Ig Nobeli auhind

Ig Nobeli auhind ehk pila-Nobel[1] (inglise keeles Ig Nobel Prize) on Nobeli auhinna paroodiline variant, mis antakse mõneti naljakate, kuid samas mõtlemapanevate teadussaavutuste eest.

Ig Nobel on sõnamäng ingliskeelse sõna ignoble ('vääritu') teemal. Auhind antakse "saavutuste eest, mis panevad inimesi kõigepealt naerma ja seejärel mõtlema".[2]

Auhinna väljaandmise algatas teadushuumorit viljelev ajakiri Annals of Improbable Research (AIR). Seda auhinda jagatakse alates 1991. aastast.

Auhinnasaajad kuulutatakse välja sügiseti peetaval tseremoonial ning auhindu annavad üle Nobeli auhinna laureaadid. Kui esimestel aastatel toimus auhinnatseremoonia Ameerika Ühendriikides Massachusettsi Tehnoloogiainstituudis (MIT-s), siis alates 1995. aastast peeti tseremooniat Harvardi ülikoolis. Aastatel 2020–2023 jäeti koroonapandeemia tõttu traditsiooniline avalik tseremoonia ära ja avalikkus sai auhindade jagamisest osa veebiülekande kaudu. Alates 2024. aastast korraldab auhinnatseremooniat taas Massachusettsi Tehnoloogiainstituut.[3]

Alates 2023. aastast antakse Ig Nobeli auhinna rahaline osa välja 10 triljoni Zimbabwe dollarise rahatähena, mille väärtus on 0,40 USA dollarit (kuid mis on väga hinnatud numismaatikute seas).[4]

2010. aastal sai Andrei Geimist esimene inimene, kes on pälvinud nii Ig Nobeli kui ka Nobeli auhinna.

Auhinda on antud ka postuumselt. Näiteks 2024. aastal meenutati Ig Nobeli auhinnaga 1940. aastal ilmunud uurimust, mis käsitles piimatoodangu mõjutajaid piimakarjas; näiteks uuriti, kuidas mõjutavad lehmade piimaeritust lehma selga asetatud kass ja pauguga lõhkevad paberkotid; hirmunud lehmad näisid eritavat vähem piima.[5]

Auhinnatud teemade näiteid

  • 2013. aastal anti Ig Nobeli rahuauhind Valgevene presidendile Aljaksandr Lukašenkale avaliku plaksutamise keelamise eest. Selle aluseks oli Minskis 2011. aastal toimunud intsident, mille käigus oli Valgevene miilits vahistanud ühekäelise mehe, kelle kohus hiljem plaksutamises süüdistatuna süüdi mõistis.[6]
  • 2024. aastal pälvisid Ig Nobeli füsioloogiaauhinna teiste seas Jaapani teadlased, kes avastasid, et imetajad võivad hingata ka päraku kaudu. Meditsiiniauhinna sai Šveitsi, Saksamaa ja Belgia teadlaste töörühm, kes jõudis oma uurimistöös järeldusele, et valulikke kõrvaltoimeid põhjustavad platseeboravimid võivad patsiendi vaevuste leevendamisel olla valututest platseeboravimitest tõhusamad. Keemiaauhinna said Hollandi teadlased, kes olid teadustöös kasutanud kromatograafiameetodit selleks, et eristada purjus vihmausse kainetest.[7]
  • 2025. aastal sai Ig Nobeli bioloogiaauhinna Jaapani teadlaste töörühm, kes uuris, kas lehmade karvastikule värvitud sebratriibud kaitseksid lehmi verd imevate kärbeslaste eest.[8]

Vaata ka

Viited

Välislingid