Hiina väidab, et on Ukraina sõjas erapooletu ega anna erinevalt Ühendriikidest ja teistest lääneriikidest kummalegi poolele surmavat abi.
“NATO peaks Hiina meelevaldse laimamise ja ründamise asemel endasse vaatama,” soovitas Peking teisipäeval, vahendas AFP-BNS.
“Me soovitame NATO-l lõpetada süü veeretamine ja lahkarvamuste külvamine, mitte valada õli tulle ja õhutada vastasseisu, vaid pigem teha midagi praktilist selle kriisi poliitiliseks lahendamiseks,” ütles Hiina välisministeeriumi pressiesindaja Lin Jian.
Hiina ja Venemaa strateegiline partnerlus on pärast Vene vägede sissetungi Ukrainasse tugevnenud, kuid Peking ei ole võtnud omaks Lääne väiteid, et ta aitab Moskvat sõjas.
Kaubavahetuse laienemisega on Hiina siiski sanktsioonides Venemaad sõja-aastatel aidanud.
G7 välisministrid väljendasid reedel muret Hiina ettevõtete topetkasutusega materjalide ja relvaosade Venemaale tarnimise üle, sest Moskva kasutab neid sõja huvides.
Hiina jäi kõrvale eelmisel nädalavahetusel Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenski organiseeritud rahutippkohtumisest Šveitsis, kus kinnitati veel kord Kiievi nõudmist, et rahu saavutamise tingimusena peab Venemaa lahkuma Ukraina territooriumilt.
Stoltenberg ütles esmaspäeval Washingtonis, et Hiina president Xi Jinping püüab jätta muljet, et istub selles konfliktis tagaistmel, et vältida sanktsioone ja hoida kaubavahetus käimas. “Kuid reaalsus on see, et Hiina õhutab suurimat relvakonflikti Euroopas pärast Teist maailmasõda,” ütles ta ja hoiatas, et ühel hetkel on sel tagajärjed.
