HEEROLD. Uuenenud Okasroosikese loss vanalinnas, millel on üks väike iluviga
MINU TALLINN. Tallinna heerold alias kunstiajaloolane Jüri Kuuskemaa on seekord tulnud vanalinna Vene tänavale keskaegse Bremeni torni kõrvale, mille külge on ehitatud kahe tiivaga suur telliskivist hoone, mida tuntakse Okasroosikese lossina. Praegu paikneb selles laste kunstimaja.
Hoone projekteeris Baierist pärit arhitekt Otto Schott, kes eelistas neogooti stiili. Ta armastas telliseid ning Uue tänava osa ongi ehitatud kollastest tellistest. Hoone teine osa on aga püstitatud punastest tellistest. „Niisugune arhitektuur on päris ainulaadne, kuid ka huvitav,“ rääkis heerold.
10.03.2024 - Heeroldi jutud. Okasroosikese Loss
Lossi südames, seal kus aknad jäävad Uue tänava poole, asub peasaal klaveriga nurgas ning toredate vanamoodsate toolidega, mis viitab sellele, et seal toimuvad ka kontserdid. „Kui ruum sai aastaks 1905 valmis, siis oli see üsna lage, ilma ühegi küttekoldeta. Vanast kujundusest on säilinud mõned lõigud karniisialusest maalingust. Palmetid ja ornamendid on läbi pihusti lastud värviga, mis oli moodsam lahendus. Kõrged uksed on tõenäoliselt taastatud vanade jooniste järgi,“ tutvustas heerold.
Peasaali kõrval asuvas köögis seintel jookseb uuendatud karniisimaalingu lehtedega rida. Muidu on aga kõik modernses stiilis, kus moes on must värv. Säilinud on väga ilus lagi, kusjuures karniis ja kaunistused on osalt taastatud. Toredad on kolm paari aknaid ning laua ääres kergesti nihutatavad viini toolid, mis on populaarsed juba ligi 100 aastat.
Maja merepoolses otsas on ruum, mida kasutatakse kunstimaja laste näituste ülespanemiseks. Kõrval asub ka ruum, kus on säilinud vana stukklagi, mis on ilusti üle elanud kõik revolutsioonid ja sõjad ning rõõmustab meie pilku tänini.
„Ühte linnamüüri ossa lasi arhitekt Schott raiuda ava akna tarvis, mis valgustaks tema rajatud treppi. Aken ise asub paksu müüriga seina orvas ning ühendab omapäraselt keskaega uuemaga. Linnamüüri võinuks muidugi krohvimata jätta, sest praegu näeb see müüri jaoks liiga sile välja,“ märkis ta.
Vana ja uue liitmisest annab tunnistust ka müür, mis jääb trepi taha. Siin asub linnamüüri Bremeni torn.
„Okasroosikese lossi puhul õnnitles heerold Vanalinna hariduskolleegiumi, kes suutis lühikese aja jooksul laokile jäänud hoone suures osas korrastada. „See on saanud atraktiivseks ja noobliks ning kohaks, kus areneb laste kunsti- ja muusika koolitus.“ Okasroosikese maja pärineb algselt 17. sajandist, kuid hävis suures põlengus 19. sajandi lõpul. Seejärel ehitati hoone uuesti üles juba neogooti stiilis. Okasroosikese lossiks hakati seda kutsuma seetõttu, et pärast Teist maailmasõda haaras Nõukogude sõjavägi maja oma valdusse ja peitis kõrge plangu taha, kus see mattus pooleks sajandiks vääntaimede alla. Uuemal ajal oli maja ka tehnika- ja spordiliidu käsutuses.