Kaubarongid pole Pärnusse sõitnud juba mitu aastat, aga detsembris ja jaanuaris võis seal jälle kaubaronge näha, sest testiti aheraine vedu Ida-Virumaalt Estonia kaevandusest.

“Aheraine, mis on sisuliselt lubjakivi, on põlevkivi kaevandamise kõrvalprodukt ja töödeldud killustikuks sobib ta samuti teedeehituses, raudtee ehituses nagu siin ja on ringmajanduse produkt. Siia toodi viis rongi ja igas rongis 2000 tonni, kokku 10 000 tonni,” ütles Enefit Industry aheraine rakenduste arendusjuht Vesta Kaljuste.

Neljapäeva hommikul jõudis tulevasse Rail Balticu Pärnu kaubaterminali viimane ehk viies proovivedu. Proovivedude põhjal otsustatakse, kuidas töötab tarneahel ja kas aheraine võiks olla sobilik materjal Rail Balticu ehitusel.

“Meil on hästi suuri koguseid materjale vaja sinna muldkehasse ja kuna kohalikke karjääre väga palju pole ja nende materjalide väljaandmise võimekus on ka väike või piiratud, siis aheraine oleks selleks üks päris hea alternatiiv, kui me saame seda ära kasutada,” ütles Rail Baltic Estonia portfellijuht Janar Tükk.

Vesta Kaljuste sõnul oleks aheraine vedu Ida-Virumaalt rongiga keskkonnasõbralik ja ka odavam kui kohalikest karjääridest kaevandatav materjal.

“Kui ma võrdlen Ida-Virumaal kättesaadavat aherainet või siin Pärnumaal tulevat lubjakivi karjäärist, siis vahe on kümnekordne. Aga paneme juurde nüüd Ida-Virumaalt tuleva logistilise taristutasu, siis ikkagi ta on konkurentsivõimeline siin,” sõnas Kaljuste.

Janar Tükk leiab samuti, et potentsiaali on, kuid lõplik otsus suuremahulisteks vedudeks sõltub mitmest asjaolust, muuhulgas raudtee kasutusasudest. Otsus tehakse enne juunikuud, sest juunist algab Rail Balticu Tootsi-Pärnu lõigu ehitus.

“Teeme analüüsid ära, vaatame, kuidas ta käitub meil seal konstruktsioonis, kas omadused vastavad nõuetele, mis on seatud materjalidele ja hind loomulikult ja võimekus, et see ahel ei katkeks,” lausus Tükk.

Kui otsus tuleb positiivne, veetakse kahe aasta jooksul Ida-Virumaalt Pärnusse 800 000 tonni aherainet.