Aleksander Lint
Aleksander Lint (7. jaanuar 1886 Külitse, Ropka vald – 28. juuli 1970 Tartu) oli eesti õpetaja, koolijuht, ornitoloog[1] ja kodu-uurija.[2]
Ta õppis Soinaste vallakoolis ja Ropka ministeeriumikoolis, aastatel 1901–1905 õppis Tartu II Õpetajate Seminaris. Aastatel 1905–1911 töötas Leedi vallakooli õpetajana, aastatel 1911–1922 oli Hageri Haridusseltsi algkooli juhataja. Aastatel 1916–1917 osales I maailmasõjas. Aastatel 1922–1932 töötas õpetajana Läänemaa Õpetajate Seminaris, 1929–1932 oli samaaegselt seminari algkooli juhataja. Aastatel 1932–1940 töötas ta Tartu Pedagoogiumi õpetajana, 1940–1944 Tartu I Algkooli õpetajana. Aastatel 1945–1946 oli ta Haapsalu Õpetajate Seminari õppealajuhataja, 1946–1948 seminari direktor, seejärel aastatel 1948–1956 samas (1950. aastast Haapsalu Pedagoogilise Kooli) bioloogiaõpetaja.[1]
Ornitoloogina uuris ta muu hulgas vareslaste arvukust Tartu ümbruses. Ta uuris ka ohvrikive ja kuivjõgesid.[2]
2013. aastal avati Haapsalus Väikese viigi ääres tema mälestuspink.[3]
Tunnustus
Viited
- 1 2 Eesti biograafiline andmebaas ISIK
- 1 2 Eesti entsüklopeedia. 14. köide: Eesti elulood. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2000, lk 647.
- ↑ Aleksander Lint sai viigi äärde pingi. Lääne Elu, 9. oktoober 2013
Välislingid
- Aleksander Lint Eesti biograafilises andmebaasis ISIK