sa võid tänapäeva töökojas näha olukorda, et töökoda on suurepäraselt sisustatud, seal on väga korras ja uued tööriistad. Ja see, et nad on uued, võib viidata ka sellele, et nendega ei tehtagi eriti midagi. Aga sama asja võib näha ka vanade tööriistade hulgas – mõnikord ei olegi tööriist jõudnud tööd teha. On küll väga vana, aga samas on ka väga uus. Kasutamata.
Muidugi oli talupoja aeg mõisaorjuse tõttu väga piiratud. See tähendab, et ta ei saanud teha liigseid liigutusi, tal polnud selleks lihtsalt piisavalt aega. Ta pidi teg oma asjad valmis nii ratsionaalselt kui vähegi võimalik.

Selline näide materjalide ja tehnoloogia mõjust. Talumees hoidis mett puust ummiknõus. Miks, võiks küsida, kui keraamika oli ju ols ja sobiks selliseks hoidmiseks palju paremini? Aga talumehel ei olnud võimalik oma keraamikat glasuurida. Ja põletamata savist hakkavad vedelikud läbi imbuma. Nii et puit osutus talle sobivamaks materjaliks, oli käepärane. Ja puidust oli tal kasutada olevate tööriistade ja tega ka oluliselt lihtsam teha nõusid. Kui keegi neid vanu esemeid teg hakkab, siis neist arusaamiseks tuleb tunda ka konteksti, mis nende ümber oli. Et miks nad üldse tehti niisugused ja selliste materjalivalikutega.

Mis puutub otseselt tööriistadega töötamise protsessi, siis Kihulane on üsna kindel, et käelises osavuses on kõrgpunkt juba saavutatud. Selles osas pole enam kuhugi edasi liikuda. Pigem oleme me liikunud mingil määral tagasi. Elektritööriistad teevad jõuga ära selle, mida talumees pidi teg osavuse ja matejalide tundmisega.

Miks on oluline õppida meistri käest?

Kihulase töötab ka nii, et kui on vaja aru saada, kuidas mingi keerukam ese on tehtud, aga lahti võtta teda ei saa, siis saab katsetada järeletegemist. Kihulane ütleb, et tal pole nüüd enam 2 kätt, vaid pigem ikka 22 kätt. Niimoodi on koos õpilastega võimalik proovida erinevaid tehnilisi lahendusi ja sageli õnnestub ilma objekti lammutamata t kokkupanemise trikid ära lahendada. „Tulekski kirjutada etnograafide tööde kõrvale ka mõned tehnoloogiaraamatud – just sellest, kuidas vanad asjad tehtud on.”
Kihulane alustas õppimist meistri käe all, tal on ols kogemus, mida tähendab individuaalõpe. Õpetamismeetod, kus teadmised ja oskused antakse edasi otse ja mitte üldtunnis, kus kellelegi ei jagu päriselt selgeksaamiseks piisavalt . Kuigi õpilasi on Kihulasel praegu rohkem kui üks-kaks, hoiab ta siiski järjekindlalt individuaalse õpetamise suunda. Selleks on vaja aega ja keskendumist, aga kes sissejuhatavast perioodist on edasi tulnud, see on selle valinud teadlikult. Nii et pühendatud aeg ja keskendumine ei ole probleem.

Kihulane on veendunud, et käeline tegevus ja tootmine on kaks eri asja. Tootmises on operatsioonid, need järgnevad üksteisele ja objekti liigutab pingist pinki tehnoloogia. Meister õpetab seal lihtsalt tööoperatsioonid selgeks ja jälgib, et sa ei jätaks kätt mõne masina vahele. Aga is õpetab meister täisprotsessi. Alates sellest, kust ja kuidas materjal tuleb. Kuni sinnani, kuhu ta lõpuks läheb ja milline on materjali lõpp. Aga õppimise juures on siiski oluline puutuda kokku erinevate meistritega. On vaja näha eri mõtteviise, käekirju ja isegi elustiile. Selle pealt saab igaüks ise kokku panna, milline meister ta lõpuks tahab olla. Seda tööd tõesti ei saa kellelegi teisele teha jätta.

Lugu ilmus Lõuna- Maalehes

Allikas

Eesti, Huumor, Kultuur, videod
Selgus kilomeetrite kogus, mida Sille pidi imema, et seda mersut saada
INIMENE ON ILMSGT VÄSINUD. (FOTO: KAADER FILMIST JAN UUSPÕLD LÄHEB TARTUSSE)

Lõpuks ometi on teadlased välja arvutanud, kui mitu kilomeetrit emmi pidi Sille im, et just seda mersut saada. Tulemus on üllatav!

