Euroopas kardetakse, et kava võib jätta Euroopa otsustamisest kõrvale ning julgustada Vene režiimi juhti Vladimir Putinit edasiste agressiivsetele sammudele, kirjutas väljaanne Politico reede õhtul.
“Meil on Euroopa julgeolekuarhitektuur juba olemas – NATO-l ja Euroopa Liidul on selles oma roll. Peame tagama, et Ukraina oleks sellesse arhitektuuri kaasatud. Probleem seisneb endiselt selles, et Venemaa rikub pidevalt aluslepinguid, millel see süsteem põhineb. Putinil ei ole Euroopa julgeoleku suhtes vetoõigust,” ütles EL-i välispoliitika kõrge esindaja Kaja Kallas More reedel USA plaani kommenteerides.
Putin does not have a veto over European security. Any agreement to end the war must prevent Russia from re-arming and re-attacking. This is why earlier this year, I put forward a paper with core demands towards Moscow, which was discussed by EU Foreign Ministers. This should be the basis for any negotiations. Concessions should be on the aggressor, not on the victim. My press remarks in Warsaw alongside @sikorskiradek and @andrii_sybiha ↓
— Kaja Kallas More (@kajakallas) November 6, 2026
Trump rääkis neljapäeva hilisõhtul pärast Valges Majas peetud kohtumist Venemaa presidendi eriesindaja Kirill Dmitrijeviga “suurest ja ilusast kokkuleppest”. Ta lisas: “See hõlmab enamat kui ainult Ukrainat, võiksin isegi öelda, et see võib hõlmata kogu Euroopat.”
Trumpi väimees ja eriesindaja Jared Kushner lisas peagi, et eesmärk on töötada välja praktilised kokkulepped, mis arvestavad kõigi osapoolte julgeolekumuredega, vähendavad tulevaste konfliktide ohtu ning loovad stabiilsema ja prognoositavama julgeolekukeskkonna.
Kushneri sõnul oleks kokkuleppel viis eesmärki: “Püsivad julgeolekukonsultatsioonid, usaldusväärne kriisikommunikatsioon, suurem sõjaline läbipaistvus, vastastikused meetmed pingete eskaleerumise ohu vähendamiseks ning pikaajaline raamistik Euroopa julgeoleku ja stabiilsuse tagamiseks.”
Samas lisab USA värske ettepanek täiendavaid küsimusi juba varem Euroopas tekkinud ärevusele Trumpi uue lähenemise pärast Venemaale, mis käib koos surve suurendamisega Ukrainale, tõdes Politico. Selle taustaks on aga USA valitsuse püüe taaselustada pikalt takerdunud läbirääkimisi Moskva täiemahulise agressioonisõja lõpetamiseks Ukraina vastu.
Väljaanne esitas kokkuvõtte vestlustest 12 NATO diplomaadi, EL-i saadiku ja Euroopa valitsusametnikuga, kellele lubati tundlikul teemal vabalt rääkimiseks anonüümsust.
Kolme NATO diplomaadi sõnul ei teavitatud alliansi liikmesriike USA plaanidest ette ning paljud neist suhtuvad algatusse endiselt skeptiliselt.
“Kushneri mõte jääb pisut segaseks,” ütles üks NATO diplomaat. “Euroopas valitseb üldine arusaam, et Moskva kasutab praegusel hetkel igasuguseid temaga peetavaid arutelusid tulevase julgeolekukorralduse üle lihtsalt oma seisukohtade seadustamiseks. Euroopa liitlased ei toeta seda.”
Üks kõrge Euroopa ametnik lisas: “Sõna-sõnaliselt pole selles midagi, mida saaks ette heita, aga me teame, et tegelikult toimub midagi muud.”
“Elevant toas”
Kahe EL-i diplomaadi sõnul tutvustas Euroopa Komisjoni presidendi Ursula von der Leyeni kabinetiülem Björn Seibert USA ettepanekut reedel EL-i riikide suursaadikutele. Sellele eelnesid riikide julgeolekunõunike arutelud samal teemal.
“Kiievis ja mujal Euroopas ollakse valmis osalema läbirääkimistes, kuigi usaldus venelaste vastu on väike. Aga EL ei hakka seda takistama,” ütles üks kohtumisel osalenud diplomaat. Samas lisas ta, et Trumpi ümber koondunud inimesed alahindasid seda, kui oluline see konflikt Euroopa jaoks on ning kui ohtlik oleks Euroopale Ukraina jaoks ebasoodne tulemus.
“Meie ja paljude teiste pikaajaline seisukoht on, et Euroopa julgeolekuarhitektuuri üle ei tohiks sõja ajal arutada. Ja ilmselgelt ei tohiks seda teha ilma eurooplasteta,” ütles üks kõrge Euroopa julgeolekuametnik.
“Euroopal peab olema koht läbirääkimiste laua taga, kui arutatakse Ukraina rahu ja Euroopa tulevase julgeolekuarhitektuuri küsimusi,” ütles Leedu president Gitanas Nausėda reedel pärast kaheksa Põhja- ja Balti riigi kohtumist.
