Aasia tiigersääskede munad ja vastsed saabuvad Tartese sõnul Euroopasse eelkõige mereteid pidi ümbertöötlemiseks mõeldud vanade autorehvide vedamise käigus. “Autorehv on teadupärast suurepärane väike veekogu, kust vett on väga raske välja saada. See on üks kõige tõenäolisemaid aasia tiigersääse leviku vektoreid,” sõnas teadlane.
Nii nagu sääskedega leviva malaaria puhul, kannavad dengue viirust haigestunud inimesed ja troopilistes piirkondades elavad ahvid. Kui sääsk läheb haigelt inimeselt verd imema, sattuvad haigusetekitajad tema organismi. Järgmine kord kelleltki verd imema minnes nakatab putukas seeläbi ka uut ohvrit.
Terviseameti andmetel on haigusele alguses iseloomulik kõrge palavik ning pea-, liigese-, lihas- ja seljavalu. Palavik püsib kuus kuni seitse ööpäeva. Esmaste sümptomite järel tekib üldine lihasvalu, iiveldus, oksendamine ja nõrkus.
Kolme kuni viie ööpäeva möödudes tekib laigulis-sõlmeline või leetrite sarnane mitte-sügelev lööve, mis algab rindkerelt ning levib näole ja jäsemetele. Haigus kestab umbes kümme päeva, paranemisperiood on pikk ja vaegustega. Viiel protsendil juhtudest on haiguse kulg raske, kuid surmajuhte esineb harva.
“Suures plaanis siiski paanikaks põhjust pole. Euroopas on suhteliselt arenenud meditsiinisüsteemiga ühiskonnad. Kui keegi haigestub mõnda tõsisemasse nakkushaigusesse, näiteks dengue, siis tavaliselt pannakse ta haiglasse ehk isoleeritakse kohta, kuhu sääsed üldjuhul ei pääse,” tõi Urmas Tartes välja.
“Niimoodi nakkusahel katkeb. Malaaria ja dengue levik on ikkagi seotud inimasumite ja ühiskondadega, kus meditsiinisüsteemi võimekus jääb nõrgaks,” lisas teadlane.
Lõuna-Euroopasse reisimisel tuleks Tartese hinnangul siiski ettevaatlik olla ning käsitleda seda piirkonda juba kui troopilist piirkonda. “Tõenäosus dengue palavikuga nakatuda pole kuigi suur, päris troopikas on see tõenäosus ikkagi palju suurem. Sellegipoolest tasub aga ennast jälgida. Kui peale reisi esineb mingi haigestumine, tuleks kohe arstiga ühendust võtta,” soovitas Tartes.
Kas aasia tiigersääsk ka Eestis kanda kinnitab, ei oska Tartes praegu öelda. “Eks me saame varsti teada. Troopiliste loomade ja putukate jaoks on siin piirkonnas suurim väljakutse põhjamaise talve üle elamine. Meie suvised temperatuurid sobivad troopilistele loomadele ja putukatele küll. Võtmekoht ongi, kas nad suudavad aastaaegade vaheldumist taluda,” võttis Tartes kokku.
Eesti kliimaga kohanemiseks võib veel kaua aega minna
Terviseameti nakkushaiguste epidemioloogia osakonna peaspetsialist Maria Vikentjeva tõi välja, et tiigersääske pole siiani tuvastatud kaugemal kui 52° põhjalaius.
“Sääske on küll tuvastatud Rootsis, Hollandis ja Belgias, kuid võõrliigina. Tegu on tavaliselt juhtumitega, kus sääsed on laevade või lennukiga sisse toodud. Loomulikult on selliste avastuste puhul aga õigustatud küsimus, kas liik on suuteline kohapeal kanda kinnitama. Seda ka pidevalt uuritakse,” sõnas epidemioloog.
Praegu pole Vikentjeva sõnul Eesti elutingimused aasia tiigersääse jaoks sobilikud ja põhjamaise kliimaga kohanemiseks võib neil veel kaua aega minna. “Teist sääseliiki, Aedes aegypti, kes samuti dengue viirust levitab, leidub vähesel määral Euroopa Liidu riikide läheduses: Egiptuses, Musta mere ida regioonis (Venemaa, Gruusia, Türgi), Madeiral ja Küprosel.”
Terviseameti andmetel on Euroopa riikides esinevad dengue juhtumid peamiselt seotud reisimisega. “Viimase viie aasta jooksul on kohalikku levikut registreeritud Hispaanias, Itaalias ja Prantsusmaal. Eestisse tuuakse dengue palaviku juhtumid peamiselt Indoneesiast, Taist, Egiptusest, Maldiividelt, Costa Ricast ja Mehhikost,” sõnas Vikentjeva.
Kuna aasia tiigersääski on leitud ka Pariisis, kus peatselt toimuvad olümpiamängud, võib Vikentjeva hinnangul oodata dengue haiguse juhtude sagenemist. Näiteks 2015. aastal põhjustasid olümpiamängud Brasiilias sääskede poolt levitatava Zika puhangu. “Prantsusmaa on siiski võimeline hindama ja maandama võimalikke nakkushaiguste leviku riske,” sõnas epidemioloogia osakonna peaspetsialist.
“Üldiselt on viimastel aastatel dengue palaviku juhtumite arv Euroopas kasvutrendis, kuigi 99 protsenti neist juhtudest on riiki sisse toodud. Lõuna-Euroopa riikides registreeritavate kohaliku päritoluga juhtumite arv pole veel piisavalt suur, et tunnistada Euroopat dengue palaviku suhtes endeemiliseks regiooniks,” sõnas Maria Vikentjeva.
