Viimastel aastatel on Eestis taastuvenergiale üleminek kasvanud pöördumatuks uueks reaalsuseks. 2024. aastal moodustas taastuvenergia Eesti elektritoodangust üle 63 protsendi ja kasvas 33 protsenti eelneva aastaga võrreldes. Tuuleenergia toodang tõusis 2024. aastal eelneva aastaga võrreldes 70 protsenti. Ka päikeseenergia sektor näitas tugevat kasvu, mida tunnistab päikeseparkide koguvõimsuse kasv aasta jooksul 50 protsenti (Eesti Tuuleenergia Assotsiatsioon 2025).
Selline areng näitab, et traditsiooniliste energialahenduste juurde tagasipöördumine ei ole enam realistlik ning edaspidi tuleb fokusseerida eelkõige sellele, kuidas suudaksime taastuvenergiat kõige efektiivsemalt kasutada ja juhtida. Seepärast peab Eesti suunama oma fookuse peamiselt tuule- ja päikeseenergiat kombineerivatele hübriidlahendustele, mille jätkusuutlikkuse tagavad akusalvestid.
Arvestades, et Eesti maaressursid on piiratud ja on vajadus energiatootlikkust maksimeerida, siis on ainus strateegiliselt õige valik tuule- ja päikeseenergia hübriidsüsteem.
2018. aastal tehtud uuringus otsiti vastust küsimusele, milline taastuvenergiasüsteem suudab luua kõige suurema tootlikkuse. Leiti, et samale maa-alale paigaldades nii päikesepaneele kui ka tuulikuid, saame kõige efektiivsemalt kasutada väikeseid maa-alasid elektri tootmiseks.
Kombineeritud süsteemi puhul on küll võimsus madalam, kuid sama kogus energiat toodetakse väiksema algkapitalikuluga, sest olenevalt ilmastikust toimivad kas tuulikud või päikesepaneelid. Seega on aasta lõikes tootlikke tunde siiski rohkem, sest päikesepaneelid üksi suudavad elektrit toota vaid umbes 19 protsenti aastast, aga hübriidsüsteem töötab umbes 30 protsenti aastast (Chandok, J. S., & Dutta, V. 2018).
Seega suurendab hübriidsüsteem tootlikke tunde ligi poole rohkem ja Eesti vahelduvad ilmastikuolude kontekstis on strateegiliselt kõige mõistlikum kasutada piiratud maa-alasid maksimaalselt ja madalama algkapitalikuluga
Taastuvenergia osakaalu kiire kasv Eestis on küll hädavajalik energiajulgeoleku saavutamiseks, kuid see toob endaga kaasa vältimatu ohu süvenevatele tehnilistele ja majanduslikele väljakutsetele. Analüüsidest selgub, et Eesti elektrihinnad ja tarbimisnõudlus võivad taastuvenergia osakaalu kasvades muutuda ebastabiilsemaks, ning tekitada suuremaid hinnakõikumisi ja tarbimistippe (Putkonen, Lindroos, Neniškis & Žalostiba, 2025: 54).
Kriitikute põhiargumentidest vastab ka tõele, et taastuvenergiaallikatele toetumine üksi on kallis ja ka hinnad ebastabiilsed, kuna päikese- ja tuuleenergia on oma olemuselt äärmiselt ilmastikust sõltuvad. Taastuvenergiaallikad on küll konkurentsivõimeliste tootmishindadega, kuid ressursside muutlikkus nõuab paindlikku lahendust, et tasakaalustada tootmise kõikumisi ja tarbijahindu (Baird, Z. S., Neshumayev, D., Järvik, O., & Powell, K. M. 2021:20).
Kuigi kriitikud keskenduvad õigustatult hinnastabiilsuse ja süsteemi juhtimise riskidele, pole probleemiks taastuvenergiaallikad ise, vaid puuduv paindlik ja töökindel reservvõimsus, mis suudaks ilmastikust tingitud puudujääke kompenseerida ja tasakaalustada tarbimistippe.
Ebakindlused energia juhtimises ei saa olla vastuvõetavad riigile, mis on seadnud prioriteediks energiajulgeoleku. Taastuvenergia kõige suurem oht seisneb juhtimisvõimekuse ebastabiilsuses, mida on kinnitanud ka Eesti Energia endine juht Hando Sutter, kes nentis Hispaania 2025. aasta ulatusliku elektrikatkestuse taustal, et taastuvenergia kasvav osakaal muudab süsteemi juhtimise äärmiselt keeruliseks kui tuule- ja päikeseenergia tootmise osakaal ületab teatud piiri ja see võib kaasa tuua ka sagedasemaid elektrikatkestusi (ERR 2025).
Eelnevate probleemkohtade puhul ei tasuks öelda, et taastuvenergia puhul on tegemist ebaefektiivse energialahendusega. Igal energiaallikal on oma probleemkohad, aga ka lahendused. Seega tuleb lahendada tehnoloogilist probleemi uute tehnoloogiate rakendamisega.
