Belgia alal on UNESCO maailmapärandi nimistus 16 objekti ja 16 objekti kandidaati.^[1]

Nimistusse on kantud:

• 15 kultuuripärandi objekti:
  • 1998 Flandria beginaažid
  • 1998 La Grand-Place, Brüssel
  • 1998 Canal du Centre'i neli laevalifti ja nende ümbruskond, La Louvière ja Le Roeulx (Hainaut)
  • 1999, 2005 Belgia ja Prantsusmaa linnakellatornid. Ühispärand Prantsusmaaga
  • 2000 Arhitekt Victor Horta põhilised linnamajad (Brüssel)
  • 2000 Brugge ajalooline keskus
  • 2000 Spiennes'i kiviaegsed ränikivikaevandused (Mons)
  • 2000 Tournai Jumalaema peakirik
  • 2005 Plantin-Moretuse maja, töökoja ja muuseumi kompleks
  • 2009 Stoclet' villa
  • 2012 Valloonia tähtsamad kaevandusalad
  • 2016 Le Corbusier' looming kui väljapaistev panus moodsasse arhitektuuri. Ühispärand Argentina, India, Jaapani, Prantsusmaa, Saksamaa ja Šveitsiga^[2]
• üks looduspärandi objekt:
  • 2017 Karpaatide ja teiste Euroopa regioonide muistsed ja põlised pöögimetsad. Ühispärand Albaania, Austria, Bosnia ja Hertsegoviina, Bulgaaria, Hispaania, Horvaatia, Itaalia, Põhja-Makedoonia, Poola, Prantsusmaa, Rumeenia, Saksamaa, Slovakkia, Sloveenia, Šveitsi, Tšehhi ja Ukrainaga
• nimistusse kandideerib alates 2002. aastast veel 16 objekti
  • 2025 "Tööliste kogukonnamajad (Belgia)". Ühispärand Argentina, Austraalia ja Taaniga^[3]

• UNESCO maailmapärand Belgias. UNESCO maailmapärandi koduleht. Inglise keeles, vaadatud 1. detsembril 2025