Istumine

Seiza
"Sitzender Junge" ("Istuv poiss"), Werner Stötzer, 1956

Istumine on keha olek puhkeasendis, kus toetutakse peamiselt tuharatele või puusadele ja ülakeha on rohkem või vähem vertikaalses asendis.

Istumise variandid

Istumine põrandal

Põrandal võib istuda nii sirgete kui kõverdatud jalgadega. Sirgete jalgadega istudes saab kasutada selja toetuseks mingit objekti või toetuda kätele. Kõverdatud jalgadega istudes võivad jalad olla paralleelselt (kõverdatud nagu põlvitadespõlved üles suunatud ja jalatallad toetumas maha või sääred reite all ja tuharad toetumas jalalabadele) või risti. Viimane on tavaline asend mediteerimisel.

Seiza ('õige istumine') on jaapanikeelne sõna, mis tähistab jaapani traditsioonilist istumisviisi, kus jalad on paralleelselt kõverdatud ja tuharad toetuvad jalalabadele, varbad suunatud taha. Sellega sarnaneb jooga vajrāsana.

Istumine kõrgemal istmel

Inimesel on võimalik peaaegu kõiki sobiva kõrgusega pindu kasutada istmena, sõltumata sellest, kas need on valmistatud istumise jaoks või mitte. Istmel istumiseks on kaks peamist võimalust: jalad asetsevad keha ees või on suunatud kahele poole keha kõrvale. Jalalabad võivad toetuda maha või jalatoele, olles horisontaalselt, vertikaalselt, sirgelt või kõverdatult erinevate nurkade all. Üks jalg võib asetseda risti üle teise ("jalg üle põlve"). Jalad võivad ka ilma toeta rippuda, kui iste on piisavalt kõrge. Ülakeha võib olla sirge, toetuda kummalegi küljele või taha või olla ettepoole kallutatud. Istudes langeb ülakeha koormus selja ristluu ja rindkere vahelise osa lülidele, ristluupiirkonna lihaskonnale ja liigestele ning lülisambale ja siseorganitele[1].

Uurimused näitavad, et tundide kaupa sirge seljaga istumine põhjustab liigseid pingeid ja võib tekitada kroonilisi seljaprobleeme. On leitud, et seljale kõige soodsam asend istumiseks on 45-kraadine tahanõjatumine ehk asend, kus selja ja jalgade vaheline nurk on 135 kraadi.[2]

Päevas vähemalt kaheksa tundi istumine suurendab ohtu haigestuda kardiovaskulaarsetesse haigustesse ja II tüüpi diabeeti, kuna keha omastab vähem hapnikku.[1]

Istumisega seotud vaevusi ennetab reguleeritava kõrgusega laua, selja ristluu ja rindkere vahelist osa toetava tooli tarvitamine, monitori parajale kõrgusele asetamine ning vajalike asjade asetamine endast kaugemale.[1]

Vaata ka

Viited

  1. 1 2 3 "Kas istumine tõesti tapab? Arst: istuv eluviis on tänapäeva suitsetamine". Maaleht. Vaadatud 20. jaanuaril 2026.
  2. "Sitting straight 'bad for backs'" BBC News, 28.11.2006, vaadatud 7.04.2010