Taastuvenergia tõhusaks integreerimiseks elektrisüsteemi ja probleemide vältimiseks on kõige efektiivsem lahendus akusalvestite rakendamine. Selleks, et taastuvenergialahendused oleksid oma nõudliku iseloomuga efektiivsed, on äärmiselt oluline tagada reservvõimsus.
Erinevaid lahendusi võrreldes leiti uuringus, et võrgutasandil akusalvestid on kõige kulutõhusamad variandid ning ei eitatud, et ka olemasolevate õlijaamade säilitamine võib olla variant reserviks äärmuslike olukordade puhul (Putkonen, Lindroos, Neniškis & Žalostiba: 54).
Taastuvenergia tegeliku efektiivsuse kasuks räägib ka 2021. aastal tehtud uuring, mis näitab, et energiasüsteemi efektiivsus on alles selgelt nähtav, kui rakendatakse salvestuslahendusi, mis mõjutavad ka tarbijahindu ja investeeringute kogukulu.
Uuring leidis, et ka pelgalt tuuleenergia osakaalu laiendamisega on hinnad salvestuslahendustega soodsamad kui praegu (Baird, Z. S., Neshumayev, D., Järvik, O., & Powell, K. M. 2021:20). Seega on võrgutasandi akusalvestid parim ja kriitilise tähtsusega investeering, mis suudab vähendada hinnakõikumisi, tagada stabiilse juhtimise ja aidata edukalt teostada taastuvenergiale üleminekut.
Eesti astub samme tõhusamale taastuvenergiale ülemineku suunas. Näiteks avas Eesti Energia Auveres 2025. aasta alguses riigi suurima akusalvesti. Auvere akusalvesti rajati eesmärgiga tugevdada regionaalset elektrivõrku ja vähendada tarbijatele tipuhindade ajal tekkivat koormust. Projekti alustati vahetult enne Balti elektrisüsteemi lahti ühendamist Venemaa võrgust, mis näitab kindlameelset otsust panustada taastuvenergiale üleminekusse (Maisch, 2025).
See on Eestile äärmiselt oluline samm ka tehnoloogilise võimekuse tagamiseks, sest nagu ütles ka Hando Sutter, tuleb tuule- ja päikeseenergia süsteemi juhtimise töökindlus garanteerida salvestussüsteemidega (ERR 2025).
Eestisse rajatud salvesti võimsus suudab oluliselt vähendada kogu Baltikumi elektrisüsteemi tasakaalustamise kulusid. Akusalvesti majanduslik mõju kaalub üle igakülgselt eeltoodud probleemid. See stabiliseerib turgu, kuna suudab hallata kõrgeid hinnatippe ja tasakaalustada nõudlust ületootmise ajal.
Juhtimise seisukohalt suudavad akusalvestid vägagi kiiresti reageerida elektrivõrgu kõikumistele, mis vähendab elektrikatkestuste riski (Maisch, 2025). Niisiis astub Eesti julgeid ja tõhusaid samme energiajulgeoleku tagamiseks, mille puhul leiavad kriitikute esitatud probleemid tehnoloogiliselt võimekaid lahendusi.
Eesti energeetika edukas tulevik ei seisne vaid taastuvenergia osakaalu suurendamises, vaid strateegiliselt läbimõeldud otsuste tegemisel. Hübriidlahenduste kasutamine väiksematel maa-aladel koos võrgutasandil akusalvestitega suudab tagada ressursitõhususe ja stabiilsed hinnad tarbijale kui ka varustuskindluse.
Auvere akusalvesti käivitamine on oluline samm ja tõestus, et näidata rohepöörde potentsiaali ja tõestada, et meie energiasüsteemi suurimad riskid (elektrikatkestused ja hinnakõikumised) on tehnoloogiliselt hästi lahendatavad. Seega jäävad kriitikute senised argumendid nõrgaks, sest just need uued tehnoloogilised lahendused suudavad puudujääke kompenseerida, tagades Eestile kindla energiajulgeoleku taastuvenergia näol.
Kasutatud allikad
- Baird, Z. S., Neshumayev, D., Järvik, O., & Powell, K. M. (2021). Comparison of the most likely low-emission electricity production systems in Estonia (lk 1 37).
- Chandok, J. S., & Dutta, V. (2018). Asset optimization with effective design and evaluation of solar and wind hybrid system (lk 312–316). IEEE.
- Eesti Tuuleenergia Assotsiatsioon. (2025). Päikese- ja tuuleenergia toodang ületas mullu ühe teravatt-tunni piiri.
- Maisch, M. (2025). Estonia inaugurates its largest battery energy storage project. ESS News.
- Putkonen, N., Lindroos, T. J., Neniškis, E., & Žalostība, D. (2022) Modeling the Baltic countries’ green transition and desynchronization from the Russian electricity grid (lk 45 62).
- Sutter, H. (2025). Sutter: Tuule- ja päikeseelektriga teevad süsteemi juhtimise keerulisemaks. ERR.