Kui sündida Siberis sepa pojana, siis võib arvata, et sinust saab sepp Siberis, kuid väike Voldemar ihkas saada meremeheks, hiljem klouniks ja veel hiljem kirikuõpetajaks. Ja kõik tema soovid läksidki täide. Tema näitleja ja lavastaja reperutaar on täpselt sama lai klounaadist taevani.

Ta reisis palju, koguni nii palju, et tema õpilased lavakas kurtsid, et Panso on liiga vähe koolis. Nii sai Panso oma suurimad elamused ühest missast Kölnis ja Niagara kosest, neid mõlemaid just kuulates. Panso oli teatris sõna- ja dialoogihull, võis lausa karjuma hakata, kui ta ei kuulnud saali näitleja teksti.

Panso hakkas mõistma vaimu vene teatri suurkuju Stanislavski sõnade taga. Valgustatud Panso lõi Toompeale oma teatrikooli, et kuulutada Stansilavskit. Kooli märkiv Panso bareljeef paneb mõtlema, mida Panso käsi õigupoolest väljendab. Kas ta pakub peo peal õuna? Vaevalt. Pigem osutab ta kõigile oma õpilastele ja õpilaste õpilastele ja küsib: “Kas sina oled ikka Stanislavskit lugenud ja endaga tööd teinud?”

*

Lühiklippide sarja režissöör on Erle Veber, tekste kirjutab Urmas Vadi ja loeb Marika Vaarik, arhiivis toimetab Ruth Alaküla, kaamerat juhib Manuel Mägi ning mikrofoni hoiab Mart Kessel-Otsa.