“Muidugi peaksime lootma hispaanlaste ja itaallaste toetusele, aga arvestama ka sellega, et see tähendab, et meie peame olema eesliinil. Mitte kõik [riigid Euroopas] ei kuluta sõjaväele 3,5 protsenti SKP-st ja need meist, kes saavad seda endale lubada ja mõistavad olukorra tõsidust, peaksid olema valmis kulutama rohkem. Ja peaks olema plaan juhuks, kui USA kõhkleb,” kirjutas Dagens Nyheteri (DN) toimetus reedel.

“Seetõttu on vaja ka arutelu tuumarelvade üle, mis ulatuks kaugemale sellest, kuidas prantslased ja britid suudavad kaitsta kogu maailmajagu. Kas Põhja-Euroopas on seda võimet vaja? Tuumatehnoloogia tippteadmiste ja arenenud kaitsetööstuse kombinatsioon annab Rootsile antud juhul võtmerolli,” jätkus juhtkiri.

Enne neid mõtteid oli leht kirjeldanud, kuidas Prantsusmaa ja Ühendkuningriik olid pärast USA uue valitsuse teadet, et Euroopa peab juba lähiajal ise oma kaitse eest vastutama hakkama, kusjuures see kehtib ka USA tuumavihmavarju kohta, otsustanud laiendada oma tuumarelvade kaitset ka teistele Euroopa riikidele.

DN viitas ka Euroopa-sisestele raskustele, mis selle kaitse tugevdamist takistavad: “Kui Euroopa oleks ühtne, mõistaks kriisi täielikult ja näitaks järjepidevalt tegutsemisvõimet, võiksime öelda, et oleme õigel teel. Aga [Ungari peaminister] Viktor Orbán tekitab pidevalt lõhesid. Hispaania peaminister Pedro Sánchez ütleb, et venelased üle Püreneede ikka ei marsi. Kust prantslased, britid ja itaallased oma ümberrelvastumiseks raha saavad, on mõistatus. Lisaks võivad Londonis ja Pariisis peagi võimul olla Nigel Farage ja Marine Le Pen. Le Pen ütleb ei koostööle Euroopaga Prantsuse tuumarelvade vallas.”

Leht leiab, et Trumpi poliitika toob kaasa tuumarelvade leviku riski.

“Keegi ei taha olukorda, kus paljud riigid tunnevad end olema sunnitud tuumarelva omandama. Kuid Põhjala ühised tuumarelvad – võib-olla koos Saksamaaga – võiksid just selleks sobida,” öeldakse DN-i juhtkirjas. “Need ei ole teemad, mida keegi arutada tahaks, aga kui USA reedab täielikult oma rolli Euroopa julgeolekukorra tagajana ja ründab liitlasi, siis peavad liitlased läbirääkimisi arutama.”

Juhtkirja sissejuhatuses tõi DN välja, kuidas USA president on öelnud, et tal võib tekkida vajadus valida Gröönimaa ja NATO vahel ning lisanud, et allianss pole ilma Ameerika Ühendriikideta midagi. Lisaks leidis leht, et Gröönimaa ülevõtmisest rääkiv president Trump ei ähvarda nüüd mitte ainult Euroopast lahkuda, vaid ähvardab otseselt Euroopat.

“Donald Trumpi teise ametiaja esimene aasta on olnud dramaatiline – ja see on kujutanud endast olulist nihet tema esimese nelja aastaga võrreldes. Tol ajal kartsime peamiselt, et ta viib Ameerika Ühendriigid NATO-st välja ja jätab Euroopa Vladimir Putiniga üksi. Nüüd on selge, et ta on valmis meie sõltuvust ära kasutama, et meilt järeleandmisi välja sundida. Nagu Gröönimaa,” kirjutas leht.

Dagens Nyheter on Rootsi suurim päevaleht, mis on asutatud 1864. aastal ja mida annab välja Bonnieri grupp. Leht määratleb end poliitiliselt sõltumatu liberaalina.