Siuru (kultuurikeskus)
Kirjeldus
Lugemissaalidega raamatukogule ja näitusesaalidega kunstimuuseumile lisandub kahe saaliga mitmeotstarbeline ürituste keskus. Suures saalis saab korraldada kontserte, etendusi ja konverentse. Väikese saali juures hakkab tegutsema telestuudio Eesti Rahvusringhäälingule. Kolme suunitluse hulka on arvestatud väärtfilmikino, tööruumid ja kaks toitlustuskohta. Maa alla rajatakse sõiduautodele üle paarisaja ja mikrobussidele alla kümne parkimiskoha, hoone ümbrusse tekkib üle viiesaja jalgrattakoha. Üle-eestilise kokkutulemise paigana edendatakse kvartalit kaasaegsete lahendustega terviklikuks kultuuriliseks tõuke- ja tõmbekeskuseks Lõuna-Eestis.[3]
Ehitusprojekt teostatakse vastavalt 14. juulil 2023 avalikustatud arhitektuurikonkursi võidutööle "Paabel" (3+1 arhitektid).[4][5] Maastikuarhitektuuri osa sellest ja väliruumist kujundasid Kino Maastikuarhitektid. Keskpark kahandatakse tarindustööde käigus Teises maailmasõjas hävitatud klassitsistliku kaubahoovi[6][7] kunagise krundi piiresse, mis külgneb tänaseni Poe tänavaga. Vallikraavi tänava algusse luuakse jalakäijatele kõnnitee (kunsti- ja mängutänav), mis hakkab eraldama laiemat pargiala ja ehitist. Elurikkusega arvestavad rohealad säilivad Küüni tänava ääres kõrghaljastusena ning ürgsema madalama haljastusena turuhoone ette rajatava väljaku tagusel. Emajõeni rajatakse Vabaduse puiesteed ületav peaväljak, mis astmestikuna jõuab kaldani, eelduste kohaselt saaks sealt lähtuma püsiv randumissild väikelaevadele.
Paviljone meenutavate külgedega ning eenduva ülemise korrusega hoone esinduslikkus on eelkõige rõhutatud jõepoolsel küljel. Suviti üleni rohelusega kaetud katusemaastikult ning katusekohvikust ja väliterrassidelt avaneksid head vaated Emajõele, Ülejõele, Kaarsillale, vanalinnale ja Toomemäele. Inimestele luuakse liiklemiseks eriilmelised frondid kui ka promenaad, peamine sissepääs hakkab fuajeesse avanema esindusväljakult. Turuhoone ette moodustub turuplats, kus on ruumi nii välimüügile, kalaturule kui tegevuste jaoks noortele. Kauba tänava ajalooline ulatus markeeritakse ja lahendatakse mängualana, sealjuures on tagatud liikumine jalakäijatele. Uueturu 1 krundil olemasolev mänguväljak tõstetakse ümber Uueturu parki.
Tähtsus
Eesti Vabariigi parlamendi Riigikogu täiskogu otsusega ja eelnõu lõpphääletusega määrati riiklikult tähtsate kultuuriehitiste pingereas prioriteedilt esimeseks Tartu Kesklinna loodav kultuurikeskus.[8]
Arheoloogia
Tartu keskpargist võib enne ehitustöid saada suurim arheoloogiline uurimisplats Eestis. Eeluuringud maatükil näitasid, et 8000-ruutmeetrisel rohealal on säilinud rikkalik kesk- ja varauusaegne eeslinna kultuurkiht, mis vajab edasisi väljakaevamisi.[9]
Vaata ka
Viited
- ↑ "Tartu: Südalinna kultuurikeskus". www.tartu.ee. Tartu Linnavalitsus. 2023.
- ↑ Tartus Siuru alal alustatakse aprillis arheoloogiliste kaevamistega, ERR, 4. märts 2026
- ↑ "SÜDALINNA KULTUURIKESKUS Tartu linna ettepanek Riigikogu kultuurikomisjonile riiklikult tähtsa kultuuriobjekti osas" (PDF). www.tartu.ee. Tartu Linnavalitsus. 2020.
- ↑ "SÜKU: Tartu Downtown Cultural Centre". www.threeplusone.ee. 3+1 arhitektid. 2023.
- ↑ "Tartu kuulutas välja Süku arhitektuurivõistluse võidutöö". www.err.ee. Eesti Rahvusringhääling. 14. juuli 2023.
- ↑ "FOTOD ⟩ Keskpargi ala kannab endas hindamatut kultuuripärandit". tartu.postimees.ee. Tartu Postimees. 16. aprill 2021.
- ↑ "Tartu lood: kaubanduselu tuiksoon Kaubahoov". blog.ra.ee. Rahvusarhiivi ajaveeb. 31. oktoober 2018.
- ↑ "Riiklikult tähtsate kultuuriehitiste nimetamine". www.riigikogu.ee/fookusteemad. Riigikogu fookusteemad. 13. september 2021.
- ↑ "Keskpargist võib saada Eesti suurim arheoloogiline uurimisplats". tartu.postimees.ee. Tartu Postimees. 27. detsember 2024.