Briti ajaleht Daily Telegraph kirjutab, et USA presidendi Donald Trumpi 500 miljardi dollari suuruse „tasu“ nõudmine Ukrainalt läheb palju kaugemale maavaradest. See puudutab kõike alates sadamatest ja infrastruktuurist kuni nafta ja gaasini ning riigi laiema ressursibaasini.
Eelmisel nädalal Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskõi lauale jõudnud lepingu tingimused kujutavad Daily Telegraphi teatel endast Ukraina tähtajatut majanduslikku koloniseerimist. See seab reparatsioonide kohustuse, mida ei ole võimalik täita. Dokument on tekitanud Kiievis jahmatuse ja paanika, kirjutab ajaleht.
Daily Telegraph sai oma valdusse lepingu projekti, millel on märge „Privileged & Confidential“ ja mis kannab 2025. aasta 7. veebruari kuupäeva. Selles öeldakse, et USA ja Ukraina peaksid asutama ühise investeerimisfondi, et kindlustada, et „konflikti vaenulikud osapooled ei saaks kasu Ukraina ülesehitamisest“.
Leping hõlmab „majanduslikku väärtust, mis on seotud Ukraina ressurssidega“, sealhulgas „mineraalsete ressursside, nafta- ja gaasiressursside, sadamate ja muu infrastruktuuriga (nagu kokku lepitud)“, jättes ebaselgeks, mida muud see veel puudutada võib. Leping peaks alluma USA New Yorgi osariigi seadustele seaduste konflikti põhimõtteid arvesse võtmata.
Lepingu järgi võtaks USA 50% Ukraina kaevandatavate ressursside tuludest ja 50% kõigi kolmandatele osapooltele väljastatavate uute litsentside finantsväärtusest ressursside tulevase monetiseerimise eest. Sellise tulu kohta on USA-l lisaks pärandiõigus, mis ühe allika sõnul tähendab „maksa kõigepealt meile ja siis toida meie lapsi“.
Washington saaks pea täieliku kontrolli enamiku Ukraina loodusvarade üle. Fondil oleks eksklusiivne õigus otsustada kõigi tulevaste litsentside ja projektide meetod, valikukriteeriumid ja tingimused. Daily Telegraphi teatel näib leping olevat kirjutatud erajuristide, mitte USA välisministeeriumi või kaubandusministeeriumi juristide poolt.
Zelenskõi pakkus idee anda USA-le otsene osalus Ukraina haruldaste muldmetallide ja muude maavarade sektoris välja ise, kui külastas septembris Trump Towerit, lootes sellega kindlustada tulevasi relvasaadetisi, kirjutab ajaleht. Tema kalkulatsioonide kohaselt pidi see tooma Ukrainasse USA ettevõtteid ja tekitama poliitilise takistuse Venemaa presidendi Vladimir Putini uuele kallaletungile.
Zelenskõi on rõhutanud ohte, mida tekitaks titaani, volframi, uraani, grafiidi ja haruldaste muldmetallide sattumine Venemaa kätte.
Zelenskõi ei oodanud ilmselt, et talle esitatakse tingimused, mis tavaliselt esitatakse sõja kaotanud agressorriikidele. Daily Telegraph kirjutab, et need on hullemad kui pärast Teist maailmasõda Saksamaale ja Jaapanile kehtestatud.
Kui see lepinguprojekt heaks kiidetaks, kujutaksid Trumpi nõudmised endast suuremat osa Ukraina SKT-st kui pärast Esimest maailmasõda Versailles’ lepinguga Saksamaale määratud reparatsioonid. Samal ajal näib Trump tahtvat Venemaa täielikult karistuseta jätta.
Trump ütles Fox Newsile, et Ukraina on sisuliselt nõustunud USA-le 500 miljardi dollari maksmisega. „Neil on tohutult väärtuslik maa haruldaste muldmetallide mõttes, nafta ja gaasi mõttes, muude asjade mõttes,“ ütles Trump.
Trump hoiatas, et Ukraina antakse Putinile taldrikul üle, kui ta need tingimused tagasi lükkab. „Nad võivad diili teha. Nad võivad mitte diili teha. Nad võivad olla ühel päeval Venemaa oma või nad võivad ühel päeval mitte Venemaa oma olla. Aga mina tahan seda raha tagasi,“ lausus Trump.
Trump teatas, et on seni sõjale kulutanud 300 miljardit dollarit, ja lisas, et oleks rumal rohkem kulutada. Tegelikkuses on kongress heaks kiitnud viis abipaketti koguväärtusega 175 miljardit dollarit, millest 70 miljardit dollarit on kulutatud USA-s relvade tootmiseks. Osa on humanitaarabi, aga suurem osa tuleb tagasi maksta.
Jutt Ukraina ressurssidest on muutunud sürreaalseks, märgib Daily Telegraph. Maavarade koguväärtusena on räägitud 26 triljonist dollarist.
Ukrainas on ilmselt suurim liitiumi leiukoht Euroopas. Aga liitiumi hind on pärast mulli purunemist 2022. aastal langenud 88%. Suuri leiukohti avastatakse üle maailma. USA-s endas avastatud liitium muudab Ukraina oma praktiliselt tarbetuks.
Sama kehtib Daily Telegraphi teatel ka haruldaste muldmetallide kohta. Need ei olegi nimelt nii haruldased.
Ukrainas on koobaltit, aga enamikus elektriautode akudes kasutatakse nüüd liitiumraudfosfaati ja koobaltit ei ole enam vaja. Lisaks sellele vähendavad naatriumioon-, ja väävlil põhinevad akud tulevast liitiumi vajadust nagu ka taaskasutus, kirjutab Daily Telegraph.
Ukraina gaasist rääkides on Juzivska leiukoht osaliselt Putini kontrolli all ning Karpaatides on keeruline geoloogia ja suured kaevanduskulud, mistõttu Chevron loobus seal tegutsemast.
Daily Telegraph kirjutab, et Ukraina ei suudaks 500 miljardit dollarit ära maksta mingi mõistliku aja jooksul, rääkimata sellest, kas on austust väärt tegu kohelda ohvrit nii pärast seda, kui ta on hoidnud liberaalsete demokraatiate rindejoont tohutute ohverdustega kolm aastat. „Kes tegelikult kellele võlgu on, võiks küsida,“ märgib Daily Telegraph.
„Minu diilide tegemise stiil on üsna lihtne ja otsekohene,“ ütleb Trump oma raamatus „The Art of the Deal“ („Diilikunst“). „Ma sihin väga kõrgele ja siis ma ainult jätkan surumist ja surumist ja surumist, et saada, mida taga ajan.“
„Tavalises kaubanduses võib teine pool lihtsalt minema kõndida. Trumpi nõudmine on neoimperialistliku suurriigi raudrusikaga väljapressimine nõrgemalt riigilt, kellel on selg vastu seina, ja kõike seda kullaaugu pärast, mis eksisteerib peamiselt Trumpi peas,“ kirjutab Daily Telegraph.