Mika Keränen “Saunarahu: saunakiri aastast 2024” (2025)

Saun kuulub minu jaoks nonde asjade hulka, millest on meeldiv lugeda ja mida on tore kogeda teatud vahemaa tagant. Sama kehtib näiteks mootorrataste, hobuste, jahtlaevade, puutumata looduse ja palju muu kohta. Et pildi pealt või autoaknast imeilus vaadata, aga ligi minna nagu ei tahaks. Nendega tuleb hoida aupaklikku distantsi. Muidu võib esteetiline elamus kiiresti kineetiliseks muutuda.

Seda enam teeb rõõmu, kui elus soomlane võtab kätte ja viib kirjanduslikule saunarännakule. Mika Keränen on muidugi täis kirjutanud poole uuemast eesti lastekirjandusest, aga “Saunarahu” on suurtele ja võiks üleüldse igas enesest lugupidavas saunas olemas olla. Jaksasite ehitada sauna, suudate soetada ka saunaraamatu. Saunaskäigud muutuvad kohe poole lustakamaks!

Keränen on palju saunas käinud. Nagu näha, on ta oma üleelatu hoolsasti meelde jätnud ja kirja pannud. Lobedalt terase sulega. Sauna ja lugusid on siin palju, aga igasugu inimesi vaat et veel enam. Kuum raamat sõna otseses mõttes. Saunast kui sellisest sain ma “Saunarahu” kaudu küllap rohkem teada kui senise elu isikliku kogemuse põhjal. Nüüd tahaks täitsa sauna minna. Hea, et mõnest raamatust ikka natuke kasu ka on!

Reeli Reinaus “Hiietantsijad” (2025)

Teise poole uuemast eesti lastekirjandusest on kokku kirjutanud Reeli Reinaus (kolmas ja suurim pool jääb ülejäänutele). Aga “Hiietantsijad” on suurtele. Või õigupoolest kõigile. Ei näe põhjust, miks lapsed seda lugeda ei võiks. Ongi õpetlik vaadata, määndsed kiiksud kõik suureks saades pähe võivad tulla. Sest paraja kiiksuga on siin iga tegelane, ühtki “normaalset” ehk igavat nagu polegi. Samas kivirähkjasse absurdivõtmesse teos ei tüüri – tüüpe ja ne isikupärast napakust küll utreeritakse, ent ei karikeerita. Ja kuidagi väga tänapäevaselt eestipärane on see lugu, usutavasti oskab iga lugeja igas tegelases natuke iseennast või mõnd tuttavat ära tunda. Kuigi tegelaskujud on jõuliselt esil, jooksevad lood suurepäraselt ning igav ei tohiks “Hiietantsijatega” korrakski hakata. Jõuab juba meie kaasaeg kirjandusse, jõuab naksakalt ja nauditavalt. Läbi raamatute, mis pole põnevikud, ent on põnevad. Nii hoida!