Aastaid on terve murdnud pead kultusfilmis „Jan Uuspõld läheb sse“ nähtud/kuuldud stseeni üle, kus Jan Uuspõld kohtub avahel tuntud üheööliblika Sillega ning palub tlt küüti.

Salapärane kohtumine avahel

Filmis peatab Jan auto ja küsib, et kas Sille viiks ta sse. Jan tutvustab end korduvalt Sillele ja korduvalt küsib ta ka küüti sse. Lõpuks avab Sille suu ja ütleb kultuslikuks saanud lause:

„Kas sa, mees, tead ka, mitu kilomeetrit m***i ma olen pidanud im, et seda mersut saada?“

Jan raputab segaduses pead ja vastab, et ta ei tea ja Sille ka ei ütle ning sõidab min. Kuid ärge muretsege – see kõiki painav küsimus on nüüd lõpuks ometi lahendatud.

Vaata klippi filmist siit:

INIMENE ON ILMSGT VÄSINUD. (FOTO: KAADER FILMIST JAN UUSPÕLD LÄHEB TARTUSSE)

Asja võtsid uurida teadlased

Antud te uurimiseks pandi a Üliis kokku sotsioloogide uurimisrühm ning arvutustega paluti abi ka teistest üliidest.

Teadlased võtsid ühendust Prostituutide Liiduga (EPL) ja said sealt hulgaliselt kasulikku infot, mida võtta arvutuste aluseks.

Mis siis selgus? Toome teieni ära ka arvutuste aluseks võetud andmed:

mehe keskmine epikkus:

Keskmine i kestvus: 5-7 minutit, keskmine 6 minutit seega (allikas: New Yorgi seksiterapeut Ian Kerner)

„Kui võtame aluseks, et mehe riistapikkus on ca 14 cm ja i ajal iga imemise liigutuse ajal käib Sille suust läbi vählt pool ehk 7 cm, siis saame välja arvutada, kui suur on ühe ikorra ajal äraimetud sentimeetrite kogus,“ märkis uurimisrühma juht Ainar Saare (43).

„Võttes aluseks eelduse, et Sille on professionaal, kes aega ei raiska, siis tõenäoliselt käis tl asi kiiresti. Nüüd saame oletada, et sekundis tegi ta vählt 2 liigutust, mis teeb kokku 14 cm. Seega 6 minuti jooksul imes Sille ära 5040 cm riista, mis teeb ca 50 meetrit per persoon,“ märkis teadlane.

Mängu tuleb raha

öölindude katuseorganisatsiooni EPLi sõnul võib keskmiseks ikorra hinnaks s pidada ca 50 eurot.

“Pole mingi ime, et Sille ei soovinud oma lt teenitud rahaga ostetud autosse mingit järjekordset riista,” lisas uurimisrühma juht.

Allikas

Eesti, Tervis
Rain Lõhmus: kes lubavad vaktsineeritutele piirangute lõppemist, peavad oma sõnu sööma

Pankur räägib, kuidas vaktsineerimise kulgu vaadates on ta muutunud skeptiliseks lootuses, et vaktsineerimine e leviku peatab.


VIIRUS NAGU FINANTSTURUD: Rain Lõhmus leiab, et nii nagu finantsturgudele püütakse teha mudeleid, aga need eksivad, sest olud muutuvad, on sama ka viirusega. Eelnevad teadmised tulevikku ennustada ei aita.
VIIRUS NAGU FINANTSTURUD: leiab, et nii nagu finantsturgudele püütakse teha mudeleid, aga need eksivad, sest olud muutuvad, on sama ka ega. Eelnevad teadmised tulevikku ennustada ei aita.

. Ta viitab sellega teisipäevahommikusele uudisele, kus Reformierakond teatas, et vaktsineeritutele tulevikus ei kehti.

Lõhmuse vaade tetikale on mõnevõrra teistsugune kui enamikul teistel.

Kõigepealt ütleb ta, et l on tegelikult läinud hästi, olgu siis jutuks vaktsineerimine, vastane võitlus või majanduse käekäik. Detailide üle võib nuriseda, aga suures pildis pole põhjust kurta.

