Tallinna linnavõimul on plaan ehitada ümber Viru Keskuse all asuv bussiterminal. Võimalusena kaalutakse seda, et tulevikus saaksid seal peatuda lisaks linnaliinidele ka maakonnaliinide bussid.
Abilinnapea Kristjan Järvan (Isamaa) ütles kolmapäeval ERR-i veebisaates “Otse uudistemajast”, et Viru terminalil on kindlasti ka tulevikus ühistranspordis roll olemas, kuid muudetul kujul. Nimelt on Tallinnal plaanis sinna suunata ka maakonnaliine. See aga eeldab terminali osalt ümber ehitamist, näiteks tuleks rajada uus sissesõidutee. Kuivõrd see saab olema mahukas töö, siis enne paari aastat seda ette ei võeta, lisas Järvan.
Tallinna linnaliinide jaoks tähendaksid muudatused, et Viru terminal ei oleks enam liinide algpeatuseks, vaid tegu saab olema rohkem läbisõidetava alaga, ütles Järvan.
Transpordi abilinnapea Joel Jesse (Keskerakond) ütles ERR-ile, et tänavu on plaanis luua bussiterminalile uus kontseptsioon ja eskiislahendus.
“Et millised oleksid liikluslahendused, milline oleks see kontseptsioon, millised bussiliinid seal tulevikus liigelda võiksid – on see alguspunkt, lõpp-punkt, on see läbivad liinid, on seal ka maakondlikud liinid. Selle tööga hakatakse tänavu tegelema,” lausus Jesse.
Kui kontseptsioon valmis, siis on selge, kas on vaja teha ümberehitusi ning saab välja arvutada, kui palju selleks raha on vaja, lisas ta.
Jesse sõnul võiks ideaalis võiks olla 2028. aastal vajalikud muudatused ellu viidud.
“Aga kõigepealt tuleb ära teha kontseptsioon erinevate osapooltega koostöös, siis selgub täpne lahendus, vajadused, eelarve küsimused, mis see maksab ja mis see füüsiliselt lõpuks aega võtab,” ütles Jesse.
Jesse sõnul on üldisem eesmärk, et tegu oleks kohaga, kus on head ümberistumisvõimalused igas suunas. Selleks kaalutakse võimalust, et nii Gonsiori tänava pool, kust bussid praegu terminali sisenevad, kui Narva maantee pool, kust bussid väljuvad, muuta need kahesuunaliseks, kust saaks bussid nii sisse sõita kui ka väljuda.
“Vastasel juhul läbivate liinide tekitamise võimalus on keeruline. See on üks osa kontseptsiooni läbitöötamisest, et vaadata, mis on võimalused ehitustehniliselt ja nii edasi,” lausus Jesse.
Ühistranspordi ümberistumiste sõlmjaamade loomine üle linna on samuti olnud Tallinnal pikalt plaanis, aga enne seda tuleb veel mõnevõrra muuta liinivõrku. Kahe etapi jagu on seda tehtud: ühendatud bussiliine, loodud mõned uued ja muudetud liinide marsruute. Kolmas etapp on valmimas ning seda tutvustatakse sel kevadel, lausus Jesse.
Poed ja teenused erakätesse
Bussiterminal ei kuulu linnale, vaid Viru Keskuse omanikele. Järvan ütles, et Tallinna transpordiametil pole mingit huvi ega kohustust tegelda terminalis asuvate kaubanduspindade rentimisega ning selle võiks anda erakätesse.
Jesse ütles, et ta toetab erakätesse andmise mõtet.
“Tänapäevases ühiskonnas on ümberistumise sõlmjaamas ikkagi olemas mingid lihtsamad teenused või väike toitlustus, kus sa saad juua või ajalehte osta. Aga kes sellega tegelema peab – pigem ikkagi erasektor,” lausus ta.
Mullu valmis Tallinna transpordiameti tellimusel Turu-uuringute tehtud uuring, mille järgi on bussiterminali kasutajad sellega enamjaolt rahul. Küll aga soovitati parendada puhtust ja hügieeni, lisada valgust ja talvel soojust. Samuti leidsid küsitletud, et terminalis võiks olla rohkem erinevaid kauplusi ja teenuseid, sealhulgas toidukohti.
Viru Keskuse bussiterminal avati 2004. aastal.