• Aine on mitu korda kangem ja tapvam kui fentanüül
  • Tavapärase nitaseeni molekuli kõrvalahelasse on sisse viidud üks fluori aatom.

Soome politsei uurib aastavahetusel paiku alguse saanud narkootikumide üleannustamise juhtumeid, kus ohvreid on tapnud väga vähe tuntud narkootikum.

Aine on nii vähe levinud, et pidime selle nime eestikeelsele kirjapildile kinnitust küsima ravimiametist. Saime teada, et selle eestikeelne nimetus on fluetonitasepüün ehk N-pürrolidinofluetonitaseen. Aine on nii tundmatu, et seda pole ravimiameti esindaja Kristi Sarapi sõnul Eestis seni analüüsida tulnud.

Tagasi põhjanaabrite juurde – Soome politsei teatel on Kymenlaakso ja Häme piirkonnas fluetonitasepüüni kasutamise tagajärjel hukkunud mitu inimest. Surmaga lõppenud üleannustamisi on toimunud 2024. aasta detsembrist kuni 2025. aasta veebruarini.

Paha uudis on see, et politsei kahtlustuse kohaselt müüakse seda Soomes uimastitarbijatele jätkuvalt edasi.

„Politsei jälgib fluetonitasepüün igaseotud olukorrapilti ja võtab koos teiste asutustega kasutusele vajalikud meetmed. Surmajuhtumite vältimiseks hoiatame, et kõik narkootilised ained, sealhulgas see aine, on seotud tohutute terviseriskidega,“ ütles Häme politseijaoskonna peainspektor Jari Kiiskinen.

Uurisime, kas selle ainega seotud juhtumeid on tulnud ette ka Eestis. Saime politseilt eitava vastuse.

„Meile teadaolevalt see aine ei ole Eestis levimas,“ ütles Eesti politsei esindaja Britta Sepp.

Mis aine on fluetonitasepüün? Molekuli on lisatud üks fluori aatom

Kiire pilk veebis ütleb, Google sellist eestikeelset ainet igal juhul ei tunne. Soome politsei andmeil on aga tegemist toimelt heroiini ja fentanüüliga sarnase narkootikumiga. Ent see meememürk on vel mitu korda tugevama toimega kui fentanüünil, mis on niigi otsekohest sõltuvust tekitav ülitugev uimasti.

Tegemist on sünteetiline opioidiga, mis kuulub nn nitaseenide rühma. Eesti Ravimiametit öeldi Fortele, et tegemist on küll nitaseenide hulka kuuluva ainega, kuid vaadates selle keemilisele valemile, võib öelda, et see veidi erineb sellest, mis on Eesti nitaseenide rühma (6. nimekiri, nitaseenide rühm) kirjelduses – molekuli kõrvalahelasse on sisse viidud üks fluori aatom.

Soomes kutsutakse seda ainet ka nimega „tilk“ („tippa“). Selle tarvitamise annused – tõesti tilgad – on nii väikesed, et ühendite kasutamisega kaasneb suur üleannustamise oht.

Tagajärjeks on muu hulgas hingamisteede halvatus, mis võib päris kindlasti lõppeda surmaga.

Soome toll on täheldanud, et uimastitarbimisega seotud riskid riigis suurenevad, sest Soome uimastiturule on jõudnud mitmed erinevad nitaseenide hulka kuuluvad sünteetilised uimastid, mis on ohult võrreldavad fentanüüliga.

Toll tuletab meelde, et pelgalt välimuse järgi ei saa kunagi kindlaks, mida erinevad narkootilised ained sisaldavad, olgu need näiteks vedelikud, pulbrid või tabletid. „Ainult laboratoorsed analüüsid kinnitavad, mida illegaalne toode tegelikult sisaldab,“ ütles vanemtolliametnik Ilmari Szilvay.

Eestis on levinud nitaseenid näiteks protonitaseen, metonitaseen, N,N-dimetüületonitaseen, N-pürrolidinoisotonitaseen (isotonitasepüün) ja N-pürrolidinoprototonitaseen (prototonitasepüün).

Mis need nitaseenid oma olemuselt on, saab lugeda siit: https://www.narko.ee/ained/nitaseenid/

Soomes külvab surma uus narkootikum, Eestis pole sellenimelisest kuuldagi olnud – Forte