See artikkel räägib Pärnu maantee viaduktist raudtee, Koidu, Tehnika ja Kauba tänavaga ristumiskohas; teise Pärnu maantee viadukti kohta vaata lehekülge Pärnu maantee viadukt (Järvevana).

Pärnu maantee viadukt on viadukt Tallinnas Pärnu maanteel Veerenni, Uue Maailma ja Kitseküla asumi vahel.

Pärnu maantee viadukt ületab Tallinna–Narva raudtee, Tallinn-Väikse ja Balti jaama vahelise raudteelõigu ning Koidu, Tehnika ja Kauba tänava. Üle viadukti kulgevad ka Tondile suunduvad ja Tondilt tulevad trammiliinid.

Viadukti Pärnu maantee raudteeülesõidukohale plaaniti juba tsaariajal. 1915. aastal oli see viadukt "uude linnaplaneerimise projekti üles võetud".^[1]

Viadukti ehitamine algas siiski alles 1958. aastal ja see 300 m pikkune, 18,5 m laiune ja keskelt 6 m kõrgune^[2] ehitis valmis 1959. aastal.^[3] Nõukogude okupatsiooni ajal nimetati Pärnu maantee viadukti rahva seas ka Hendriksoni küüruks, kuna viadukti valmimise ajal juhtis linna Tallinna TSN Täitevkomitee esimees Aleksander Hendrikson.

See nn Hendriksoni küür oli praegusest viaduktist poolteist korda lühem ja märgatavalt järsem, mistõttu talviti ei saanud sageli autobussid viaduktist üle sõita. Viadukti kritiseeriti juba selle ehitamise ajal, kuna see ei vastanud isegi toonastele vajadustele^[4], aga ka hiljem, sest viadukt oli rajatud minimaalse, kahe, sõidureaga ning kippus jääma kitsaks pudelikaelaks aastatel 1964–1965 kavandatud Pärnu maantee laiendamisele.^[5]

Viadukti ehituses oli tehtud üks tõsine elementaarne viga, millele keegi ehitamise ajal tähelepanu juhtida ei julgenud. Nimelt armeeriti viadukti talad üle (sillatalad armeeriti tugitalade peal kokku). Seda tüüpi taladest ehitati üle NSV Liidu paarkümmend viadukti, mis kõik lagunesid ära. Tallinna oma demonteeriti neist viimasena.^[6]

1982–1986 viadukt lammutati ja ehitati uus topeltlai viadukt, selle projekteerisid Leningradi insenerid. Esmalt ehitati vana viadukti kõrvale uue viadukti linnast väljuva suuna osa ja alles vana viadukti lammutamise järel selle asemele ka uue viadukti kesklinna suunduvate sõiduradadega osa.^[7]

Seoses uue viadukti ehitamisega lammutati Pärnu maantee ja raudtee ristumiskoha lähedale (Pärnu maantee 96) 1937. aastal ehitatud neljakorruseline Liisa Borni maja, kus ehitamisest peale oli tegutsenud linnaelanikke teenindanud avalik saun (nn Koidu saun), ning veel kaks 1930. aastate lõpus ehitatud maja, mis jäid oluliselt laienenud ja pikenenud viaduktile ette.^[8][9]

Uus viadukt on vanast oluliselt laugem. See on väga moodsa konstruktsiooniga Egerti-tüüpi läbijooksva 300-meetrise pikkuse talaga plaatsild. Silla tala libiseb kõikidel vahetugedel ning on jäigalt kinni üksnes kesklinnapoolse samba küljes. Nõmme-poolse samba kohal on kandetalade ja sillaplaadi otsas terasest sõrmplaatidega konsoolvuuk, mille temperatuuri muutustest tingitud liikumine on kuni 16 sentimeetrit.^[6]

Viadukti värskendati põhjalikult 2014. aastal, mil AS Teede REV-2 remontis viadukti kandetalad, servaprussid, kaldasambad, vahesambad, viadukti piirded, trepid ja pandused ning uuendas katendid.^[10]

• Kaks silda vajavad remonti. Eesti Päevaleht, 12. november 1997