Lavastus kodus või lapsepõlves rääkimata jäänud lugudest on mõnes mõttes kasvanud välja Mari-Liis Lille varasematest töödest.

“Ma olen teinud täitsa mitu dokumentaallavastust oma elus ja ükskõik mis teemal ma olen küsinud, siis ütlemata jäänud asi minu lapsepõlvest on allhoovusena kogu aeg kohal. Dramaturg Siim Nurklikuga mõtteid peegeldades tundus, et äkki on nüüd aeg see allhoovus nähtavale tuua,” rääkis Lill “Aktuaalsele kaamerale”.

Vanemuislaste jaoks on kokkupuude dokumentaallavastusega värske kogemus.
“See tabas mind üllatusena, sest ma arvasin, et Eesti teater on läbi imbunud dokumentaalteatrist ja igal pool seda tehakse, aga Vanemuise teater on sellest dokumentaalteatri hoovusest täitsa kõrvale jäänud. Meil oli ka trupiga päris huvitavaid avastamisi, et mis see dokumentaalteater üldse on ja kuidas sellele läheneda,” rääkis lavastaja ja dramaturg.

Näitlejad tunnistavad, et töö teiste inimeste muredega on pannud neid ka oma elule teistmoodi mõtlema. “Iga asi on olnud avastus selles loos, nendes tegelastes ja mina ise olen saanud julgust ära öelda need asjad, mis mina olen jätnud ütlemata,” rääkis üks osatäitjatest Reimo Sagor.

EMTA lavakooli tudeng Mirjam Aavakivi sai materjali lugedes aru, et on kasvanud väga heas perekonnas ja rõõmsas keskkonnas. “Aga teistpidi on need lood ka ülimalt inspireerivad. Kõik need tegelased, kes on olnud valmis oma lugusid siin jagama, on teinud läbi väga pika teekonna. Tundnud suurt valu, sellega tegelenud ja ma ütleksin, et meie tüki kontekstis on need pigem rõõmsad lood.”

Lavale astuvad veel Piret Laurimaa, Veiko Porkanen, Külliki Saldre ja Aivar Tommingas. Lavastuse on kujundanud Arthur Arula. Etendused toimuvad Tartus, Sadamateatris.