Vaktsineerimise puhul on Lõhmus muutunud aja jooksul skeptilisks – või realistlikumaks. „Pool aastat tagasi arvasin, et vaktsiinide abil saab e ära tappa. Praegu ma enam nii ei arva,“ ütleb Lõhmus. Ta ise veel ei ole vaktsineeritud. „Küll ma selle aga ära teen omas rahulikus tempos. Ma ei peagi igas asjas esimene ol. Pole veel ka elektriautot ostnud.“

See ei tähenda, et Lõhmus oleks vaktsineerimise vastane. Ta ütleb, et vaktsineerimisega tuleb edasi minna. „Raskete juhtude vastu see aitab.“

Küll ei usu ta vaktsineerimisse kui imerelva.

Lõhmus viitab oma jutus korduvalt ile, mida on epideemia abil palju kiidetud. Et nad suutsid hankida kõige kiiremini vaktsiinid. Et suutsid kõige kiiremini inimesed ära vaktsineerida. „Täna aga taaskehab piiranguid, ka vaktsineeritutele. , kes täna s lubavad, et vaktsineeritule uuesti ei tule, võivad ühel hetkel endast rumala mulje jätta.“

Lõhmus ei ole piirangute fänn. „Vabadusel on oma hind,“ viitab ta filosoofilislt. „Ei usu, et rahvad oleksid valmis aastaid kinni istuma.“ Lihtsalt valik tuleb teha ja ühel hetkel ei pruugi keelud-käsud- enam olla ainuvõimalikud.

„Mulle paistab, et teame st endiselt väga vähe. See meenutab mulle üha enam finantsturge, kus ka aastakümneid on püütud ehitada mudeleid ja tulevikku ette näha. Aga turud muutuvad ja mudelid ei tööta. Viirus ka kogu aeg muteerub (muutub) ja jälle senine teadmine enam ei kehti.“

Eesti
Seisukoht | Tanel Kiik ei astu tagasi, sest pank tõstaks ta tänavale?
Seisukoht | Tanel Kiik ei astu tagasi, sest pank tõstaks ta tänavale?
Pressikonverents Stenbocki majas. Foto: Karin Jaanus

Miks sotsiaalministri kohal pideva kriitika kiuste kuidagi tagasi astuda ei taha ning sellekohased nõudmisi kas ignoreerib või räägib, kuidas just edasitöötamisega võtab ta vastutuse?

Esmalt annab talle kindluse ilmne Jüri e kui Keskerakonna esimehe . Oma laste tööautoga vedamise tõttu haridusministri kohalt Mailis Repsi tagasiastumist nimetas suureks kaotuseks. Ajal, mil el endal puhkes skandaal „joogid autosse“, viskus just Kiik peaministri büroo endise juhina e le. ei saa lubada Repsi kõrval ka Kiige kui teise oma lähima usaldusaluse kaotust, see paneks ka ele endale enne presidendivalimisi luuseri pleki külge.

Kuid peamine põhjus, miks Kiik ei saa tagasi astuda, paistab olevat hoopis t 156 tuhande euro suurune eluasemelaen. 30-aastase laenu korral on igakuine tagasimakse 800 eurot, kuid 10-aastase puhul juba 1600. Ministriportfellist loobudes pole Kiigel kohta s, kuhu tagasi minna – rahvas ei valinud teda sinna. Järelikult pole ka mingit garanteeritud sissetulekut.

Kust aga äpardunud minister veel hakkaks üleöö piisavalt palju palka saama, et pank ei tõstaks tagasimaksetega jännijäämise korral teda ilusast korterist lihtsalt tänavale? Nii ei jäägi muud, kui kümne küünega ministritoolist kinni hoida, mida me kõik piinlikkusega peame pealt vaatama. Esimese kahe elainega on Kiik meie tervise peal juba oma võimeid katsetanud, nüüd tulgu või kolmas, kuid pädevamat ministrit ei saa riik lubada, sest ministril on vaja laen tagasi maksta?

Allikas

Eesti, Kirev elu, Teadus
PARMUDE VIHANE RÜNNAK | Higi meelitab kaunisilmseid verevõtjaid. Just praegu on neid kõige enam

Nipp kõigile, kes juuli leitsakupäevadel udega hädas: kui tahad neid pildistada, ei tule nad mitte iialgi! Kui tahad rahus päevitada, on nad kohal.


VIIO AITSAM / MAALEHT

Metsanaine Aira Toss ütleb, et veel kindlam, kui keha päikese jaoks paljaks võtta, on reha või mõni muu tööriist kätte haarata – töötegija higi meeldib udele kõige rohkem. Ka suurte loomade lähedus meelitab neid.

