Paavst Franciscus vastas laupäeval noorte ukrainlaste küsimustele ja julgustas neid olema andestavad vaatamata väljakutsetele, millega nad silmitsi seisavad, kuna nende riiki laastab jätkuvalt sõda.
Apostelliku nuntsiuse Visvaldas Kulbokase ja peapiiskop Svjatoslav Ševtšuki korraldatud ürituse ajal suhtles paavst sõjast räsitud riigist ja sealt pärit noortega, kutsudes neid üles seisma vastu instinktile „löögile vastata teise löögiga”. Ta rääkis ka kodumaa armastamise tähtsusest, meenutades sõdurit Oleksandrit, kes läks rindele, väike evangeelium taskus. „Pidage meeles kangelasi, kes on andnud oma elu teie riigi eest,” ütles ta.
Kogunemine, mida peapiiskop Ševtšuk kirjeldas kui „ajaloo esimest kohtumist Rooma paavsti ja noorte ukrainlaste vahel”, toimus Kiievi Ülestõusmise katedraalis. „Kui kostab õhutõrjehäire, peame ühenduse katkestama ja kolima maa-alustesse varjenditesse,” hoiatas Ševtšuk. Vaatamata hiljutisele õhurünnakule said noored ühenduse luua tänu elektri- ja internetiteenuste taastamisele, vahendab Vatican News.
Kohalolijate hulgas oli pommiplahvatustest tugevalt kannatada saanud piirkonna Harkivi-Zaporžija piiskopkonna abipiiskop Jan Sobilo ning apostellik nuntsius Visvaldas Kulbokas, kes tutvustas külalistele paavst Franciscust. Nuntsiust ekraanil nähes märkis paavst: „Ta on hea!”
Casa Santa Marta saalis laua taga istunud paavst Franciscus kuulas tähelepanelikult ja tegi tühjale paberilehele märkmeid. Seanss algas ristimärgi ja meieisapalve lugemisega. Apostellik nuntsius luges ette lõigu Püha Pauluse kirjast roomlastele: „Me kiitleme Jumala auhiilguse lootuses… me kiitleme isegi oma kannatuste üle, teades, et viletsus annab vastupidavust.”
Seejärel kutsus paavst noori üles küsima, mida nad soovivad.
Arutelule eelnes kolm tunnistust. 17-aastane usklikust perest pärit tüdruk jagas lugu oma vennast, sõdurist, kes sai mitu korda haavata ja sattus vaenlase piiramisrõngasse. „Öösel palvetasin kaitseingli poole, et ta kaitseks teda ja kõiki sõdureid,” ütles ta. Noormees on vahepeal vabastatud.
Lapsepõlvest vägivalda talunud noor Donetskist pärit naine avaldas soovi õigluse järele: „Ma sündisin ebaõiglusetundega, aga ka tulevikulootusega. Usk annab jõudu edasi tegutseda.” Ta lisas paavsti poole pöördudes: „Me tahame rahu – õiglast ja kestvat rahu, mis võimaldab meil naasta oma kodudesse ja unistustesse. Usume, et hea on kurjast tugevam.”
18-aastane Harkivist pärit noormees rääkis seejärel oma langenud kaaslastest: „Paljud surevad… Vaenlane püüab hävitada meie linnu ja meie usku tulevikku.” Ta meenutas 12-aastast tüdrukut Mariat, kes hukkus raketilöögi tagajärjel, kui ta koos emaga poes käis. „Vaatamata tohutule valule usume, et Maria ja tema ema on koos Jumalaga. Nad on meie inglid.”
21-aastane Užhorodist pärit õpetaja Iliana Dobra oli esimene, kes esitas paavstile küsimuse: „Kas on väärt oma isamaa eest surra? Kuidas saame toita oma usku elu kaitsesse, kui elu ise on kogu maailmas devalveerunud?”
Paavst vastas: „Tänapäeval on elu devalveerunud. Rahale ja sõjapositsioonidele omistatakse suurem tähtsus kui inimelule endale.” Ta meenutas külastust Kesk-Euroopa riiki, kus ta nägi palju eakaid naisi ja lapsi teda tervitamas, kuid mitte ühtegi meest – „kõik olid sõjas hukkunud”.
