Nagu ka ülejäänud lääne kirjandust, ümbritses ka “Ulyessest” Nõukogude ajal teatav salapära. “See oli iseäralik raamat selle iseäraliku asja sees. Nii et selline salapära ümbritses seda ilmselt kuidagi kogu aeg. Niimoodi vaikselt on teadvuse tagatoas tuksunud ja tiksunud.”

Teoseid tõlkides on oluline raamatu olemus teise keelde ümber kanda. “Mida rohkem sa konkreetsesse teosesse sisse oled läinud, seda rohkem hakkad tema olemust kuidagimoodi tajuma. Selline ühelt pool teatud väljakutse, kiusatus, teiselt poolt vastutustunne või kohusetunne, et selle olemus teise keelde ümber kanda,” lausus Rummo.

Oma pikale karjäärile tagasi vaadates ei oska Rummo mingeid konkreetseid teoseid, mis tall eriti südames on, välja tuua. “Mina teen oma asja nii, nagu ma oskan. Mis edasi saab, ei ole minu kontrolli all,” leiab ta. “Mis on enda jaoks oluline olnud, on taustas meeles niikuinii.”