Kõige verejanulisd ongi nad praegu, juuli esimesel poolel, kui stel udel kõige ägedam munemise aeg.

Naisõiguslastel ei tasu ude elukommetesse süveneda, sest üheselt tekitavad need kõva sümpaatiat meessoo suhtes: vaid sed on need, kes pärast viljastamist ihkavad ainult ja ainult verd. Isased ud uvad taimse mahladest, nektarist.

Parm, kibun ja sõgelane

Üldiselt on vereimeja tulekut ikka märgata, kuid üks sort usid, need hallid, keda mõnel pool nimetatakse ka pimeudeks, üllatavad ootamatult.

Nd on need, kes ei hooli ainult palavast päevast, vaid võivad välja ilmuda ka õhtuti, varjus ja lausa pimedas.

Ent usid ongi mitut sorti. entomoloog ehk putukateadlane Jaan Luig õpetab internetis nendel vahet teg, väites, et ud on kärbselised, keda jaotatakse kolme suursse rühma.

Tabanus, Hybomitra, Atylotus).

Chrysops).

Hatopota) on hallid, marmorja tiivamustriga sõgelased. Peale kõigi nende üks suhteliselt harva kohatav lane, kes meenutab välimuse poolest mesilast.

Luigi järgi on s usid 36 liiki. Neid rühmades täpslt määrata on aga vaevaline. Näiteks suure veiseu ja sudeediu eristamisel peab oskama vahet teha ka taguotsamustri kolmnurkadel…

Nn hall tekitab pildistades lausa meeltesegadust, kuna makroobjektiivi abil muutub ta imeilusaks putukaks, kel kaunid värvilised silmad ja mustrilised tiivad.

Just ude silmad on kui imetegu! Kõikidel udel on värvilised, triibulised või täpilised kaunid silmad – kui vaid mahti oleks vereimejale lähedalt otsa vaadata.

Lätlased ja tuhat kollast

Raikküla Farmeri karjakud ütlevad, et laudast ei tasu u otsida – need on lehmade kallal ikka karjamaal. Ootamatult avastame uuputuse aga lüpsiplatsiruumi akna pealt.

Klaasil on lendamas kolme sorti usid – hiigelsuured, kelle ristime veiseuks (igaks juhuks jääb võimalus, et on sudeedi), keskmist sorti läbipaistvate tiibadega ud, kellele nimetust ei oska anda, ja on ka väikesi hallitiivalisi.

Üks keskmine tuleb jalga hammustama – vereohver pildistamise nimel…

Kui lõuakäärid nahasse vajutatakse, on ikka valus küll. Parm surub oma lõuad imedes aina sügavamale, on lõpuks ise lausa upakil, ja kui lõpetab, jääb nahale veretilk. Neli hammustust kannatan välja, oleks jätkanud…

“Eile käisin as, jätsin töötava mootoriga auto korraks aserva,” jutustab lüpsiplatsil e püüda aidanud mees. “Kui tagasi tulin, oli auto usid täis, neid oli seal ikka tuhat. Need on sellised kollakad, keda kutsume ka lätlasteks…”

Kehtna karjaaias püsimatult liikuvate hobuste kohal on näha suuri lendajaid. Õnneks on nõrga tuulega ilm ja e seetõttu vähem.

Aga muidu peetakse talli juures kõige hullks neid suuri, keda kutsutakse helikopteriks, kuna nad lendavad kohale isevärki põrinaga ja ajavad hobuseid hulluks.

“Üldtunnus on, et vihma eel tegutsevad kõik ud väga intensiivselt,” selgitab Kehtna hobusemees Kalju Laiapea, kes räägib, et põhiliselt käivad hobuste kallal hallid ud (“need tohmused”), “ühed kirjud” ja kolmandaks suured, kes hammustavad väga valusasti.

Parmud ka valivad objekti. Näiteks tumeda hobuse peale tullakse sagedamini, heledama peale harvemini.

“Usun, et see, keda just hammustama tullakse, sõltub paljudest asjadest. Näiteks stressis inimest rünnatakse rohkem ja ilmselt kehtib see ka loomade suhtes,” on Laiapea tähele pannud.

Vanasti tehti umääret

Kalju Laiapea meenutab, et kunagi kolhoosiajal oli ols tõhus uvastane määre, mis aitas ühe määrimisega hoida putukaid loomadest pool päeva el.

Määrde koostist ta ei mäleta – kas midagi ihtüooli või tökatiga.