„Sõda hävitab alati,” rõhutas paavst. „Abiks on dialoog: alati, omavahel, ka nendega, kes meile vastanduvad. Palun, ärge kunagi tüdige dialoogist. Rahu rajatakse dialoogi kaudu. Tõsi, mõnikord on dialoog mõnede kangekaelsuse tõttu võimatu, kuid me peame alati pingutama.”
Varssavis viibivale Ukraina põgenikule Anastasiale, kes küsis, kuidas säilitada usk keset kannatusi, vastas paavst: „Igatsus kodumaa järele on tugevus. Välismaa ukrainlased, palun, ärge kaotage oma igatsust oma riigi järele. Mõnikord on igatsus valus, kuid see hoiab meid edasi liikumas.” Nähes tema naeratust läbi ekraani, lisas ta: „Mõelge oma kodumaale ja naeratage selle eest.”
27-aastane Julia väljendas noorte meeleheidet, nähes, kuidas nende linnad rusudeks muudetakse: „Meie rahva vastu toimub genotsiid. Kuidas me näeme selles kõiges rahu?” küsis ta. Nähtavalt liigutatuna mõistis paavst Franciscus hukka sõja laastavad tagajärjed: „Sõda toob näljahäda. Igal õhtul helistan Gaza kogudusse ja nad ütlevad mulle, et neil on sageli nälg. Sõda mitte ainult ei põhjusta nälga, vaid tapab.”
Paavst, hoides üleval taskuformaadis kaitsevärvi kattega evangeeliumi, meenutas noort Ukraina sõdurit Oleksandrit, kes selle evangeeliumi enne oma surma rindele viis. Ta oli alla kriipsutanud psalmi 129: „Sügavusest ma hüüan sinu poole, Issand, Issand, kuule mu häält.”
„Oleksandr on üks teist,” ütles paavst. Sõduri rosaariumit üleval hoides lisas ta: „Minu jaoks on see reliikvia noormehest, kes andis oma elu rahu eest. Hoian seda oma laual ja palvetan sellega iga päev. Peame meeles pidama oma kangelasi, kes kaitsesid oma kodumaad. Ukraina rahvas kannatab. Avame silmad ja vaatame, mida sõda teeb!”
Julgustades noori alati taskuevangeeliumi kandma, kutsus paavst noori üles: „Lugege iga päev väike lõik. See annab elu!” Ta kutsus üles olema patrioodid: „Igal noorel on oma missioon. Rasketel aegadel peavad noored kandma edasi kodumaa vaimu. Teie kodumaa on sõjast haavatud, kuid armastage seda. Kodumaa armastamine on ilus asi.”
Ta ärgitas neid ka unistama: „Noor, kes ei oska unistada, on vanaks jäänud.” Erilises palves palus ta neil mitte unustada oma vanavanemaid, kuna nemad on mälu valvurid.
Tatiana (35) Chicagost rõhutas „tänapäeva Heroodese” eest põgenenud laste rasket olukorda. Ta küsis: „Kuidas me saame andestada ja õpetada lapsi andestama, kui sõda jätab meie südamesse sügavad haavad?” Paavst Franciscus tunnistas väljakutset: „Andestamine on üks raskemaid asju. See on raske kõigile, isegi mulle.” Ta lisas: „Kuid mind aitab see mõte: ma pean andestama nii, nagu mulle on andeks antud. Igaüks meist peab meenutama, kuidas meile on andeks antud. Andestamise kunst ei ole lihtne, kuid me peame edasi liikuma ja alati andestama.”
Paavst lõpetas sihikindluse sõnumiga: „Me kõik oleme teinud vigu, kuid kui keegi kukub, peab ta uuesti püsti tõusma ja edasi liikuma. Ärge kartke! Võtke riske ja kui kukute, siis ärge jääge maha.”
Pärast Ukraina vaimuliku hümni laulmist ja enne õnnistuse jagamist esitas paavst Franciscus veel viimase palve: „Palun ärge unustage oma noori kangelasi nagu Oleksandr – neid, kes on oma riigi eest andnud oma elu.” Üritus lõppes aplausi ja „Elagu paavst” rõõmuhõisete saatel.
#wpdevar_comment_1 span,#wpdevar_comment_1 iframe{width:100% !important;} #wpdevar_comment_1 iframe{max-height: 100% !important;}
Postitus arhiveeritakse Reede veebruar 7th, 2025 kell 4:35p.l.