Vaid mõni päev tagasi, 8. märtsil avastatud asteroid nimega 2024 EG1 tegi täna öösel Maa lähedalt kiire ja ohutu möödalennu. Kosmiline kivi kihutas hääletult Antarktika alt läbi, ning pakkus astronoomidele põneva vaatlusvõimaluse, kuid ei kujutanud ohtu ei Maale ega meie looduslikule kaaslasele Kuule.

Asteroid jõudis Maale kõige lähemale 13. märtsi varahommikul kell 05:27 Eesti aja järgi. Sel hetkel oli selle kaugus meie planeedi lõunapoolkerast 317 791 kilomeetrit – see on umbes 83% Kuu keskmisest kaugusest.

NASA hinnangul on 10–22 meetri laiuse asteroidi kiirus Maa suhtes peadpööritavad 34 621 kilomeetrit tunnis. Pärast möödumist Maast jätkab see oma kiiret teekonda läbi päikesesüsteemi.

Pikk teekond ja kauged kohtumised

Esmased vaatlused pärast avastamist näitavad, et 2024 EG1 tiirleb ümber Päikese 655-päevasel elliptilisel orbiidil. Selle teekond viib ta Päikesele lähemale kui Maa ning seejärel kaugele Marsi orbiidist väljapoole.

Järgmine kord jõuab see rändav kosmosekivi mõnele planeedile lähemale alles 13. septembril 2186, mil see möödub Marsist umbes 12,1 miljoni kilomeetri kauguselt.

Üks paljudest, kuid pideva valve all

2024 EG1 on vaid üks enam kui 41 000 Maa-lähedasest asteroidist, mida NASA ja selle partnerid hetkel aktiivselt jälgivad. See arv kasvab tulevikus tõenäoliselt märkimisväärselt tänu Vera Rubini observatooriumi tööle, mis on juba oma esimeste andmetega avastanud 2000 seni tundmatut taevakeha.

Hoolimata astronoomilisest arvust objektidest on NASA Maa-lähedaste objektide uurimiskeskus ennustanud, et järgmise 100 aasta jooksul ei toimu ühtegi suurt asteroidilööki, mis võiks planeedile tõsist kahju tekitada.

Sellest hoolimata valmistutakse potentsiaalseteks ohtudeks. NASA ja partnerid mängivad läbi võimalikke stsenaariume, et parandada ülemaailmset teavitust ja reageerimisvõimet, ning arendavad murrangulisi missioone, mille eesmärk on ohtlike asteroidide kurssi tulevikus muuta.

Allikas: Space.com