“Kui siin oli Bolševiku kolhoos, kirjutas üks mees kord Listi-nimelisele hobusele määrdega ühele küljele “Listi” ja teisele “kolhoos Bolševiku esimene brigaad”,” muheleb Laiapea.

Tal on pajatada ka lugu, kuidas professor Olev Saveli tõi kord Austraaliast kaasa veiste kõrvarõnga, mis oli töödeldud uvastase vahendiga.

“Austraalias kasutati päeval vängid ja öösiti vähem vängeid rõngaid. Ta tõi kaasa päevase rõnga, mille pakkis viiekordsesse paberisse, kuid ikka lennukis daamid kirtsutasid nina.”

Kes ude ajal rahus as ringi käia tahab, peaks Laiapea õpetuse järgi enne ohtralt sööma küüslauku, mis peletab peale ude ka sääsed ja puugid.

“Siis kutsu kaasa naisterahvas, kes küüslaugulõhna ei karda, ja oled 50 protsenti pääsenud mees,” õpetab Kalju Laiapea.

Vist süüakse s vähe küüslauku, sest ud elavad visalt edasi.

Kohe ei plahvata

Kui sed saavad oma 0,2 kuupsentimeetrit verd kätte, sätivad nad end kusagile rahus istuma.

Viie kuni kümne päeva pärast poetavad vee lähedusse, mõne lehe, varre vms külge munad, korraga 400-600.

See kogum ei plahvata kohe uueks parveks. Igast munast koorub tilluke vastne, kes kukub vette või niiskele pinnasele. Kuni 10 kuu jooksul teeb vastne läbi kuus kestumist, enne kui nukkub.

Alles nukust tuleb välja tiibadega valmik, päris , kes hiliskevadel alustab uut eluringi.

See viimatine jutt on pärit entomoloog Hans Remmi juhendist “ NSV lased (tabanidae): juhend vaatlusteks, kogumiseks ja määramiseks”. Me infoajastul on 1957. aastal ilmunud juhend pea ainus kirjapanek, kust ude kohta täpst teavet saab.


TASUB TEADA

Parmud
– Kuuluvad kahetiivaliste seltsi, kärbseliste alamseltsi, laste sugukonda.
as on lasi (Tabanidae) kaudu 3000 liiki, s 36 liiki.
pikkus võib olla 7–26 mm, iseloomulikud on suured eredavärvilised silmad.
– Verd imevad vaid sed, kelle suised töötavad kääride põhimõttel.
– Tegutsevad päeval, on aktiivsed mai lõpust kuni septembri keskpaigani, eriti aktiivsed juuni teisel ja juuli esimesel poolel.
– Elavad kuni kaks aastat.

Allikas: Hans Remm, “ NSV lased (tabanidae): juhend vaatlusteks, kogumiseks ja määramiseks”; ilm.ee, Jaan Luig

Allikas

Eesti, Uued uudised
Siseministeerium valmistub vargsi üha uute sisserändajate vastuvõtmiseks

Praeguse e juhitav plaanib t sse suurendada. kodanikele sellest muidugi midagi ei räägita ja isegi Riigikogu liikmetele sellest infot ei anta, aga juba otsitakse uus-migrantide portaalile tööjõudu.

Taotlusvooruga „Ingliskeelse veebiväljaande (edasi)arendamine kolmandate riikide kodanikele s“ otsib Siseministeerium partnerit, kelle tegevuse toel tõuseks s elavate ja inglise keelt rääkivate uussisserändajate, sh kolmandate riikide kodanike teadlikkus s toimuvast. Veebiväljandest tuleb projekti käigus kujundada infokanal, mis annab s elavatele uussisserändajatele aktuaalset infot s toimuva kohta.

aotlusvooru eesmärk on arendada välja või täiendada olsolevat veebiväljaannet, kus luuakse igapäevaselt originaalset ja asjakohast sisu ning kajastatakse olulisid ga seotud sündmuseid ja uudiseid nii inglise kui ka eesti keeles. Selleks peab veebiväljaanne sisaldama tänapäevaseid lahendusi, ol kasutajasõbralik, mugav ja lihtsalt haaratav ning arvestama sihtrühma eripäradega. Järjepidevuse tagamiseks ja taotlusvooru eesmärgi täitmiseks tuleb taotlejal välja pakkuda ka jätkustrateegia projekti lõppedes.

