Laureaat kuulutati välja festivali avatseremoonial, mis leidis aset 6. märtsil Raplas. Miilen pälvis tunnustuse Eesti filmidele hinge, sügavuse ja rütmi andmise eest.

Miileni tööde hulka kuuluvad näiteks mängufilmid “Naerata ometi”, “Nipernaadi”, “Jõulud Vigalas” ja “Need vanad armastuskirjad”, dokumentaalfilmid “Härra Vene maailm”, “Valli baar”, “Vaikelu naisega” ja “Riigivargad” ning animafilmid “Naksitrallid”, “1895”, “Suur Tõll”, Hotell E” ja “Põrandaalune”.

Kokku on siiani tegutsev Miilen rohkem kui poole sajandi jooksul monteerinud ligemale 170 filmi. Sealjuures oli esimene mängufilm, mida laureaat 1970. aastate teises pooles monteeris, Leida Laiuse “Kõrboja peremees”.

Leida Laiuse nimeline rändauhind anti välja seitsmendat korda ja selle saab traditsiooniliselt naisfilmitegija, kelle tegevus eesti filmikunsti edendamisel ja arendamisel on olnud silmapaistev.

Auhinnaks on Hille Palmi väikeskulptuur “Igavene tants”, millega stuudio Tallinnfilm premeeris 1985. aastal Leida Laiust filmi “Naerata ometi” eest. Auhinna pani režissööri mälestuse jäädvustamiseks välja tema ristitütar Helve Kuuskmann.

Varem on auhinna pälvinud Eeva Mägi, Anna Hints, Elen Lotman, Moonika Siimets, Katrin Kissa ja Marianne Kõrver.

Kaheksas Naiste Ööde filmifestival toimus 6.–8. märtsini Raplas. Festival kogus ligemale tuhat külastust, mis on kõigi aegade rekord.

Kavas oli kümme pikka ja neli lühifilmi nüüdismenukitest klassika ja lastefilmideni välja, lisaks avati kunstinäitusi ja esitleti raamatuid.