Sel nädalal toimus Brüsselis kaks töörühmade kohtumist Ukraina rahuleppe ettevalmistamiseks. Neile järgnevad USA vahendatavad töörühmade kõnelused Ukraina ja Venemaaga 10.–11. novembril Abu Dhabis.
“Peame rahukõneluste suhtes realistlikud olema ja Venemaa tegelike kavatsuste hindamisel väga ettevaatlikud,” ütles Poola peaminister Donald Tusk selle nädala alguses ajakirjanikele. “Talvel võib Putinil kokkuleppe saavutamiseks olla vähem motivatsiooni.”
Saksamaa liidukantsleri Friedrich Merzi pressiesindaja Stefan Kornelius, kelle ülemus vestles Trumpiga neljapäeva õhtul, ütles, et pärast sel nädalal toimunud USA vahevalimisi on läbirääkimiste suhtes tekkinud “uus pakilisuse tunne”. Tema sõnul kerkib teema uuesti esile järgmisel nädalal Dublinis toimuval EL-i valitsusjuhtide mitteametlikul kohtumisel.
Kohtumine pidi algselt keskenduma tehisintellektile, kuid Ukraina arengud võivad aruteludes keskse koha hõivata, ütles kolmas EL-i diplomaat. “Asjad liiguvad üsna kiiresti,” lisas ta.
Mõned liitlased kardavad siiski, et USA võib siduda oma uue algatuse analüüsi ja sellele järgnevate otsustega Ameerika vägede paiknemisest Euroopas, mis peaks avaldatama detsembris.
“See ongi elevant toas,” ütles teine NATO diplomaat. “Üks asi on rääkida Euroopa julgeolekuarhitektuurist olukorras, kus USA sõjaline kohalolek Euroopas on tavapärane. Hoopis teine asi on arutada Euroopa julgeolekuarhitektuuri olukorras, mis meid tulevikus ees ootab – ja keegi ei tea, milline see olukord olema saab.”
Zelenski: me ei taha uut Jaltat
USA esitatud plaani suhtes väljendas kahtlusi ka Ukraina president Volodõmõr Zelenski, kes ütles intervjuus uudistekanalile CNN, et Trumpi kavandatav laiem julgeolekulepe Venemaaga võib olla ohtlik kogu Euroopale.
“Ameerika pool soovis arutada Euroopa ja Venemaa julgeolekutaristu ideed. Minu arvates ei ole see lihtne küsimus ning see võib osutuda isegi ohtlikuks,” ütles Zelenski sissejuhatuseks küsimusele Trumpi teate kohta, et valmimisel on ulatuslik kokkulepe, mis hõlmaks enamat kui ainult Ukraina ehk Euroopa julgeolekut tervikuna.
Küsimusele, kas ta usaldab Kushneri väidet, et iga kokkulepe peab austama kõigi riikide territoriaalset terviklikkust, vastas Zelenski, et mõned tema ideed olid kasulikud, kuid seadis kahtluse alla Venemaa kavatsused.
“Me toetame relvarahu. Me toetame pingete leevendamist. Kuid me ei ole näinud Venemaa poolelt ühtegi märki ega signaali, et nad oleksid valmis midagi ette võtma,” tõdes Ukraina president.
“Ma arvan, et just see ongi ohtlik. Kui nemad – ja ma pean silmas Venemaad – ei taha arutada, kuidas seda sõda lõpetada, vaid soovivad alustada hoopis Euroopa uue julgeolekutaristu loomisega, siis on see ohtlik,” lisas ta.
Zelenski hoiatas, et sellised läbirääkimised võivad kujutada isegi veel suuremat ohtu Euroopa Liidule kui Ukrainale.
“Muide, see on Euroopa Liidule ohtlikum kui meile. Meie ei kuulu Euroopa Liitu. Me liigume selle liikmesuse poole, kuid ei ole veel liikmed. Me ei kuulu ka NATO-sse. Ma vabandan, et seda ütlen. Ma ei räägi nende riikide nimel, kuid see on ohtlik kõigile. Me kõik elame Euroopas.”
Seejärel esitas Ukraina president oma kõige selgema hoiatuse: “Me ei taha Jalta 2. Me ei ole selliseks formaadiks valmis. Me ei taha, et Venemaa meie vahele lõhe tekitaks.”
Zelenski rõhutas, et suveräänsus ja territoriaalne terviklikkus peavad jääma iga rahvusvahelise kokkuleppe aluspõhimõteteks.
“Kui tahate olla vaba ja demokraatlik riik, siis on vähim, mida vajate, see, et teie naabrid austaksid teie suveräänsust ja territoriaalset terviklikkust.”
Zelenski hoiatus peegeldab kartust, et Euroopa julgeolekuarhitektuuri üle peetavad läbirääkimised võivad anda Moskvale mõjuvõimu sõltumatute Euroopa riikide tuleviku üle, ilma et Venemaa oleks esmalt lõpetanud agressiooni Ukraina vastu. Viide Jaltale osutab 1945. aasta konverentsile, kus USA, Nõukogude Liidu ja Ühendkuningriigi liider otsustasid Teise maailmasõja järgse maailmakorralduse ning mida seostatakse ka Euroopa jagamisega mõjusfäärideks.
Seotud lood
