On palju märke, et Ukraina on alustanud oma kauaoodatud vasturünnakut. Nii räägivad kolm Soome Yle intervjueeritud sõjanduse asjatundjat.
Olukord sõjarindel on olnud tupikus juba mitmeid kuid, kuid viimasel ajal on liikumine Ukrainas suurenenud.
Venemaa väitis eile esmaspäeval, 5. juunil, et tõrjus Ukraina ulatusliku rünnaku Donetski oblastis. Rünnaku tegelik ulatus pole teada, kuid on teateid lahingutest vähemalt Lõuna-Donetski Velika Novosilka piirkonnas. Lisaks on Ukraina öelnud, et on Donetskis Bahmuti ümber edasi liikunud.
Teisipäeval pälvis meedia tähelepanu Lõuna-Ukrainas hiiglasliku Kahhovka tammi purunemine. Ukraina ja Venemaa süüdistavad teineteist tammi õhkulaskmises.
Yle uuris kolmelt eksperdilt Ukraina sõja olukorra kohta. Need on riigikaitse kõrgkooli sõjaväeprofessor Aki-Mauri Huhtinen, Aleksandri instituudi külalisteadur, sõjateaduste dotsent Ilmari Käihkö ja Rootsi riigikaitse kõrgkooli sõjalise strateegia õppejõud Joakim Paasikivi.
1.Kas vasturünnak on alanud?
Joakim Paasikivi: Ma ütleks, et vähemalt vasturünnaku algusfaas on alanud. Rünnaku ettevalmistamine on ju kestnud ligi kaks kuud.
Selle teabe põhjal, mida sotsiaalmeedias näeme, võime öelda, et vähemalt on kompamine alanud. Rünnaku algusele viitavad ka venelaste kummalised väited Ukraina sissetungi tõrjumise kohta.
Ilmari Käihkö: Võimalik, et vasturünnak on alanud. Asjad toimuvad mitmes rindelõigus. Pole selge, mis, kuid seal on liikumist.
Ukraina on juba mitmeid kuid rääkinud vasturünnakust ja riigisisesed ootused on suured. Peab märkima, et kell tiksub kogu aeg. Sõda on olnud tupikus alates novembrist. Ukraina peab seda muutma ja olema aktiivne, et Venemaa kaotaks territooriume. Nüüd näeme neid meetmeid üsna selgelt.
Aki-Mauri Huhtinen: Jah, vähemalt mingil määral. Võib öelda, et käimas on ettevalmistuse, luure ja operatsiooni käivitamise faas.
Nägemata on traditsiooniline läbimurdekatse, kus rindejoon katkeks ja Ukraina väed liiguksid kümneid kilomeetreid edasi. Sellist asja peidetakse lõpuni ja pole veel teada, kas sellist asja üldse nähaksegi.
Võib juhtuda, et vasturünnak on erineva tugevuse ja tempoga operatsioonide jada. Muidugi üritab Ukraina üle võtta maid, mille Venemaa talt võttis, kuid teine ??eesmärk on nõrgestada Venemaa võitlusvõimet.
2.Millised asjad toetavad arusaama, et vasturünnak on alanud?
Joakim Paasikivi: Sotsiaalmeediasse üles laaditud videod kui ka Venemaa ametlikud avaldused ja sõjablogijate kommentaarid. Need näitavad, et midagi on toimumas.
Hetkel tundub, et see toimub Donetski ja Zaporižja oblastite piiril, Vuhledari lähedal. Kuid olukord on väga ebaselge – nagu ka see, kuhu Ukraina oma põhijõud koondab.
Aki-Mauri Huhtinen: Ukraina aktiivsus on viimastel nädalatel kasvanud. Ukraina on Venemaa poolt okupeeritud aladel rünnanud komandopunkte, teeninduskeskusi ja transpordiühendusi. Lõunarindel on nähtud ka Ukraina läbimurde katseid. Ukraina on püüdnud leida Venemaa nõrku kohti. See näitab, et nad on teele asunud.
Ilmari Käihkö: Suhtlemine. Ukraina ei tohiks praegu rääkida sellest, mis tegelikult toimub, aga nad vihjavad kogu aeg. Näiteks [Ukraina sõjaväe poolt avaldatud] sõrm suu peal video annab mõista, et midagi on toimumas, kuid sellest ei tohi rääkida.
