Esimene raamatukonkurss toimus Eestis 1958. aastal, kui valiti välja 25 parimat raamatut, mis olid ilmunud 1956. ja 1957. aastal. Näitus annab hea pildi sellest, kuidas on aja jooksul muutunud esteetilised ideaalid, tehnilised võimalused ja arusaamad sellest, milline on kaunis raamat.

“Alguses pöörati tähelepanu trükitööstusele, polügraafiale ja nähti võimalust, et saaks seda arendada. Pöörati küll tähelepanu ka kaunidusele, aga nagu Ivar Sakk väga täpselt ütles, oli see rohkem trükitööstuse kutsemeistri võistluse tase,” rääkis kuraator Edith Hermann.

Hermanni sõnul toimus murrang 1990. aastate lõpul koos trükitehnika arenguga.

“Siis tekkisid teised võimalused näiteks värvitrüki osas. Varasematel perioodidel ei saanud kunstnikud oma ideid reaalselt teostada, sest võimalused ei tulnud järele.”

Kuraatorid Ivar Sakk ja Edith Herman on igalt konkursilt valinud välja kümmekond raamatut, mis annab kokku ligi tuhat köidet. See oli paras väljakutse ka näituse kujundajatele.

“Laotuspinda tuleb ökonoomselt kasutada. Selle tõttu on nad tõstetud püsti. Osaliselt ka selleks, et võib-olla vältida ka seda, et kuna me soovime, et inimesed võtaksid kätte ja vaataksid neid ja paneksid täpsesse kohta tagasi, et ei tekiks kaost, kui raamatud lamavad,” sõnas näituse kujundaja ja graafiline disainer Viktor Gurov.

Välja on toodud ka 25 Eesti raamatukujundajat, kelle looming on jätnud meie raamatukujundusele mõjusa jälje. 

Näitus liigub Rahvusraamatukogust 20. märtsil Tallinna Ülikooli akadeemilisse raamatukokku ja 7. mail Tartu Ülikooli raamatukokku. Mobiilse väljapaneku teostas Valge Kuup Stuudio.