Oskus selgelt rääkida ei ole vajalik ainult laval või suure rahvahulga ees

Nii mõnedki elu olulisemad vestlused sünnivad igapäevastes olukordades – pere keskel, töökollektiivis, sõprade seltskonnas või ootamatult sõna võttes. Sageli ei ole neil hetkedel aega valmistuda ning just siis selgub, kas inimene oskab oma mõtteid jagada ka siis, kui olukord ei ole täielikult tema kontrolli all.

Kõnetreener ja inspiratsioonikõneleja Anu Tähemaa on tegelenud esinemiste ja erinevate eneseväljendusviisidega juba enam kui 30 aastat. Ta on olnud laval nii esineja, dirigendi, ettevõtja kui ka sündmuste korraldajana ning töötanud inimestega väga erinevatest valdkondadest.

Oma esinemiskogemuse põhjal tõdeb Tähemaa, et mõtte kadumine või hajumine keset kõnelemist ei ole kaugeltki teadmiste puudus, vaid hoopis arendamist vajav oskus oma mõtteid pingevabalt sõnastada. Ja seepärast on ta end pea kolm aastat täiendanud kõnelejana Torontos.

Kuidas rääkida nii, et sind kuulatakse?

Aasta lõpp toob sageli kaasa soovi öelda midagi tähenduslikku: tänada, tunnustada, lõpetada pooleli jäänud vestlusi või seada uusi sihte. Kuidas siis rääkida nii, et sind kuulatakse? “Kõigepealt on vaja selgust. Kui inimesel endal ei ole mõte selge, ei saa see jõuda ka kuulajani,“ selgitab Tähemaa.

Tähemaa keskendub oma praktiliste lugude jutustamise treeningutel igapäevasele eneseväljendusele. Tema praktikast on selgunud, et rääkimisega on enamustel hästi. Aga kuidas sõnadevahust lühem sõnum voolida, olla meeldejääv ja püsida ajas – sellega ollakse jännis.

„Minu laiem eesmärk ei ole teha inimestest esinejaid, vaid aidata neil rääkida selgemalt igas olukorras. Rääkimine on oskus, mida saab treenida, nii nagu iga teistki lihast ja treeninguga kaasneb ka üldine eneseareng. Kui inimene muudab suhtumist, leiab iseenda, ületab enda ego, muutub ta enesekindlamaks ja seoses sellega tekib rohkem rahu ja kohalolu.“