Jüri Kuuskemaa (1951–1978 Jüri Keevallik; sündinud 25. oktoobril 1942 Tallinnas) on eesti kunstiajaloolane.

Ta on lõpetanud Keila keskkooli ja Tartu Riikliku Ülikooli kunstiajaloo erialal 1965. aastal.

Jüri Kuuskemaa töötas alates 1964. aastast Kadrioru kunstimuuseumis, algul teadurina, hiljem kuraatorina.

Ta on töötanud ka Tallinna linnapea nõunikuna, mil tema peamised töövaldkonnad olid muinsuskaitse, vanalinn, arhitektuur ja kultuuriküsimused.^[1]

Ta on rahvusvaheliselt hinnatud^[viide?] giid ja turismireiside juht. Kuuskemaa on tuntud muinsuskaitselise tegevuse ja harivate raadiosaadete poolest (Kuku Raadios tegi ta kuni 2023. aasta juulini saadet "Memoria")^[viide?]. Eriti suurt tähelepanu on ta pööranud Kadriorule^[viide?], sealsele barokkstiilis lossile ja pargile.^[viide?]

Kuuskemaa on väljendanud arvamust, et kui tuleb valida väärtusliku maja ja puu vahel, eelistab tema igal juhul maja: "Küllap on meie linnas ja maal keskkonda risustavaid inetuid parasiithooneid, mis tuleks maha lammutada, et lasta loodusharuldusest puudel kasvada. Kuid UNESCO maailmapärandisse kuuluvate ürgvanade hoonete puhul ei tohiks olla kahtlust, et puu ja maja, puu ja kiriku, puu ja torni vastuolu tekkides peab taanduma puu. Mis tahes liigist."^[2]

Kuuskemaa oli 1987. aastal Eesti Muinsuskaitse Seltsi (EMS) asutaja^[viide?] ning juhatuse liige^[viide?].

1990. aastal oli ta Eesti Kongressi delegaat.

Jüri Kuuskemaa on kandideerinud Keskerakonna nimekirjas 1996., 2013. ja 2017. aasta kohalikel valimistel ning 2015. ja 2019. aasta Riigikogu valimistel, kuid valituks ei ole osutunud.^[3][4]

Kuuskemaa on avaldanud muinsuskaitse- ja ajalooteemalisi raamatuid ning teinud raadiosaateid, sageli ilmub tema arvamuslugusid ajalehtedes.

• "Robert Falgi teoste näitus. Kataloog". Koostaja Jüri Keevallik. Tallinn: Tallinna Riiklik Kunstimuuseum, 1967
• "Avo Keerendi graafika näituse kataloog. Mai–juuni 1969, Tallinna Riiklik Kunstimuuseum". Koostaja Jüri Keevallik; kujundaja Avo Keerend. Tallinn 1969
• "Николай Кормашов : выставка живописи : каталог". Москва: Советский художник, 1974
• "Barokne Kadriorg". Tallinn 1985
• "Matkamaja". (1985)
• "Kadriorg 18. sajandil". (1986)
• "Estica". (1997)
• "Eesti rahvakalender". Tallinn 1998 ISBN 9985-9136-2-0
• "Ikoonid Tallinna kogudest"; koos Nikolai ja Orest Kormašoviga. Tallinn 1997
• "Peeter I ja Katariina I Tallinnas". Tallinn 2004. ISBN 9985-68-155-X
• "Hea töö headele inimestele. Tallinna käsitöölised". (2006)
• "Легенды и были Старого Таллинна" ("Vana Tallinna legendid ja tõsilood"). Tallinn: Aleksandra, 2010 ISBN 9789985996058
  • Новые страницы Старого Таллинна открывает Юри Куускемаа. – RUS.ERR.EE, 14. detsember 2010

• Kui mina olin veel väikene mees. Õpetajate Leht, 25. mai 2007
• Jüri Kuuskemaa: Vabadussamba taga on Ansipi suurusehullustus. Õhtuleht, 17. mai 2008
• Jüri Kuuskemaa: roheline terror. Tallinna Postimees.ee, 11. november 2008
• Džiisus, siisitamine ja roppsuude kuldaeg. Postimees, 17. veebruar 2009
• Häbenedes eestlust. Appi, keeleinspektsioon! Postimees, 23. juuli 2009
• Kuuskemaa lammutaks vabadusristi ja Solarise. Tallinna Postimees.ee, 23. jaanuar 2010

• 1980 Eesti Kunstnike Liidu kunstiteadlaste sektsiooni aastapreemia (Eesti NSV Riikliku Kunstimuuseumi kogude teatmikus ilmunud artikkel “Kadrioru kroonika”)
• 1997 Tallinna teenetemärk
• 2001 Valgetähe IV klassi teenetemärk^[1]
• 2001 Prantsusmaa Auleegioni rüütel^[5]
• 2005 Saksamaa Liitvabariigi Teeneterist
• 2007 Tallinna vapimärk^[6]
• Madalmaade Kuningriigi Oranje-Nassau ordu ohvitser^[7]
• 2024 EELK Haapsalu Püha Johannese koguduse teenetemärk ehk Johannese rist.

Jüri Kuuskemaa on näitlejate August ja Betty Kuuskemaa pojapoeg. Tema isa Madis Kuuskemaa oli enne sõda Eesti sõjakooli aspirant. 1940 võeti sõjakooli kursandid ja õppejõud Punaarmee Eesti Territoriaallaskurkorpusse. Kui sõda algas, siis lahingutesse neid ei saadetud. Neilt võeti relvad, arreteeriti ja hoiti kaks nädalat tühjas kirikus Peipsi järve kaldal, kust nad põgenesid ja tulid Tallinna tagasi. 1942 sakslaste totaalse mobilisatsiooni ajal mobiliseeriti ka nooremleitnant Madis Kuuskemaa, kes hukkus Idapataljoni koosseisus teisel pool Narvat.

Keevalliku nime sai ta 1951. aastal, kui vanavanemate soovil adopteeris ta kasuisa Udo Keevallik. Vanavanemad lootsid, et selle nime all on Nõukogude korra ajal kergem, kuna isa Madis Kuuskemaa oli langenud jaanuaris 1944 Teises maailmasõjas Saksa poolel võideldes.^[8]

Alates 1978. aastast on ta abielus Aet Kuuskemaaga. Neil on neli last, sh Juhan Kuuskemaa.^[9]

• TV3: Jüri Kuuskemaa seadis linlaste elu ohtu. Delfi, 23. veebruar 2010
• Jüri Kuuskemaa saab lõpuks ometi vanaisaks. Delfi, 15. juuni 2010
• Keskerakonna kandidaat Jüri Kuuskemaa sai teistega võrreldes eelise. Postimees, 15. september 2013
• Kadrioru poeg. Margit Kilumetsa intervjuu Jüri Kuuskemaaga. Eesti Naine, veebi lisatud 8. märtsil 2005