Teadustöö tarbeks analüüsisid meresüsteemide instituudi teadlased koostöös Soome ja Läti kolleegidega Läänemere seisundit. Andmed näitavad, et viimase kümne aasta jooksul on hapniku hulk mere süvakihtides drastiliselt vähenenud. Uuringut juhtinud Taavi Libliku sõnul on süvakihis tekkinud kõrge väävelvesiniku sisaldusega veemass ja hapniku puudujääk ulatub seal juba 2,5 miljoni tonnini.

Meri on nagu kaanega pott

Hapnikupuuduse peamine põhjus peitub vee kihistumises. Soolasem ja tihedam vesi hoiab põhja ligi, takistades pinnavee hapniku allapoole liikumist. Teadlased võrdlevad olukorda potiga, millele soolasem veekiht on asetanud justkui kaane.
Viimastel aastatel on veekihtide vaheline piir ehk soolsuse hüppekiht olnud eriti tugev, isoleerides süvavee ülejäänud merest. Kuna ülemine veekiht püsib kauem soe, halvendab olukorda lühenenud talvine segunemisperiood. Samuti pole Põhjamerest Läänemerre jõudnud piisavalt hapnikurikast vett, mis aitaks süvakihte ventileerida.

Lisaks kihistumisele mõjutab hapnikutaset vee temperatuur. Süvavesi on soojenenud, ja mahutab seetõttu vähem hapnikku. Soojemas keskkonnas laguneb ka orgaaniline aine kiiremini, milleks kulub omakorda olemasolevat hapnikku. Merre jõuab samas endiselt palju toitaineid, mis soodustavad vetikate ja muu orgaanilise aine kasvu. Põhja vajudes ja seal lagunedes kulutab see biomass süvavee viimasedki hapnikuvarud.

Kiiret lahendust ei paista

Teadlaste hinnangul pole oodata olukorra kiiret paranemist. Läänemeri sõltub Põhjamere tugevatest sissevooludest, mille käigus liigub Taani väinadest Läänemerre suur hulk soolasemat ja hapnikurikast vett. Praegune hapnikupuudus on aga nii ulatuslik, et ilmselt ei suudaks puudujääki täielikult korvata isegi tugev sissevool. Jätkuv kliima soojenemine muudab mere seisundi parandamise veelgi keerulisemaks.

Uuringu autorid märgivad, et pikaajaline muutus on võimalik saavutada vaid juhul, kui Läänemeremaad vähendavad järjekindlalt reostuskoormust ja toitainete sissevoolu. See aitaks piirata orgaanilise aine kuhjumist ja pidurdada hapnikukadu.

Töö põhineb ulatuslikel seireandmetel ja ekspeditsioonidel, mis viidi läbi Eesti uurimislaevaga Salme ja Soome laevaga Aranda. Mõõtmistulemused kinnitavad, et 2024. aastaks oli hapnikupuudus süvavees võrreldes 2014. aastaga enam kui kahekordistunud. Samal ajal on kasvanud süvakihi temperatuur ning ammooniumi, väävelvesiniku ja fosfaatide sisaldus.

Uuring avaldati ajakirjas Frontiers in Earth Science.