Süüria on valmis lubama Venemaal säilitada oma õhu- ja mereväebaasid Vahemere rannikul seni, kuni mis tahes leping Kremliga teenib riigi huve, ütles Süüria kaitseminister Murhaf Abu Qasra sel nädalal antud intervjuus, rõhutades tema valitsuse pragmaatilist lähenemist uute liitude loomisel ja varasemate režiimide ümberhindamisel.
Venemaa suhtumine Süüria uude valitsusse on pärast president Bashar al-Assadi langemist detsembris „oluliselt paranenud” ja Damaskus kaalub Moskva nõudmisi, ütles Abu Qasra, andes märku suurest muutusest valitsuse moodustanud endiste mässuliste seas, vahendab Washington Post.
Kuni viimase ajani olid mässulised võitlejad nagu Süüria mässuliste peamine juht Abu Qasra pidevalt Venemaa sõjalennukite pommitamise all. Kuid „poliitikas pole püsivaid vaenlasi”, ütles ta Moskva, kunagise Assadi võimsaima liitlase kohta. Küsimusele, kas Venemaal lubatakse säilitada oma meresadam Tartus ja Hmeimimi õhuväebaas Latakias, vastas Abu Qasra: „Kui sellest on Süüriale kasu, siis jah.”
Pühapäeval Damaskuses antud intervjuus arutas 40-aastane Abu Qasra Süüria samme uute sõjaliste ja poliitiliste partnerlussuhete loomiseks, jõupingutusi pidada läbirääkimisi USA toetatud kurdi vägedega ning ambitsioonikaid plaane viia kodusõja ajal paljunenud relvastatud rühmitused ühtse kontrolli alla.
Ta rääkis oma kabinetis kaitseministeeriumi hoones, mille fassaadilt on rebitud endise režiimi pitser. Hariduselt põllumajandusinsener Abu Qasra teenis Assadi sõjaväes ülemleitnandina enne mässuliste poole üleminekut, hiljem liitus ta Jabhat al-Nusraga, mis oli kunagine al-Qaeda haru.
Ta ütles, et valis rühmituse 2013. aastal, kuna seal olid mõned parimad võitlejad, mitte ideoloogilistel põhjustel. Pärast seda, kui Assadi valitsus alustas araabia kevade ajal alanud suures osas rahumeelse ülestõusu jõhkra mahasurumisega, puhkes Süürias täielik kodusõda.
Nüüd võtab Abu Qasra ministeerium endale tohutu ülesande – taastada purustatud armee riigis, mida on sügavalt räsinud enam kui kümneaastane verevalamine. Süüria kaalub ka kaitselepingute sõlmimist mitme riigiga, ütles ta, ning alustab tundlikke läbirääkimisi nii USA kui ka Türgiga nende sõjaväebaaside staatuse üle.
Venemaa oli sõja ajal suur vaenlane, sekkudes 2015. aastal Assadi ja tema sõjaväe toetamisse, vallandades samal ajal laastavate õhurünnakute laineid mässuliste kontrolli all olevatele piirkondadele.
Kuid nüüd võib Kreml lisaks rahvusvahelisele legitiimsusele ja toetusele pakkuda midagi, mida Süüria uus valitsus väga soovib: endine president, kes põgenes lennukiga Moskvasse, kuna tema valitsemine kukkus detsembri alguses ootamatult kokku.
Sinisesse ja lipsuta ülikonda riietatud kaitseminister keeldus otse kinnitamast, kas Süüria ajutine president Ahmed al-Sharaa taotles möödunud kuu lõpus Vene ametnikega kohtudes Assadi väljaandmist. Kuid kohtumisel tõstatati Assadi vastutusele võtmise küsimus, ütles ta.
„Kui Bashar al-Assad otsustas Venemaale minna, arvas ta, et meil on võimatu venelastega kokkuleppele jõuda,” ütles Abu Qasra. „Võib-olla taastatakse suhted nendega viisil, mis teenib esmalt Süüria ja seejärel nende huve,” ütles ta.
Venemaa delegatsioon, mida juhib välisministri asetäitja Mihhail Bogdanov, ei kommenteerinud, kas pooled arutasid Assadi staatust. „Avaldasime tänu selle eest, et meie kodanikud ja rajatised ei saanud viimaste nädalate sündmuste tagajärjel kannatada,” ütles Bogdanov 28. jaanuaril peetud kõneluste kohta Šaraaga, vahendab Vene riiklik uudisteagentuur TASS.
Ta ütles, et kokkulepe Venemaa sõjalise kohaloleku kohta „nõuab täiendavaid läbirääkimisi”.
„Siiani pole midagi muutunud,” ütles Bogdanov. „Leppisime kokku, et jätkame põhjalikumaid konsultatsioone.”
