Täna on riikliku transvestiidimeedia arvamusosakond punnis täis liberaale, kes otsivad õnne. Üks salga kloun otsib odavat elektrit ja keegi kinnisvaraarendaja üritab jätta muljet, et Eesti piiril ootavad miljardärid investeerimise järjekorras ja rahapakkidele on vaja luua via luminosa laadne “riiklik ekspressrada” – kao jalust, siit tuleb si+aks pappi!
Odavat elektrit võib otsida ja peabki otsima, aga siiani ei ole liberaalid seda leidnud. Või kui peaministrit uskuda, siis on leidnud selle tuulemöldrite töömailt, aga see jutt on nõme. Alatu vale paljastab igamehe elektritarve. Arvega vaielda ei ole mingit mõtet.
Iga normaalne inimene teab, et põleta kivi, võta kivilt ideoloogilised maksud maha ja kilovatt on jälle 3 senti. Just kuulsin, et Eesti energeetikud on oma kiviväljad maha müünud. 60 aasta varu läks. Nüüd pole muud kui käsi laiutada ja ohata, põletaks küll kivi, aga kivi ei ole. Kuskilt ei ole võtta.
Energeetikud on meil ärigeeniused ja ega keegi neile Utah` ja Jordaania paha asja meelde ei tuleta. Nüüd on uued raamatupidamislikud skeemid, aga mitte sellest ei tahtnud ma rääkida. Jutu lõpuks leiab liberaal odava elektri nii tuulikutest kui Soomest.
Tuulikud käigu kus… selle kirvega enam kurge ei püüa. Aga Soomes on jah odavam elekter, aga kui Eestisse jõuab, siis on kallis. Miks on kallis? Turg on selline. See, mis toimub liberaali peas ja propagandas, ei ole oluline, tegelikult käib see asi nii:
Niinimetatud kauplejad, kommete poolest pigem teeröövlid, kambas muidugi ka Eesti Energia ise, ostavad Soomest odavat elektrit keskmiselt 30–50 €/MWh perioodidel, kui Soome hind on madal ja müüvad Eesti börsil kallimalt, keskmiselt 90–150 €/MWh või tipus 200–400 €/MWh.
Milleks kivi ahju kühveldada, rabada ja higistada, kui sa võid tuima näoga põtrade elektri estraadirahvale 3-8 korda kallimalt maha müüa? Seda nimetatakse vabaks turuks ja arbitraažikasumiks, jätke meelde, pole vaja kasu taga ajada, keskenduge arbitraažikasumile.
Eesti aastane elektritarbimine on ~8–9 TWh, import Soomest ~40–50% ehk 3,5–4,5 TWh. Kui keskmine hinnavahe on 50–80 €/MWh, täiesti realistlik 2025–2026 andmetel, siis arbitraažikasum turul tervikuna on 175–360 miljonit eurot aastas. Nupumehed on odava elektri ka ilma propagandatalituse abita üles leidnud ja ka kiiresti mehele pannud.
Selge on see, et elektribörs peab kaduma koos süsinikukurnamise, röövellike maksude ja kliimahullusega. Ainult juhitav elekter ja asi nudi. Sellised mõtted muidugi liberaalsesse peakolusse ei mahu ja hea ka, las kaotavad ühed valimised suurelt. Kellelgi kahju nendest ei ole.
Siiski, toon ära liberaali kokkuvõtva lause: “See tähendab, et kõige rohkem kannatavad odava elektri puudusest Eestis need, kes ei saa oma tarbimist juhtida ja ettevõtted, mis tarbivad elektrit tööajal.” Mõte siis selles, et kui sa töötaksid ainult siis, kui tuul puhub, parem veel tuulisel ööl, vot siis oleks sinuga hästi.
Kahjuks ei ole sellist tootmist olemas. Hullumeelsus, vaimuhaigus, totrus. Ei oleks pidanud lugema ja ennast vihastama, aga hea on kaotajate valimispropaganda hädisusest siirast kahjurõõmu tunda.
Kui need nadikaelad edasi majandavad, kes majandavad, siis läheb elekter ainult kallimaks. Aga vaatame siis liberaalide teist trumpässa – väliskapitali lademeid – veidi lähemalt. Tegelikkuses me väliskapitali ei näe, vähemalt väldib suurtööstus Eestit nagu katku.
Põhjuseid ei ole vaja kaugelt otsida, suurtööstuse kapitalipaigutused on olnud pehmelt öeldes tagasihoidlikud eelkõige majandussurutise, energiakriisi ja piirkondliku julgeolekuolukorra tõttu. Manduv majandus ei kutsu, elekter on surmkallis ja pealegi käib pidevalt mingi sõjamanamine, sõjakisa segakoor annab menukaid kontserte 24/7.
Mis siis on see helendav tee, mis peaks väliskapitali maale meelitama, nii et elekter tunduks odav ja rahu igavene? On vaja anda kohalikele omavalitsustele pistist, siis elekter ometigi odavneb ja sõda kaob iseenesest kuskile ära. Nii see muidugi ei ole ja midagi meil arutada ka ei ole. Inimesed lihtsalt ei taha meremiihaleid aia taha jõrisema. Pole vaja.
Aga liberaalid tahavad, eriti helendava tee näite toob agitaator päikeselisest Hispaaniast: “Aragón toodab elektrit selgelt rohkem, kui ise tarbib. 2023. aastal oli toodang 22 235 gigavatt-tundi ja tarbimine 9679 gigavatt-tundi. See ongi see “ette ehitatud” eeldus, mida suurtarbija otsib.”
Siin on ära unustatud, et Aragónis on 90% maheelektrit, päikest ja tuult põhiliselt ja erinevalt meist, neil paistab päike ja on ka arvestatav hüdrosalvestus – meil midagi sellist ei saagi olla. Aga milleks muretseda, meie ustavad globalistid-satanistid joonistasid plaani, mille järgi meil on aastaks 2030 100% solkelektrit, millega pole midagi peale hakata.
Ütlen agitaatorile, et loe valitsuse paberid läbi ja rahune maha, 4 aasta pärast on siis selline Aragón, et hüppa aknast alla. Liberaalide arusaam õnnest on debiilne, ehita aga veel rohkem meremiihaleid ja päikese pilastamise platse ning anna külabürokraatidele pistist. Vot siis alles läheb kiire areng lahti. Ei lähe, mandumine ainult süveneb, see on kõik vale. Vargust ettevalmistav pettus.
Seda kõike on juba proovitud, see ongi häda ja viletsus kaasa toonud – see teile liberaalne õnn, kõik need äraneetud tuulemöldrid, feministid, immigrandid, homoseksualistid, militaristid ja satanistid oma haige ja läbinisti väärastunud elunägemisega. Vaadake hullumajas ringi, seal ei ole odavat elektrit ja välisinvesteeringuid, seal on haiged ja õnnetud inimesed. Seal on luulud.
Kui me ei tule liberaalsetest luuludest välja, siis me hukkume, sureme rahva ja riigina. Ja sureme pealegi lollina.
Sven Sildnik,
Sisepaguluses 12.03.2026