Muusikainstrumentide süstemaatiline loend
Keelpillid · Puhkpillid · Klahvpillid · Löökpillid
Siin on süstemaatiliselt loetletud muusikainstrumente. Süstematiseerimise alused:
- heliallika tüübi järgi
- heli tekitamise viisi järgi
- mänguviisi järgi
- päritolumaa järgi
- diapasooni järgi
Sama muusikainstrument võib esineda mitmes kategoorias. Kui teisiti ei mainita, on kategooriasisene muusikainstrumentide järjestus alfabeetiline.
Õhkpillid ehk aerofonid
Aukhuulikuga puupillid
altflööt - bassflööt - flööt ehk suur flööt - kontrabassflööt - pikoloflööt ehk väike flööt ehk pikulina ehk pikolo
altplokkflööt - bassplokkflööt - sopranplokkflööt - tenorplokkflööt
Muud aukhuulikuga puupillid
didžeriduu - okariin - pardipill - paaniflööt
Lesthuulikuga puupillid
Ühekordse lesthuulikuga puupillid
altklarnet ehk bassettsarv - bassklarnet - klarnet - kontrabassklarnet
altsaksofon - baritonsaksofon - bass-saksofon - sopransaksofon - tenorsaksofon
Muud ühekordse lesthuulikuga puupillid
Kahekordse lesthuulikuga puupillid
Muud kahekordse lesthuulikuga puupillid
Kolmekordse lesthuulikuga puupillid
Neljakordse lesthuulikuga puupillid
Muud lesthuulikuga puupillid
Muud vaskpillid
alpisarv - alt - bariton - bugle - cimbasso - kornet - eufoonium - flüügelhorn - melofon - metsasarv - ofikleid - sackbut - serpent - shofar - susafon - tenor - wagneri tuuba
Võnkuva metallkeelekesega õhkpillid
akordion - bajaan - eesti lõõtspill - harmoonium - karmoška- lõõtspill - nuppakordion - suupill
Kombineeritud õhkpillid
orel - barokkorel - mehaaniline orel - pneumaatiline orel - positiivorel ehk regaal - väntorel
Muud õhkpillid
Keelpillid ehk kordofonid
Viiuli perekond
diapasooni järgi
Viiul - Vioola ehk altviiul - Kolmekeelne vioola - Tšello - Kontrabass
Viola da gamba perekond
Muud poogenpillid
akustiline kitarr - basskitarr - klassikaline kitarr - elektrikitarr - havai kitarr (slide kitarr)
Muud näppepillid
balalaika - bandžo - harf - kannel - kroncong - lauto - lüüra - mandoliin - Moodswinger - Moonlander - sitar - ud - ukulele
Löökkeelpillid
Kindla helikõrgusega löökpillid
Membranofonid
Kindla helikõrgusega idiofonid
Kindla helikõrgusega metallist idiofonid
fleksaton (inglise keeles Flexatone) - kariljon - kellamäng - käsikellad (inglise keeles Handbells) - torukellad ehk orkestrikellad (inglise keeles Orchestra bells) - tšelesta (itaalia keeles Celesta) - tubafon - vibrafon
Kindla helikõrgusega puust idiofonid
ksülofon - ksülorimbafon ehk ksülorimba (inglise keeles xylorimba) - marimbafon ehk marimba
Kindla helikõrgusega klaasist idiofonid
pudelid - klaasharf (inglise keeles glass harp) - klaasharmoonika (inglise keeles glass harmonica)
Kindla helikõrgusega kivist idiofonid
Ebamäärase helikõrgusega löökpillid
Ebamäärase helikõrgusega membranofonid
atabake (inglise keeles Atabaque) - batatrumm ehk Bàtá (inglise keeles Batá drum) - bongod (inglise keeles Bongo drums) - džembe ehk djembe ehk jembe - kammipill[1] - konga ehk tumba - kuika (hispaania keeles Cuíca) - pandeiro (inglise keeles Pandeiro) - suur trumm (itaalia keeles Gran cassa) - tambora (inglise keeles tambora) - tom-tom - tamburiin ehk buben - timbales - väike trumm
Ebamäärase helikõrgusega idiofonid
Ebamäärase helikõrgusega metallist idiofonid
aisakellad (inglise keeles sleigh bells) - alasi (inglise keeles anvil) - antiiktaldrikud (inglise keeles Antique cymbals) - cabasa (inglise keeles Cabasa) - gong - hiina taldrikud (inglise keeles china cymbal) - hi-hat (inglise keeles Hi-hat) - jaava gong - krotali ehk pompei taldrikud - kuljused - kõuemürin ehk lastra (inglise keeles thunder machine) - lehmakell (inglise keeles cowbell) - mark tree - pandeiro (inglise keeles pandeiro) - pedaaltaldrikud ehk hi-hat - pompei taldrikud -> krotali - sõrmetaldrikud (türgi keeles zil, inglise keeles finger cymbals) - taldrikud (inglise keekes Cymbal) - tamburiin - triangel (inglise keeles triangle) - tamtamm
Ebamäärase helikõrgusega puust idiofonid
