Tuuleheide

Tuuleheide Taevaskojas
Tuules mahalangev kuusk Tammneeme külas

Tuuleheide on metsanduses looduslik mehaaniline nähtus, mille tagajärjel paiskub puu tuule mõjul koos juuremättaga ümber, paljandades juurestiku. Tüve murdumise korral on tegemist tuulemurruga.[1]

Põhjustajad

Tuuleheite ja tuulemurru põhjustajaks on tugevad tuuled, mis murravad puu pooleks või lükkavad koos juurtega ümber.

Tuuleheide mõjutab enim kuuski ja teisi pinnapealse juurestikuga puuliike. Kõdusoometsades on kuuskede tuuleheiteala laanemetsadega võrreldes tunduvalt suurem. Tuulemurdu esineb puuliigiti kõige rohkem kaskedel.[1] Tuuleheite ja tuulemurru tõenäosus suureneb metsa sihtide, trasside jne raiumisel.[2]

Mõju loodusele

Tuulemurd ja tuuleheide on ühed suuremad metsade ökosüsteemi kahjustajad. Tuulemurru põhjustatud suured avatud piirkonnad võivad hävitada mõned metsatüübid täielikult. Surnud liikide asemele tulevad uued liigid, mis on kohastunud uute tingimustega. Näiteks varasem varju talunud taimestik hävib ja selle asemele tuleb taimestik, mis vajab kasvamiseks rohkelt valgust. Tuulemurd pakub erinevatele organismidele rohkelt toitu ja elupaiku. Tuulemurd on nagu maha jäetud põld, kuhu lõpuks kasvab peale uus mets. Mingil ajal kasvavad selles piirkonnas teised, uued liigid, kuid kui mets taastub, kaob enamik valgusnõudlikke taimi ja nendest toituvad organismid. Varasemad varjutaluvad taimeliigid naasevad koos nendest toituvate liikidega.[3][4][5]

Ennetamine

  • Vältida metsa tugevat harvendamist  
  • Metsade kuivendamine liigniisketel aladel
  • Uuendusraieid tuleb alustada tuulealusest servast
  • Istutamisel peaks meeles pidama, et segapuistus esineb tuuleheidet ja tuulemurdu vähem kui puhtpuistus[2]

Majanduslikud kahjud

Tuuleheited põhjustavad Eesti metsades suure osa iga-aastastest metsakahjudest.

2001. aastal hindas Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) esialgsete andmete põhjal rahaliseks kahjuks 0,5 miljonit krooni. Peamised tuulekahjustused olid Saare- ja Hiiumaal, kus oli maha langenud üle 1000 tihumeetri puitu.[6]

2010. ja 2011. aastal registreeriti 14 000 ha piires metsakahjustusi, millest 40% moodustusid tormikahjustused ehk tuuleheide ja -murd. [7]

2010.–2013. aastal olid kõige suuremahulisemad metsakahjud tingitud tuulemurrust ja tuuleheitest, selles ajavahemikus registreeriti kahjusid 2367 – 11 368 ha maa-alal.[8]

2017. aastal registreeriti tormikahjustusi seal hulgas ka tuuleheidet 1572 hektaril.[9]

Viited

  1. 1 2 Kristel Turja. "Tuuleheidete omadused ja juurepaljandite samblikukooslused laane- ja kõdusoometsades" (PDF). Magistritöö. Vaadatud 26.02.2019.
  2. 1 2 Heino Õunap. "Olulisematest metsakahjustustest Eestis" (PDF). Õppepäevade materjalid. Keskkonnateabe keskus. Vaadatud 26.02.2019.
  3. ↑ Gen Alev. "Tuulekahjustused viljakates kuusikutes" (PDF). Bakalaureusetöö. Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 26.02.2019. Vaadatud 26.02.2019.
  4. ↑ "Wind as a natural disturbance agent in forests: a synthesis".
  5. ↑ "Impact of windthrow and salvage-logging on taxonomic and functional diversity of forest arthropods".
  6. ↑ "Torm tekitas riigimetsas poolemiljonilise kahju".
  7. ↑ "Eesti maaelu arengukava 2014–2020" (PDF). Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 27. jaanuar 2019.
  8. ↑ "Metsakahjustuste ennetamine ja nende tegevuste hinnanguline maksumus" (PDF).
  9. ↑ "Metsade tervislik seisund" (PDF). Aastaraamat Mets 2017. Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 27. veebruar 2019.
allikas: https://et.wikipedia.org/wiki/Tuuleheide