“Tõenäosus elektrikatkestuseks on sama suur kui eelmisel või ülejärgmisel nädalavahetusel,” ütles Kilk.

“Kõige olulisem – käituge nii, nagu midagi poleks juhtunud, on väga hea, kui tarbimine on tavapärane, sest siis teame, kui palju tootmist tarbimisele vastu panna,” rääkis Kilk.

Katse käigus, mis algab laupäeva hommikul ja kestab pühapäeva pärastlõunani, võib tavatarbija, kellel on täpsemad seadmed, märgata pöörlevate masinate kasutamise puhul teatud erinevust tavaolukorraga võrreldes.

“Tahame saartalitluskatse käigus katsetada seda, mis juhtub siis, kui tasakaal hästi natuke paigast ära läheb. See tähendab, et sagedus hästi õrnalt läheb üles ja läheb alla. Lubame seekord natuke suuremat hälvet, kui tavapärane 0,01. Siis näeme, kas asjad, mis peavad üles või alla reguleerima, teevad seda,” sõnas Kilk.

Varuplaan tähendab Kilgi sõnul seda, et Eleringil on teatud rikete jaoks varu. “Meil on võimekus mitme olulise seadme, mis toovad meile elektrit, rikke puhul süsteemi töös hoida,” sõnas Kilk.

Kilk meenutas, et kunagi oli Leedu ja Poola vahele plaanis ehitada täiendav liin sünkroniseerimise hetkeks, aga see pole veel valmis. “See on meie elu kõige suurem mõjutaja viie-kuue aasta jooksul. Selle mittevalmimine pole kellegi viga. Põhjuseks on see, et selle hange toimus kõige hullema buumi järel ja hange tuli liiga kõrge hinna tõttu tagasi võtta ja midagi muud välja mõelda,” rääkis Kilk.

Desünkroniseerimine toimub Läti ja Leedu soovil aasta varem, kui plaaniti. Balti naabritele on kogu protsess teatud põhjustel kergem kui Eestile, selgitas Kilk.

“Neil on võimalik leida asendusinertsi süsteemist – lätlastel ja leedukatel on olemas hüdroelektrijaamad, millega on kerge teha sama, mida Eestis peavad tegema sünkroonkompensaatorid. Kui põlevkivijaamad seisavad, siis nende käivitamine võtab aega pool päeva, hüdroelektrijaamade käivitamine käib aga kiiresti. Leedukatel ja lätlastel on variant B olemas,” rääkis Kilk.

Kilgi sõnul on lahendused olemas ka puhuks, kui Poola ühendus peaks minema rikki või plaanilisse hooldusesse.

“Kuna meil on nüüd Baltikumis võimekus kiirete reservide kaudu hoida iseenda sagedust, siis kui Leedu-Poola liin läheb rikki, siis me hoiame Baltikumis natuke rohkem seda kõige kiiremat reservi. See mõne sekundi jooksul hakkab asendama seda puuduolevat võimsust. Praegu, kuni oleme Poola küljes, siis me jagame seda kiiremat reservi kogu Euroopa süsteemiga. Selle käivitamine võtab 15 minutit, siis on ka riskitase kõrgem. Kui on planeeritud hooldus, siis teeme selle juba ette ära,” rääkis Kilk.

“Kord aastas me neid hooldusesse võtame. Kasutame seda, kuni saab valmis Harmony Link sideühendus, mis hakkab jooksma maismaad mööda ja kus on tegu vahelduvvooluga,” lisas Kilk.

Kilgi sõnul on lahtiühendamise vaates soodne, et pole suurt külmalainet.

“Eestis on külmalainega võrreldes suurusjärk 20 protsenti madalam elektritarbimine. See 20 protsenti on nagu maast leitud,” ütles Kilk.

Olukord oleks veel lihtsam, kui ka Estlink 2 töötaks.

“Estlink 2 oleks andnud võimaluse tagada mingit osa reservidest, mida me saartalitluskatse ajal peame paraku Baltikumist seest hankima. See tekitab meile ka täiendavat kulu. Meie eelistus oleks olnud koos Estlink 2 töökorras oleku ajal teha desünkroniseerimine,” rääkis Kilk.