“OECD/G20 maksubaasi erosiooni ja kasumi üleviimise (BEPS) kaasavas raamistikus koostööd tegevad 147 riiki ja jurisdiktsiooni on kokku leppinud paketi põhielementides, mis näitab edasist suunda ülemaailmsete miinimummaksu kokkulepete koordineeritud toimimiseks digitaliseeritud ja globaliseerunud majanduse kontekstis,” teatas OECD esmaspäeval oma kodulehel.

Rahandusministeeriumi maksupoliitika nõunik Helen Pahapill selgitas, et üleilmne miinimummaksu kokkulepe on reeglite kogumik, mille eesmärk on tagada, et vähemalt 750 miljoni eurose konsolideeritud müügituluga kontsernide efektiivne maksumäär ei jää alla 15 protsendi üheski riigis, kus paiknevad kontserni tütarühingud. Miinimummaksu baasi ja määra arvutab kontserni peakontor iga riigi kohta eraldi.

Uudisteagentuur Reuters teatas, et uus pakett säilitab 15-protsendise globaalse miinimummaksu raamistiku, mille eesmärk on tagada, et suured rahvusvahelised ettevõtted maksaksid tulumaksu olenemata sellest, kus nad tegutsevad. Uuendus sisaldab lihtsustusi ja erandeid, et viia USA miinimummaksu seadused vastavusse ülemaailmsete standarditega, võttes arvesse president Donald Trumpi administratsiooni vastuväiteid.

OECD juht Mathias Cormann ütles oma avalduses, et kokkulepe suurendab maksukindlust, vähendab keerukust ja kaitseb maksubaase, vahendas Reuters.

Pahapill märkis, et OECD kokkuleppe kohaselt on miinimummaksu reeglite kehtestamine iga riigi vaba valik. Küll aga on kaasava raamistiku liikmed nõustunud sellega, et teised riigid võivad nende ettevõtete suhtes miinimummaksu kohaldada, kui nad seda ise ei tee.

Euroopa Liidus on miinimummaks siiski kehtestatud direktiiviga, mis tähendab, et see on kõikidele liikmesriikidele kohustuslik. Küll aga võivad direktiivi järgi viis liikmesriiki – Eesti, Läti, Leedu, Malta ja Slovakkia – lükata miinimummaksu rakendamise edasi kuni 2030.aastani.

“Eesti on kõvasti tööd teinud selle nimel, et väikeriigid saaksid miinimummaksu rakendamise üle ise otsustada ka pärast seda,” ütles rahandusministeeriumi nõunik.

“Eesti andis oma heakskiidu kokkuleppega liitumiseks peale seda, kui Euroopa Komisjon andis kinnituse miinimummaksu rakendamise ja selle mõjude põhjalikuks hindamiseks Euroopa Liidus, et ei halveneks nii meie kui EL-i ettevõtete konkurentsivõime. Komisjon lubas hinnata ka Eestile ja teistele eelpoolnimetatud riikidele kehtiva erandi pikendamise võimalust,” selgitas Pahapill.

Detsembri keskel oli Eesti koos Läti, Leedu, Malta ja Slovakkiaga teinud Euroopa Komisjonile pöördumise, milles kutsusid neile kehtivat erandit pikendama 2030. aastast veel kaugemale ning otsima võimalusi direktiivi lihtsustamiseks.

Avades miinimummaksu tausta, selgitas Pahapill, et kuigi selle idee tundub esialgu vaadates suurepärane, on reeglid tegelikult väga mahukad ja keerulised.

“Kuna Eestis on praeguseks kuus suurkontserni peakontorit, siis nii keerulise maksusüsteemi kehtestamine kuue maksumaksja jaoks ei ole meie hinnangul mõttekas, kuna oodatav maksutulu ei õigusta süsteemi haldamise ja kehtestamisega seotud kulusid,” tõdes ta.

Ekstraterritorialase iseloomuga miinimummaksu idee autoriks võib pidada Ameerika Ühendriikide valitsust president Trumpi eelmise ametiaja, mis kehtestas 2017. aastal üleilmse miinimummaksuga sarnased reeglid USA peakontoriga rahvusvahelistele kontsernidele. President Joe Bideni ametiajal töötas USA OECD-s selle nimel, et ka teised riigid sarnase maksusüsteemi kehtestaksid ja oli valmis oma süsteemi muutma sarnasemaks OECD-s väljatöötatud miinimummaksule. Trumpi teise ametiaja üks peamisi eesmärke maksuvaldkonnas on aga olnud USA välja viimine OECD kokkuleppest ja miinimummaksu reeglite kohaldamisalast.

Reutersi teatel kindlustab nüüd muudetud leping sellele ülemaailmse toetuse pärast seda, kui G7 riigid, sealhulgas USA, sõlmisid juunis kokkuleppe, mis vabastas mõned USA ettevõtted algse raamistiku osadest.

Laiem kokkulepe, mis saavutati esmaspäeval pärast seda, kui Washington avaldas survet selle ajakohastamise vastastele, et nad seda toetaks, aitab stabiliseerida ülemaailmset kokkulepet, märkis Reuters.

Paljud EL-i liikmesriigid on avaldanud muret selle üle, et USA eemaldumisega OECD kokkuleppest on USA peakontoriga kontsernid soodsamas olukorras kui EL-i riikides asuva peakontoriga kontsernid, sest USA miinimummaksu reeglite tulemusena saab USA kontserni efektiivne maksumäär jääda alla 15 protsenti, aga Euroopa Liidu kontserni oma mitte.

Paketi tulevik sattus ohtu eelmise aasta jaanuaris, kui just võimule saanud president Donald Trump kritiseeris Bideni administratsiooni poolt läbiräägitud 2021. aasta kokkulepet, öeldes, et see ei ole USA-s kohaldatav. Trumpi administratsioon ähvardas omapoolsete maksudega riike, mis kehtestasid 2021. aasta kokkuleppe alusel USA ettevõtetele makse.

“Üleilmne miinimummaks on üleilmne ainult nime poolest, sest lisaks USA väljaastumisele süsteemist, ei ole miinimummaksu reegleid kehtestanud enamik maailma riike, sealhulgas India ja Hiina. Euroopa Liidu liikmesriikide olukorra muudab keeruliseks ka see, et me oleme direktiiviga seotud ja ei saa vajadusel operatiivselt miinimummaksu reeglite rakendamisest loobuda. Teistel maailma riikidel on see võimalus,” tõdes Pahapill.

Eesti on olnud miinimummaksu kehtestamise ideele vastu selle väljakäimisest alates 2021. aastal.