Käesolev taotlusvoor keskendub meediatarbimise harjumustele, et soodustada tulemuslikku kohanemist ja hilist lõimumist. Võrreldes venekeelsete kolmandate riikide kodanike ja määratlta kodakondsusega inimestega, kellele on loodud erinevat venekeelset meediat, on keelena või peamise võõrkeelena inglise keelt rääkivate kolmandate riikide kodanikel oluliselt vähem võimalusi hoida ennast s toimuvaga kursis. Seepärast jätkab taotlusvooruga ingliskeelse infovälja arendamist vastavalt sihtrühma vajadustele, huvidele ning meediatarbimise harjumustele, et luua uussisserändajatele tervikpilt ühiskonnas toimuvast.

Taotlusvooru tulemusena luuakse uussisserändajaid ingliskeelse sisuga järjepidevalt uue infoga varustatav meediakanal (või täiendatakse olsolevat), mis tagab kohalikku elu kajastava info olsolu ja asjakohasuse. Seeläbi on väljaanne abivahend, et luua elanikkonna üleselt sidusust erinevate kogukondade vahel, vähendades ühiskonnasiseseid vastuolusid ning erinevate sotsiaalsete gruppide vahelisi pingeid. Kokkuvõttes luuakse kõigile võrdväärse infotarbimise võimalused. s elamise ja eduka iseseisva toimetuleku seisukohalt on oluline tagada kolmandate riikide kodanikele asjakohane ja järjepidev info edastamine s toimuvast poliitilisest, sotsiaalmajanduslikust ja kultuurielust.

Tegevused viiakse ellu ajavahemikus september kuni detsember 2022. Taotlusvooru kogueelarve on 150 000 eurot ning seda rahastatakse 75% ulatuses Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondist ning 25% ulatuses riigieelarvest. Taotluse esitamise tähtaeg on 27.07. kell 11.00. Taotlemise vormide ja juhendiga saab tutvuda aadressil amif.ee.

Seega siis toimub sisserände ettevalmistamine täie hooga, sedapuhku st ja Aasiast, ning tavainimesed sellest eriti midagi ei kuule. Kärpimisaegadel leitakse sisserändajate jaoks ometigi raha ka riigieelarvest ning lisa saab vasakliberaalide fondidest.

The post Siseministeerium valmistub vargsi üha uute sisserändajate vastuvõtmiseks appeared first on Uued Uudised.

Loe otse allikast

Eesti, Majandus, RSS, Uudised
Puude istutamine võib õõnestada kliimakriisi vastast võitlust, hoiatavad teadlased

Laialdaselt kasutatav meede CO2-heite kompenseerimiseks võib tegelikkuses häirida looduslikke ökosüsteeme.

50 juhtiva teadlase kirjutatud aruande kohaselt võivad populaarsed meetmed kliimamuutuste vastu võitlemiseks, nagu näiteks puude istutamine ja bioenergiale üleminek, kahjustada loodust ja õõnestada jõupingutusi globaalse soojenemise vähendamiseks, vahendab Financial Times.

Mõned strateegiad, mis keskenduvad kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamisele, kahjustavad elusloodust ja looduslikke elupaiku ning neid tuleb hinnata terviklikumalt, ütlesid Valitsustevahelise Kliimamuutuste Nõukogu (IPCC) ja rikkuse ja loodushüvede koostöökogu teadlased.

«Bioloogilise mitmekesisuse vähenemine ja kliimamuutus on mõld tingitud inimkonna majandustegevusest ja need tugevdavad teineteist vastastikku,» ütlesid teadlased. «Kumbagi ei õnnestu edukalt lahendada, kui mõlid ei käsitleta koos.»

Teadlased hoiatasid, et ettevõtete ja te hiljutine keskendumine puude istutamisele, et aidata süsiniku neeldumist, ei ole imerohi.

Aruandes öeldi, et õiged puud tuleb istutada õigetesse kohtadesse, et mitte hävitada kohalikke ökosüsteeme, ning lisati, et kliimamuutus võib «drastiliselt vähendada ade leevenduspotentsiaali äärmuslike sündmuste sagenedes, nagu näiteks tulekahjude, putukate ja patogeenide».

Aruande koostanud seminari kaasesimees Hans-Otto Pörtner ütles, et loodusliku lahenduse kasutamine soojenemise vastu on «visioon, mis ei pruugi tõeks saada, kui me laseme kliimamuutustel edasi minna ning isegi suured ökosüsteemid, nagu Amazonase vihmaad, kaotavad järk-järgult oma võimeid leevendada kliimamuutuste mõju».

Ta lisas, et prioriteediks peab ol töö globaalsete heitkoguste vähendamiseks.