Praeguseks on Venemaa, millel oli arvukalt baase ja eelposte üle Süüria, oma sõjaväelased ja varustuse välja viinud kõigist, välja arvatud kahest Tartuses ja Latakias asuvast rajatisest. Neil on Venemaa jaoks sügav strateegiline väärtus – eriti mereväebaas, mis annab Moskvale ihaldatud soojaveesadama Vahemerel.
Süüria lõpetas ametnike sõnul eelmisel kuul lepingu Venemaa ettevõttega Tartuse sadama kaubandusliku poole haldamiseks, kuid Venemaa sõjalise kohaloleku tulevik on ebaselge.
Damaskuse valitsus peab läbirääkimisi ka USA ja Türgi sõjaväebaaside staatuse üle Süürias, ütles Abu Qasra ning uued sõjalised lepingud Ankaraga võivad hõlmata Türgi vägede vähendamist või ümberjaotamist riigis, lisas ta.
Ta ütles, et küsimus, kas USA säilitab sõjalise kohaloleku riigi kirdeosas, on läbirääkimiste teema.
USA väed sisenesid Süüriasse esimest korda 2015. aastal osana jõupingutustest võidelda äärmusrühmitusega Islamiriik, toetades kurdide juhitud Süüria Demokraatlikku Jõudu (SDF), mis kontrollib Türgi ja Iraagi piiril suuri territooriume. Umbes 2000 USA sõdurit on endiselt nii Süüria kirdeosas kui ka kaugemas baasis Lõuna-Süürias.
„Kõik ootasid Trumpi võimuletulekut ja see küsimus vajab USA administratsiooni ja Süüria uue valitsuse vahel lahendamist,” ütles Abu Qasra läbirääkimiste kohta.
Türgi välisminister Hakan Fidan ütles pühapäeval, et Türgi, Süüria, Iraak ja Jordaania võivad kokku tulla, et võidelda Islamiriigi jäänuki vastu, mis võimaldab USA-l katkestada sidemed SDF-iga. Türgi näeb valdavalt kurdidest koosnevas võitlusvägedes ohtu oma territooriumile.
Pärast võimuhaaramist kaks kuud tagasi on Sharaa asunud püüdma riigi kontrolli alla kurdide kontrolli all olevaid enklaave, mis moodustavad umbes 25 protsenti Süüria territooriumist.
Abu Qasra keeldus läbirääkimiste üksikasju kommenteerimast, kuid ütles, et usub, et küsimus lahendatakse diplomaatiliselt. Valitsus lükkas tagasi SDF-i pakkumise ühineda kaitseministeeriumiga ühtse blokina.
Sharaa eesmärk on tagada, et piirkond läheks Damaskuse võimu alla ja et valitsus kontrolliks piirkonna vanglaid, ütles Abu Qasra. „Sõjaline lahendus põhjustab mõlemal poolel verevalamist,” ütles ta. „Meie hinnangul tuleb lahendus rahumeelne. Me ei kaldu sõjalise lahenduse poole.”
SDF haldab endiselt ümberasustatud isikute vanglaid ja laagreid, mis hõlmavad tuhandeid Islamiriigi liikmeid. Abu Qasra ütles, et seetõttu on USA toetatud kurdi vägede kontrollitud võimu üleandmine kriitilise tähtsusega. Kuid ta lisas, et tema sõjavägi on valmis „igaks stsenaariumiks”.
Möödunud nädalal väljaandele Economist antud intervjuus ütles Sharaa, et Türgi püüdleb kirdeosas „täiemahulise sõja” poole, kuid Süüria on palunud Ankaralt läbirääkimisruumi.
Assadi langemisele järgnenud nädalatel ütlesid USA ametnikud, et nad ootavad SDF-i ja uue valitsuse, sealhulgas julgeoleku- ja sõjaliste jõudude vahel mõningast lõimumist, kuid tõenäoliselt ei saa Süüria kurdid oma poolautonoomset piirkonda. Damaskus on välistanud piirkonna igasuguse isevalitsemise.
Abu Qasra ütles, et umbes 100 Süüria relvarühmitust on nõustunud tulema kaitseministeeriumi tiiva alla. Tema sõnul on mitu rühmitust, sealhulgas mässuliste juht Ahmad al-Awda, kes on seisnud vastu katsetele viia oma üksus riigi kontrolli alla.
Abu Qasra ütles, et kaitseministeeriumi väejuhatusega liituvad rühmitused ei tohi jääda oma praegustesse asukohtadesse ja lõpuks saadetakse kõik fraktsioonid laiali.
Rääkides jõupingutustest Süüriat stabiilsena hoida, osutas Abu Qasra hallidele laikudele oma habemes. „Mõne kuu pärast on mul palju halle karvu,” ütles ta.
#wpdevar_comment_1 span,#wpdevar_comment_1 iframe{width:100% !important;} #wpdevar_comment_1 iframe{max-height: 100% !important;}
Postitus arhiveeritakse Laupäev veebruar 8th, 2025 kell 5:34e.l.