Presidendi kavandatud kohtumisel administratsiooni kõrgete ametnikega arutatakse samme, mis võivad hõlmata valitsusvastaste infoallikate tugevdamist veebis, salajaste küberrelvade kasutamist Iraani sõjaväe- ja tsiviilobjektide vastu, režiimi suhtes senisest tugevamate sanktsioonide kehtestamist ja sõjalisi lööke, vahendas väljaanne The Wall Street Journal (WSJ) anonüümsete ametnike öeldut.

Ametnike sõnul peaksid teisipäevasel kohtumisel osalema välisminister Marco Rubio, kaitseminister Pete Hegseth ja USA kõrgeim sõjaväelane, staabiülemate ühendkomitee juht kindral Dan Caine.

Pühapäeval presidendilennuki pardal reporteritega rääkides ütles Trump, et ta on kaalunud sõjalisi võimalusi Iraani ründamiseks pärast seda, kui režiim on otsustanud hakata kasutama protestijate mahasurumiseks surmavat jõudu.

“Me kaalume mõningaid väga tugevaid võimalusi,” ütles Trump. Kui aga Iraan vastab rünnakule, võttes sihikule piirkonnas asuvad USA väed, rünnatakse neid sellise jõuga, mida nad pole kunagi varem kogenud, lisas president.

Pühapäeval ähvardas Iraani parlamendi spiiker rünnata Ameerika sõjaväebaase Lähis-Idas, kui USA astub esimese sammu.

Trumpilt ei oodata teisipäevasel kohtumisel lõplikku otsust, kuna arutelud on alles algusjärgus.

Mõned ametnikud ütlesid, et eelmisel nädalal toimunud kõrgemate administratsiooni töötajate esialgsete arutelude käigus väljendasid abilised muret, et kui USA või Iisrael sekkuvad protestijate toetuseks, võib see anda tuge režiimi propagandale, mille kohaselt üleriigilise ülestõusu taga on vaenulikud välisjõud.

WSJ märkis, et Pentagon ei ole potentsiaalsete sõjaliste rünnakute ettevalmistamiseks seni vägesid liigutanud. USA peaks paigutama ressursse mitte ainult rünnakute alustamiseks, vaid ka Ameerika vägede kaitsmiseks piirkonnas. USA viis hiljuti lennukikandja USS Gerald R. Fordi ja selle löögigrupi Vahemerelt Ladina-Ameerikasse, mistõttu Lähis-Itta ega Euroopasse pole jäänud ühtegi lennukikandjat.

Arutelud toimuvad ajal, mil regioonis on juba niigi pinged, eriti Süüria pärast. USA korraldas laupäeval ulatusliku rünnaku Islamiriigi sihtmärkide vastu Süürias vastuseks kahe Ameerika sõduri ja tsiviiltõlgi tapmisele detsembris.

Mõnede ametnike sõnul saadetakse enne Trumpi kohtumist valitsusasutustele memod, milles küsitakse nende konkreetset panust Iraani ründamisel, sealhulgas võimalike sõjaliste sihtmärkide ja majanduslike valikute osas.

Ametnike sõnul on üks arutlusel olev variant võimalus, et USA saadab Trumpi administratsiooni ajal esimest korda Iraani miljardär Elon Muskile kuuluva satelliidipõhise internetiteenuse Starlink terminalid, mis aitaks protestijatel toime tulla sellega, et võimud katkestasid riigis tavapärase internetiühenduse.

Trump ütles, et räägib Muskiga Starlinki satelliitinterneti terminalide saatmisest Iraani.

USA välisminister Rubio ja Iisraeli peaminister Benjamin Netanyahu pidasid laupäeval vestluse, milles ametnike sõnul arutati Iraani protestide teemat ning Süüriat ja Gaza olukorda puudutavaid küsimusi.

Mõned administratsiooni ametnikud on mures, et igasugune USA sekkumine võib piirkonnas pingeid süvendada ning provotseerida otsese vastasseisu USA, Iraani ja võimalik, et ka Iisraeli vahel. Administratsioon on teadlik ka sellest, et sümboolsemal viisil tegutsemine, mis kahjustab, kuid ei alanda režiimi, võib demoraliseerida protestijaid, kes usuvad, et Washington neid toetab, märkis WSJ.

USA asepresident J. D. Vance ütles eelmisel nädalal, et Iraanilt oodatakse endiselt valmisolekut pidada USA-ga läbirääkimisi oma tuumaprogrammi üle, mis on potentsiaalne märk sellest, et Washington on avatud diplomaatilisele, mitte sõjalisele lahendusele praeguses kriisis. “Kõige targem asi, mida nad oleksid võinud teha, oli see, et nad oleksid pidanud Ameerika Ühendriikidega tegelikult läbirääkimisi selle üle, mida me näeme nende tuumaprogrammi osas,” ütles ta ajakirjanikele Valge Maja briifingul.

USA ametnike sõnul pole Teheran viimastel kuudel tõsiseid ettepanekuid kõnelusteks esitanud.

Teheran ei näita praegu mingeid märke, et kardaks USA aktsioone. Lisaks ähvardusele rünnata regioonis paiknevaid Ameerika baase on Iraani kõrgeim juht ajatolla Ali Khamenei ja tema abilised andnud käsu meeleavalduste jõulisemaks mahasurumiseks. Iraani peaprokurör Mohammad Movahedi Azad ütles laupäeval, et protestides osalevad inimesed on Jumala vaenlased – süüdistus, mis toob kaasa surmanuhtluse.

Riigi armee teatas laupäeval, et nad kaitsevad kindlalt riiklikke huve, strateegilist infrastruktuuri ja avalikku vara, süüdistades rahutustes Iisraeli ja nn terroristlikke rühmitusi ning lubades “vaenlase plaanid nurjata”.

Protestid algasid kaks nädalat tagasi kaupmeeste protestidega majandusliku olukorra vastu ning kasvasid 8. jaanuaril üleriigiliseks mässuks režiimi vastu. Iraani inimõiguste aktivistide pühapäeval avaldatud andmete kohaselt on rahutustes hukkunud üle 500 inimese, sealhulgas julgeolekuteenistuste liikmed.

USA uus õhurünnak Iraanile oleks teine ​​kord, kui Trump annab loa rünnakuks selle riigi vastu. Mullu juunis ründasid Ühendriikide õhujõud kolme Iraani tuumaobjekti, takistades režiimi tuumaprogrammi elluviimist.