Sihtmärki, kuhu lasertäpp maandub, oskab seejärel meetri täpsusega tabada tark suurtükimürsk või õhuväe täppismoon. Nii sureb vastane suurema tõenäosusega ja laskjal kulub vähem moona. See on võimekus, mida Putini vägede vastu seisev Ukraina hädasti vajab.
 

Kuigi see info pole avalik, on targal seadmel ka samavõrd krõbe hinnalipik – 112 000 eurot tükist. Seade on nii tähelepanuväärne, et kui mõni riik selle armeele ostab, ilmub uue võime lisandumisest pressiteade.

2023. aasta jaanuaris veeresid avalikkuse silme eest varjul Tallinnas lennukilt maha euroalused 20 sellise seadme ning neile vajaliku lisavarustusega, mis mõeldud Ukraina rindele.

Ekspressi ja Saksa väljaande Die Welt käsutuses olevad dokumendid paljastavad aga skeemi, kuidas laserite arvel veel enne rindele jõudmist Eestis rasvane tulu teeniti. Pikantne on, et osa tulust pani taskusse laserite tootjafirma toonane töötaja.

Loo keskmes on Eesti skandaalseim relvaärimees Ants Põldsam ja tema pikaaegne tuttav, sakslane Haiko Dehnen.

Nende tutvus saigi alguse erialaselt. Nimelt töötas Dehnen 13 aastat Itaalia militaarkonglomeraadi Leonardo Saksamaa harus. Ta oli seal äriarendusjuht, kes spetsialiseerus Leonardo arenenud sihitamissüsteemide müügile. Põhiline kontakt ja töö käis militaarmessidel ja lähedasim suhtlus just vahendajatega, nagu Bristol Trust.

Kui varem polnud Dehnen Eestis äri ajamise vastu huvi tundnud, siis Venemaa täiemahulise sissetungi kolmandal kuul – 2022. aasta juuni alguses – võttis Leonardo töötaja kätte ja registreeris Eestisse Reval Defence Systems OÜ.

Värske ühemehefirma pidi hakkama osutama juhtimis- ja konsultatsiooniteenuseid. Selle füüsiliseks aadressiks sai Pärnu äärelinnas asuv üksik tootmis- ja laohoone, kus rendib pinda ka Põldsami firma Bristol Trust.

Ent ühine aadress oli vaid algus sellele, mis edasi sai.

2022. aasta augustis leidis Bristol Trust ühise keele Ukraina saatkonnaga Berliinis. Keset sõja tulisemaid nädalaid otsisid ukrainlased saladuskatte varjus Euroopa turult meeleheitlikult kokku suurt hulka erinevaid sõjavahendeid, teiste hulgas nutikaid lasersihikuid.

 

Põldsamil oligi pakkumine otsekui varnast võtta: ta toob Leonardo Suurbritannia tehasest kohale 20 komplekti Type 163 lasersihikuid, koguhinnaga 3,76 miljonit eurot.

Abi võinuks ju olla suuremeelne, kui jätta kõrvale asjaolu, et Põldsam keevitas ukrainlastele pakkumist tehes sihikute turuhinnale 67 protsenti otsa. Muidu 112 000 eurot maksev laser tuli ukrainlastele nüüd hinnaga 187 959 eurot.

Miks Ukraina saatkond Põldsamiga käed lõi ning miks ei võinud ukrainlased sihitajaid ise Leonardo Suurbritannia tehasest hankida, jätab Ukraina saatkond Berliinis vastamata. Nad viitavad, et on ajapuuduses ja mattuvad niigi ajakirjanike päringutelaviini alla.

Küll aga kinnitab Saksamaa kaitseministeerium Ekspressile ja Die Weltile, et 20 Leonardo Type 163 lasersihikut oli saksa maksumaksja panus.

„20 lasersihiku tarnimine toimus 2023. aastal Saksamaa valitsuse Ukraina abistamise algatuse raames. Leping sõlmiti Ukraina ja ühe valdkonnas tegutseva partneri vahel,” ütles kaitseministeeriumi pressiesindaja. Rohkem detaile ta avaldama ei soostunud ega kommenteerinud ka võimalikku vaheltkasu.

 

Paberjälg näitab aga, et Põldsami ja Dehneni jaoks liikusid sündmused edasi nagu lepase reega.

2022. aasta septembrist novembrini kandiski Ukraina kaitseministeerium Bristolile küsitud 3,76 miljonit eurot üle. Samal ajal võttis Põldsam Eesti välisministeeriumi juures tegutsevast strateegilise kauba komisjonist laseritele sisseveoloa, millele kanti, et kauba väärtus on 3,76 miljonit.

Tegelikult sai Põldsam lasersihikud Leonardolt kätte 2,23 miljoni euroga ehk ligi 112 000 euroga tükist. Arvestades, et vaid aasta varem ostis Suurbritannia oma kaitseväele samad seadmed 112 000 eurose hinnaga, sai Põldsam seadmed Leonardost kätte tõenäoliselt turuhinnaga.

Kui laserid 2023. aasta jaanuaris Tallinnasse jõudsid, deklareeris Bristol Eesti tollis nende hinnaks 2,23 miljonit – sama, mis ta Leonardole maksis. Kui kaubalt olid maksud tasutud ja autod lasersihikutega said tollilaost välja sõita, jäi nelja kuu töö tulemusena siinsele vahendajale kätte ligi 1,1 miljonit eurot kasumit.

Selleks hetkeks oli elule ärganud ka Haiko Dehneni siinne ärikeha Reval Defence Systems.