Tähelepanu on pöördunud nõndanimetatud looduspõhistele lahendustele heitkoguste vähendamiseks, kuna riiklikud eesmärgid netonulli saavutamiseks muutuvad ambitsioonikamaks ja organisatsioonid otsivad taskukohaseid viise oma süsinikujalajälje vähendamiseks.

Puude istutamine, mis kompenseerib tekitatud süsinikdioksiidi heitkoguseid ja mida organisatsioonid seetõttu kasutavad saastamise kompenseerimiseks, on üha suur all, meelitades investoreid, kes loodavad uusi tuluallikaid arendada.

Samal ajal on bioloogilise mitmekesisuse kriis tõusnud poliitilisse päevakorda. G7 on lubanud kaitsta vählt 30 protsenti maismaast ja ookeanidest ning lubas sel kuul «integreerida» bioloogilise mitmekesisuse vähenemisega seotud küsimused majandus- ja finantsotsuste tegemisse.

Teadlased ütlesid, et kliimat ja loodust ei käsitleta sageli koos, millel võivad olla ohtlikud tagajärjed.

Ühe liigi taimede istutamine, mida kasutatakse bioenergia kütusena (taastuvenergia, mis toodab soojust ja elektrit), on «ökosüsteemidele kahjulik, kui seda kasutatakse väga suures ulatuses,» ütlesid teadlased.

Ometi on bioenergia kui fossiilkütuste asendaja sisse kirjutatud heitkoguste vähendamise plaanidesse organisatsioonide poolt, sealhulgas mõjuka Rahvusvahelise Energiaagentuuri ja Ühendkuningriigi kliimamuutuste komitee poolt, kes nõustavad poliitikakujundajaid.

Teadlased kutsusid i üles lõpetama loodust kahjustava tegevuse, näiteks ade raadamise ja de ülepüügi toetamise, ning ütlesid, et rahvusvahelisel tasandil tuleks kokku leppida «selged raamatupidamisstandardid» süsiniku tasaarvestuse jaoks.

Loe otse allikast

Eesti, Uued uudised
Ise provotseerin, ise nõuan raha – tarandid ja hartlebid hagejatena kohtus

Selle aasta maikuu tundub olevat eriline – nimelt nõuavad i provotseerinud intrigandid raha neilt, kes seda takistada püüdsid.

Indrek Tarandi nõue EK vastu kirjutasid Uued  loos “Indrek Tarandi kaasused on justiitssüsteemi häbiplekk”, nüüd on sellele lisandunud Florian i väljapressimislugu, või nagu kirjutab : “Saksa politoloogiadoktor nõuab Vooglaiult hüvitist. Tunnistajad: ta ise provotseeris! /…/ Lapsevankriga isa, kes el odinlastega sekeldustesse sattus – nii on avalikkuse ette jõudnud Saksa politoloogiadoktor Florian , kelle kohtuasja teisipäeval Harju maakohtus arutati.”

s töötav saksa äärmuslane läks kõnealusel päeval 200 ürituselt lapsevankriga läbi Vabaduse väljakul toimunud rändevastase miitingu, nimetas sealolijaid fašistideks ja rammis siis lapsevankriga turvamehi, naine filmis kõrvalt provokatsiooni kulgu – selline on loo üldtaust. Mees ise on tunnistanud, et ägestus, kuid asus siiski Varro Vooglaiult väidetava valeinfo eest raha välja pressima.

Mõned kommentaarid Õhtulehe loo alt.

lasel pole õigus sekkuda oma välismaal asuva elukohariigi poliitikasse, osaleda partei töös, kuuluda elukohariigi parteisse ja võtta osa .”

“Saksa politoloogiadoktor peaks hüvitist maksma moraalse kahju tekitamise eest eesti rahvale riigi pealinnas.”

“Sõimates eestlasi fašistideks, olles samal ajal nende järeltulija, on ikka kõrgem pilotaaž. See tüüp meenutab roojavat isendit võõra ukse taga, kes küsib paberit ja kui saab eitava vastuse, siis kaebab kõik kohtusse. Miks see “politoloog” oma kodumaal ei tegutse? Kas tase ei võimalda?”

“Talle ei meeldinud, et t lapsevankri rünnakut provokatsiooniks nimetati, t olla olnud emotsionaalselt häiritud lihtsalt. Aga MIKS sel juhul naine elt filmis?”

“Minu vana nimetas selliseid flooriane kiduussideks. Ei tea, miks…”

The post Ise provotseerin, ise nõuan raha – tarandid ja hartlebid hagejatena kohtus appeared first on Uued Uudised.

