Juriidiliselt kannab sihtasutus siiski ka edaspidi nime Teater Vanemuine, rääkis ERR-ile teatrijuht Aivar Mäe: “Me kõik teame, mis on kommivabrik Kalev, aga me ei tea, mis on nende ärinimi, milleks on Orkla. Sama on nüüd ka Vanemuisega. Me oleme sihtasutus Teater Vanemuine, meie uus kaubamärk on Eesti Rahvusteater Vanemuine.”

Patendiameti kaubamärgi osakonna juhataja Karol Rummi ütles, et kaubamärgi registreerimise otsus on tehtud, aga kaubamärki pole veel registrisse kantud.

“Kui ta avaldatakse kaubamärgi lehes, see otsus, mille meie nüüd oleme teinud, siis on kaks kuud aega seda vaidlustada, see on alati nii. Ja kui kahe kuu jooksul seda ei vaidlustata, siis kantakse registrisse ja avaldatakse tõesti ka meie andmebaasis ja uuesti kaubamärgi lehes ja siis on kindel, et see kaubamärk on registrisse kantud,” selgitas Rummi.

Kui Rahvusteater Vanemuine kaubamärgina registrisse saab, siis ei välista see, et mõni muu Eesti teater oma kaubamärgis rahvusteatri nimetust kasutada ei saaks, lisas Rummi.

“Nagu kirjelduses on öeldud, et sellega pigem soovitakse näidata, et esindatakse tõesti rahvuslikku näitekunsti, et see on kõik väga kõrgel tasemel, peegeldab ka siis Eesti rahva väga häid kõrgeid väärtusi, seda ei saa tegelikult üheltki teatrilt ära võtta, kes tunneb, et tema täpselt samasuguseid väärtusi esindab,” ütles Rummi.

Võrreldes rahvusooper Estoniaga, mille nimetuse taga on riigikogus vastu võetud rahvusooperi seadus, pole Vanemuise nimemuutuse taga ühtegi seadusmuudatust.

Kultuuriministeeriumi teatrinõuniku Marie Anett Heinsalu sõnul suhtub ministeerium Vanemuise uude kaubamärki neutraalselt: “Sihtasutus on eraõiguslik juriidiline isik, mida juhib juhatus ja nõukogu ja kui on selline otsus tehtud siis kultuuriministeerium aktsepteerib seda, kõigil on selleks vaba valik. Kuna sihtasutuse nime ei ole muudetud, siis see on jah täiesti lubatud.”

Mäe rääkis, et Vanemuine on rahvusteatri nimetust aastakümneid soovinud. Seesugune nimi aitab teatrit paremini müüa ka välismaale: “Me sõidame tulevikus väga palju ringi ja selleks, et turundada ennast väljaspool Eestit, sõna  Vanemuine konkreetselt ei ütle mitte midagi. Niiet ka oluline rõhk ja aktsent on ka just ingliskeelsel Estonian National Theater Vanemuine, sellega me reklaamime ennast väljaspool Eestit.”

Kultuuripoliitiku Jaak Alliku sõnul on Vanemuise juht kaval mees, kes teadis, et sõna “rahvus” pole kuskil patendeeritud: “Seega homme võib mõni advokaadibüroo võtta omale nimetuseks Eesti rahvusadvokaadibüroo või rahvushaigla või olgu või rahvusviinavabrik.”

“Mäe nägi seadusandluses lünka. Vanemuise seisukohast on see päris arukas ja ka õigustatud kui Vanemuise ajalugu vaadata või ka tänast repertuaari ja ka õige, et välismaal selle Vanemuise nimega on vähe midagi peale hakata,” rääkis Allik. “Ainult nii tekib teistel teatritel siiski teatud tõrge selles suhtes. Ma mäletan kui käis rahvusooper Estonia seaduse tegemine, siis oli kohe probleem, et miks  siis mitte rahvusdraamateater. No nüüd tuli teine unikaalne nähtus juurde.”