Juba 2022. aasta novembris – vaid kaks nädalat pärast viimaste Ukraina rahade laekumist Bristoli pangakontodele – saatis Leonardo palgal olev Dehnen Põldsamile arve.

 

Sellel öeldakse, et Reval Defence andis Bristol Trustile nõu “lasersihikute ja Ukraina toetusfondi teemal”. Nõu pidi olema kulda väärt, sest sakslase nõudmisel tuleb tema Leedu makseteenusepakkuja Revolut kontole kanda 902 808 eurot. 2022. aastal kannabki Põldsam Dehnenile kokku 1,1 miljonit eurot. Puänt on, et osa Dehneni tulust pärines seega tema enda kaasmaalaste maksurahast.

Kui vaid pooleaastase staažiga Eesti ettevõtja Dehnen varem miljonär ei olnud, siis nüüd päris kindlasti. Mõnisada tuhat eurot teenib tema konsultatsiooniäri veel ka mullu teises kvartalis, ent sealt edasi tiksub Reval Defence tühjalt.

Tuttavate omavaheline nõustamisdiil ei jää aga kauaks märkamata.

2023. aasta veebruari algul paneb Dehnen Leonardos lahkumisavalduse lauale. Kui uskuda Leonardo Saksa haru Äripäevale läinud oktoobris saadetud vastuseid, avastatakse Dehneni kõrvaläri ning firma vallandab ta, kuna mees rikkus ettevõtte eetikakoodeksit ning sise-eeskirju.

 

Dehnen väidab tänini, et mingit vallandamist polnud, vaid ta lahkus omal soovil.

Ta ütleb Ekspressile, et tunneb Bristol Trusti ja selle omanikku Ants Põldsami aastaid. “Eestisse firma loomise ajendiks oli see, et mulle öeldi, et on teatatud vajadus nõustamisteenuste järele,” jääb Dehnen krüptiliseks.

Mis nõu Dehnen Põldsamile andis ja mille eest viimane talle üüratu konsultatsioonitasu maksis, keeldub ta ärisaladusele viidates ei avaldamast.

Dehnen väidab, et tal polnud puutumust oma endiselt tööandjalt lasersihikute ostmisega, sest tema töötas Leonardo Saksamaa harus, sihikud aga toodeti ja pandi teele Suurbritannia harust.

Küsimusele, miks illustreeris Dehnen oma Linkedini profiili veel aasta tagasi Type 163 sihitaja pildiga ning miks tema Youtube’i kontol on video lasersihitaja kasutamisest testlaskmistel, vastas Dehnen: “Olen selle süsteemi vastu professionaalselt huvi tundnud ja olen varem koolitanud NATO partnereid seda tüüpi süsteemi osas. Seetõttu sain anda teavet selliste süsteemide turuhindade kohta.”

 

Mingit rikkumist oma nõustamistegevuses Dehnen ei näe, sest mehe sõnul polnud Reval Defence lasersihikute ostu majanduslik osapool.

Ukraina kaitsehangetel on varem esinenud hulga korruptsioonijuhtumeid, kus ostuhinnad paisutatakse üles, et osa makstavast tasust kickbackina tagasi mõnele tellija esindajale saata.

Sellised kahtlused võimalikust altkäemaksust lükkab Dehnen aga ühemõtteliselt tagasi.

Ka saksa prokuratuurist kinnitatakse, et Dehneni tegevuse osas praegu uurimist alustatud ei ole.

 

Aga kuidas siis selgitada ebatavaliselt kõrgeid konsultatsioonitasusid? “Bristol Trusti vastav tasu tulenes suurest arvust projektidest, mis algatati äärmiselt lühikese aja jooksul. Paljud neist ei olnud edukad, kuid nõustamisteenust osutati,” vastas Dehnen.

Ants Põldsam ja Leonardo Germany Gmbh jätsid Ekspressi küsimustele loo ilmumise ajaks vastamata.

Ants Põldsam on varemgi ülikasumlike relvadiilidega meedia huviorbiiti sattunud.

Aasta tagasi kirjutas Ekspress koos välispartneritega, kuidas täiemahulise sõja kolmandal nädalal telliti Põldsami Bristol Trustilt Ukraina tarbeks 12 500 PG-7VM kumulatiivgranaati. Need on õlaltlastava granaadiheitja RPG laskemoon, millega said ukrainlased hävitada vene soomukeid ja jalaväge.

Põldsam, kel endal relvi pole, leidiski granaadid Tšehhi Excaliburi tehasest, ent kasseeris vahendustöö eest kaks miljonit eurot, teenides 30 protsenti vaheltkasu.

Ekspressi nõustanud eksperdid nimetasid rasvast kasumit „proportsioonist väljas olevaks“ ja esitasid küsimuse, miks selline skeem üldse punuti.

Toona ei tulnudki välja, kas kaks miljonit kasumit maksis kinni Ukraina või lääne maksumaksja. Üks sai aga selgeks: sõja tingimustes elavad relvavahendajad nagu või sees.

2022. aasta septembris esitas prokuratuur Põldsamile ja Bristol Trustile kahtlustuse ulatuslikus maksupettuses.

Õhtuleht on kirjutanud, et kahtlustuse järgi kulutas Põldsam Bristol Trustist välja viidud raha endale ja oma isale kuuluvale Pootsi eramõisale Pärnumaal. Lehe andmetel liikus mõisasse 1,1 miljonit eurot Bristol Trusti raha, millelt jäeti tasumata tulumaks ja erisoodustusmaks.