Loe otse allikast

Eesti, Majandus, RSS, Uudised
USA kütusetorustiku sulgenud häkkerirühma serverid on maas

Tundmatud toimijad näivad olevat sulgenud häkkerirühma Darkside serverid vaid nädal pärast seda, kui see ilmselt Vene taustaga seltskond põhjustas lunavararünnakuga suure kütusetorustiku sulgemise.

Energiafirma Colonial Pipeline torustiku sulgemine jõudis tekitada Ühendriikide idarannikul kütusenappuse ja ostupaanika.

küberturvafirma Recorded Future sõnul möönis Darkside oma oma kodulehele tumeveebis jäetud kommentaaris, et on kaotanud juurdepääsu mõningate oma süsteemide avalikele osadele, muu hulgas blogile ja maksuserveritele.

Rühmituse sõnul on nende serverist kadunud ka krüptovaluutas lunarahamakseid.

Darkside on korraldanud raha väljapressimise eesmärgil rünnakuid ettevõtete vastu, kaaperdades nende IT-süsteeme.

Meedia on spekuleerinud, kes Darkside’i serverid maha võttis. Mõned on kahtlustanud, et selle taga on küberväejuhatusele alluv 780. sõjaväeluure brigaad.

Vastates reedel kongresmenide küsimustele, kas küberväejuhatus kavatseb midagi Darkside’i vstu ette võtta, ütles selle ülem kindral Paul Nakasone, et ta ei aruta üksuse operatsioone.

meedia andmeil maksis Colonial Pipeline häkkeritele lunaraha.

Kanali andmetel nõudis kuritegelik rühmitus pea viis miljonit dollarit. Esialgu pole teada, kui suure summa ettevõte tasus, kuid krüptovaluutaärile ja plokiahela süsteemidele keskendunud Ellipticu analüütikute sõnul tuvastasid nad Darkside’i rahakoti, kuhu Colonial oli kandnud 8. mail 75 bitcoini ehk (3,8 miljonit dollarit).

Turvafirmade andmeil näib Darkside olevat oma tegevuse lõpetanud, kuid nad ei välistanud, et nad võivad taas teise nime all välja ilmuda või et teised jätkavad nende tarkvara kasutamist.

Colonial Pipeline teatas kolmapäeval, et ettevõtte töö on taastumas. Energiafirma hoiatas samas, et kulub veel mitmeid päevi, kuni kütusetarned suudetakse taastada normaalsele tasemele.

Firma teavitas läinud laupäeval, et peatas küberrünnaku tõttu ajutiselt 8900 kilomeetri pikkuse naftatorustiku töö, mille kaudu liigub umbes 45 protsenti kogu idarannikul kasutatavast kütusest.

Kompanii toimetab oma torujuhtmete kaudu bensiini, diislikütust, lennukikütust ja kodumajapidamiste kütteõli Mehhiko lahe äärse naftatöötlustehas idarannikule.

Vena tõrjus teisipäeval süüdistusi, et riigi idarannikut kütusega varustava Colonial Pipeline’i naftatorustiku rivist välja löönud lunavararünnaku taga oli Venal baseeruv rühmitus.

president Joe Biden ütles esmaspäeval, et pole tõendeid Vena võimude seotuse kohta küberrünnakuga Colonial Pipeline’i torustikule, kuid on viiteid, et rünnakuks kasutatud lunavara “asus Venal”.

Biden lubas te kavandatavatel kõnelustel Vene presidendi Vladimir iga üles võtta.

Loe otse allikast

Eesti, Uued uudised
Helle-Moonika Helme: “Kui kristlane tsiteerib oma põhiseadust ehk Piiblit, siis satub ta kohtu alla. See ei ole normaalne”

Riigikogu liige Helle- (EK) tundis Soome saatkonna ees peetud el muret suundmuste pärast, mis loovad pretsedendi Päivi Räsäneni kaasuse näitel.

“Soome on meile olnud eeskujuks, kuid nüüd näeme, et seal on see vaenukõne juba ols ja viib selleni, et kui kristlane tsiteerib oma põhisedaust ehk Piiblit, siis satub ta kohtu alla. See ei ole normaalne.,” rääkis Helme.

The post Helle-Moonika Helme: “Kui kristlane tsiteerib oma põhiseadust ehk Piiblit, siis satub ta kohtu alla. See ei ole normaalne” appeared first on Uued Uudised.

Loe otse allikast