Lisaks oleme kuulnud Venemaalt infot vasturünnakute kohta. Ukrainlased seevastu on öelnud, et liikusid edasi Bahmuti suunal.
Me ei tea, kas sõja ummikseisust saab lahti, kuid liikumist on tavapärasest rohkem. See näitab, et ummikseisu üritatakse murda.
3.Kas Ukraina teatab ühel hetkel ametlikult, et vastupealetung on alanud?
Joakim Paasikivi: Selline teade võib tulla, aga alles tükk aega pärast seda, kui vasturünnak on reaalselt alanud. Siis, kui on ilmne, et toimingu peitmine pole enam kasulik. Praegu on Ukraina jaoks oluline üllatusvõimalus seoses sellega, kus ja millal erinevad rünnakud sooritatakse.
Oletan, et Ukraina kavatseb üritada suhteliselt laial rindel läbi murda Venemaa liinidest. Tasub püüda võimalikult kaua peita seda, kus on rünnaku põhifookus.
Aki-Mauri Huhtinen: Ma arvan, et Ukraina ei teata eraldi, et „nüüd me ründame siin ja sel ajal”. Ma arvan, et teade on Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenski avaldus eelmisel nädalal, et vasturünnak on otsustatud.
Ilmari Käihkö: Ukraina peaks vist hakkama vasturünnakust rääkima siis, kui on midagi saavutanud. Seni tasub ootused madalal hoida.
Ukraina olukord on vastuoluline: ta peab pidevalt teatama, et sõda läheb tema jaoks õiges suunas. Aga kui hakatakse rääkima vasturünnakust ja tulemusi pole, võib lõpptulemus olla kergesti vastupidine: usk Ukraina edusse võib nõrgeneda.
4.Kuidas võib Kahhovka tammi purunemine mõjutada Ukraina sõjategevust?
Joakim Paasikivi: Tammi lõhkumisest on kõige rohkem kasu venelastele. Dnepri üleujutuse alamjooksul on Ukrainal raske jõge ületada ja ähvardada [Venemaa poolt okupeeritud] Krimmi poolsaart.
Ukraina vasturünnakut iseenesest tammi purunemine ei hävita, kuid see tekitab Ukraina valitsusele palju muid probleeme: tuleb arvestada võimalike mõjudega Zaporižja tuumajaamale ja juhtida inimeste päästetöid piirkonnas.
Aki-Mauri Huhtinen: Selge see, et õhkulaskmine on rohkem Venemaa huvides. Dnepri ületamine on Ukraina jaoks esialgu võimatu. Ma ei usu, et sellel pikemas perspektiivis suurt tähtsust oleks, aga vähemalt Krimmi kiire tagasivõitmine pole Ukraina jaoks praegu selle operatsiooniga võimalik.
Teisest küljest arvan, et Ukraina on selleks valmis. Avalikkuses on palju arutatud, mis saab siis, kui tamm õhku lasta.
Samas on see ka Krimmi veehoidla. Venemaa ütleb sellega, et on valmis hävitama enda poolt okupeeritud territooriumi. Venemaa on meeleheitel.
See võib-olla viitab ka sellele, et Venemaa on loobunud rohkemate territooriumide vallutamisest. Ta hoiab küünte ja hammastega kinni Ukrainalt vallutatud territooriumist.
Ilmari Käihkö: Ukraina jaoks on tammi purunemisel rohkem negatiivseid tagajärgi.
Lisaks veevarustuse raskustele Krimmis on Venemaa jaoks miinuseks see, et mõned tema baasid Dnepri idakaldal võivad saada üle ujutatud.
Tammi murdumine muudab Ukraina võimalikud jõupingutused jõe ületamiseks keeruliseks. See on juba iseenesest raske operatsioon ja nüüd veelgi raskem.
Olukord sunnib Ukrainat evakueerima ka piirkonna elanikke ning sellel on ulatuslikud tagajärjed ka piirkonna loodusele.
#wpdevar_comment_1 span,#wpdevar_comment_1 iframe{width:100% !important;} #wpdevar_comment_1 iframe{max-height: 100% !important;}