Esmaspäeval koguneb riigikogu oma kevadise töösessiooni avaistungile. Parlamendi menetluses on 85 eelnõu, nende seas ka vabariigi presidendi valimise seaduse muutmise eelnõu. 37 riigikogu liiget algatasid eelnõu eesmärgiga tuua presidendikandidaatide registreerimise tähtaeg varasemaks ning anda igale kandidaadile võimalus pidada kuni kümneminutiline ettekanne nii riigikogus kui ka valimiskogus.

Muudatust põhjendatakse sellega, et praegu jääb kandidaatide esitamise ja hääletamise vahele liiga vähe aega nende seisukohtadega tutvumiseks. Kas probleem peitub tõesti ajaraamis või hoopis kandidaatide valikus või valijate teadlikkuses?

Presidendiks sobib inimene, kes peaks oma senise tegevusega olema andnud piisavalt kindlust selle ameti väärikaks pidamiseks. Kui see nii ei ole, siis ei lahenda olukorda ka nädala jagu varasem tähtaeg kandidaadi esitamiseks või kümneminutiline ettekanne.

Eelnõu ajend pärineb suuresti 2016. aastast, mil Kersti Kaljulaid esitati justkui üllatuskandidaadiks pärast erakondlike kandidaatide läbikukkumist. Kui riigikogu liikmetele polnud Eestit esindav Euroopa Kontrollikoja liige tuttav, on põhjust vaadata pigem enda, mitte seaduse poole. Pealegi pole kehtiv õigus kunagi takistanud kandidaatidega tutvumist.

Lisaks soovitakse muuta valimiskogu moodustamise korda nii, et omavalitsuste esindajate osakaal suureneks ja taastuks haldusreformi eelne tasakaal. Põhiseaduskomisjonis detsembris toimunud istungil tõstatati küsimus, kas põhiseaduse väljatöötamise ajal sooviti reguleerida iga omavalitsuse esindajate arvu või peeti oluliseks ka riigikogu ja kohalike omavalitsuste esindajate kindlat proportsiooni.

Põhiseaduse Assamblee peamine vaidlusküsimus puudutas siiski seda, kas presidenti peaks valima rahvas otse. Apelleeriti rahva soovile presidenti valida, kuigi tõdeti, et tegemist on pigem päevapoliitilise kui kontseptuaalse küsimusega.

Suuresti just seetõttu jõuti kompromissini, et esimesel korral valiti president rahvahääletusel, edaspidi on see riigikogu ülesanne ning kui riigikogus kokkuleppele ei jõuta, kutsutakse kokku valimiskogu. Presidendi valimist käsitleti põhiseaduse väljatöötamisel riigielu küsimusena ning pikemalt ei arutatud selle üle, kas omavalitsuste esindajate osakaal valimiskogus on piisav.

Esialgne riigivanema nime kandnud riigipea valimise korra sõnastus nägi ette, et riigivanema valib koosseisu enamusega valijameeste kogu, mis koosneks riigikogu liikmetest ja vähemalt sajast omavalitsuste esinduskogude poolt delegeeritud liikmest.

Peet Kask, kes juhtis Põhiseaduse Assambleel presidendi peatüki eest vastutavat toimkonda, väljendas seisukohta, et riigipea tuleks valida eelistatult parlamendis, kuid “maakondade esindajate osavõtt on mõeldav, aga nende arv ei peaks ületama poolt parlamendi liikmeist”. Seega ei peetud põhiseaduse loomisel vajalikuks, et valimiskogus peaks olema omavalitsuste esindajaid rohkem kui riigikogu liikmeid.

Põhiseaduse loomisel ei tegeletud presidendi valimise korra detailidega. Arutada tuli palju olulisemaid küsimusi. Presidenti nähti stabiilsele demokraatiale sobivalt sümboolse võimuga “lilleneiuna”, seejuures mitte halvustavalt või pisendavalt.

Peet Kask kirjeldas assamblee 27. septembri 1991. aasta istungil, et riigipea “peab poliitikat tähelepanelikult jälgima ilma vähimalgi määral sekkumata, et vahele astuda ainult siis, kui kõik poliitikud on end kuidagi korraga “täis teinud” ja normaalne protseduur umbe jooksnud, mis ehk juhtub kord sajandis”.

Parlament muidugi võib presidendivalimiste protseduuri parendamisega tegeleda. Paremaks saab kindlasti. Samal ajal peaks tööd jätkuma ka ülejäänud pea 80 eelnõuga.

Valimiskogu moodustamise korra muutmise üheks põhjenduseks on omavalitsuste tähtsustamine. Kui eesmärk on päriselt omavalitsuste rolli sisuline suurendamine, siis selleks on palju parem lahendus muuta kohaliku omavalitsuse korralduse seadust, mille muutmise eelnõu on samuti praegu parlamendis menetluses. Lisaks on põhiseaduskomisjonis juba üle pooleteise aasta ootamas korruptsioonivastase seaduse eelnõu, mis tegeleb toimingupiirangu ja ametiisiku mõistega, ning järge ootavad erakonnaseaduse muudatused ja keelatud annetuse regulatsioon.

Ootame sisulisi arutelusid nendeski küsimustes. Jõudu tööle!

Kõiki Vikerraadio päevakommentaare on võimalik kuulata Vikerraadio päevakommentaaride lehelt.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.