bambuskimp - guiro (inglise keeles scraper, prantsuse keeles güiro) - kastanjetid (inglise keeles castanets või bones) - kasttrumm (hispaania keeles cajón) - klaves ehk kõlapulgad - käristi (inglise keeles ratchet) - marakas ehk marakassid (inglise keeles maracas või cuban rattles) - piitsalöök ehk piitsaplaks (inglise keeles whip) - puuplokk ehk puutrumm (inglise keeles wood block) - reko-reko - šekere (inglise keeles Shekere) - templiplokid (inglise keeles temple blocks) - txalaparta
Ebamäärase helikõrgusega klaasist idiofonid
Muud löök- ja mürapillid
autosireen - jauram - kulissflööt ehk džässflööt ehk linnuvile (inglise keeles slide whistle või song whistle) - liivapaberiklotsid (inglise keeles sand blocks) - lokulaud - lõvimöire - sireen - tuulemasin (inglise keeles wind machine) - vile (inglise keeles whistle)
Mänguviisi järgi süstematiseeritud löökpillid
Idiofonid
Tampivad idiofonid
(inglise keeles stamping idiophones) heli tekib esemest, millega lüüakse vastu maad või mõnda teist kõva alust, nt kepi või seest õõnsa helitoru (inglise k hollow tube, õõnes bam275 busest või puust toru, mille alumine ots on kinnine) löök vastu maad või põrandat, ühe-kahe-kolme nuiaga tampimine uhmris, stepkingades tantsimine
helitoru - kepp - stepptantsu king - uhmer
Tambitavad idiofonid
(inglise keeles stamped idiophones) heli tekib alusest, mille vastu lüüakse, nt löök rusikaga vastu söögilaua pealispinda, löök kepiga vastu palki, rütmiline tants augu kohal, mis on kaetud kõva resoneeriva kattega jms.
Raputatavad idiofonid
(inglise keeles shaken idiophones) heli tekib eset raputades
kõristi - kuljused - helisevad metallkaunistused riietel - kõrinatega õllekann
Löödavad idiofonid
(inglise keeles percussion, ka struck idiofones) valmistatakse sellistena, et heli saamiseks tuleb neid lüüa pulga või erilise nuia või muu vahendiga
eesti lokulaud - gong - hang – kell (palgilöögiga helisema pandav) - ksülofon - tilaga kell ehk kõraga kell - triangel
Väristatavad idiofonid
(inglise keeles concussion) heli saadakse kahe või enama sarnase osa (= eseme) kokkulöömisega
Hõõrutavad idiofonid
(inglise keeles friction) heli tekib hõõrumisest, mõnikord (nagu laulva sae puhul) hõõruvad kaks pinda vastamisi, samuti tekib heli hõõrudes niiske sõrmega mööda klaasi serva, heli võib tekitada ka kampoliga määritud ust sõrmega hõõrudes
Kraabitavad idiofonid
(inglise keeles scraped) heli tekitatakse, tõmmates pulga või muu vahendiga järsult üle riibitud või ebaühtlase aluspinna
eesti tuhapill - käristi - pesulaud - pingipill - vaalikurikas -
Näpitavad idiofonid
(inglise keeles plucked, nimetatakse ka linguaphones) heli tuleb ühest või enamast raami külge kinnitatud laastukujulisest keelekesest, mis näppides helisema pannakse
NB! Süstematiseerimist vajavad löökpillid
Kindla helikõrgusega
Dultsimer en:Hammered dulcimer Lithophone en:Lithophone Metallofon
Rototoms en:Rototoms Steel drums en:Steel drums
Ebamäärase helikõrgusega
Bell tree en:Bell tree Chime tree en:Chime tree Crash cymbals en:Crash cymbals
Kick drum en:Kick drum Luud (muusika) en:Bones (instrument) Ride cymbal en:Ride cymbal Sizzle cymbal en:Sizzle cymbal Splash cymbal en:Splash cymbal Spoon (muusika) en:Spoon (musical instrument) Suspended cymbal en:Suspended cymbal Tabla en:Tabla taiko drum en:Taiko Tenortrumm en:Tenor drum Cylindrical drum en:Cylindrical drum Conical drum en:Conical drum Barrel drum en:Barrel drum Hourglass drum en:Hourglass drum Goblet drum en:Goblet drum Footed drum en:Footed drum Long drum en:Long drum Frame drum en:Frame drum Friction drum en:Friction drum Kazoo en:Kazoo
klaver - klavessiin ehk tšembalo - orel
akordion - bajaan - eesti lõõtspill - harmoonium - karmoška- lõõtspill - nuppakordion
Elektroonilised muusikainstrumendid ehk elektrofonid
Muud elektroonilised muusikainstrumendid
elektrooniline trumm - hammondi orel - Ondes Martenot - Synclavier - teremin - trummimasin (drum machine)