USA trikikunstnik Bryan Berg jõudis Guinnessi rekordite raamatusse esimest korda maailma kõrgeima kaardimajaga 1992. aastal 17-aastasena, kui ta ehitas 4,67 meetri kõrguse kaardimaja.

Pärast seda on ta oma rekordit mitmel korral löönud – 1998. aastal ehitas ta näiteks 7,62 meetri kõrguse, 1999. aastal 7,7 meetri kõrguse ja 2007. aastal 7,8 meetri kõrguse kaardimaja.

6. novembri sündmused Eestis:

1938 – president Konstantin Päts More avas Pärnu suursilla.

1947 – Tallinnas kanti ette esimene sõjajärgne mängufilm («Elu tsitadellis»), kus osalesid eesti näitlejad.

1948 – kasutama hakati Kohtla-Järve ja Leningradi vahelist gaasijuhet.

1982 – Uppsalas toimusid Tartu ülikooli 350. aastapäeva pidustusüritused, kus osales ka Rootsi kuningas Karl XVI Gustav.

1990 – asutati Eesti Ajalehtede Liit (3. maist 2019 Eesti Meediaettevõtete Liit).

1995 – vahetus valitsus: alates 17. aprillist 995 võimul olnud Tiit Vähi More teine valitsus vahetus Tiit Vähi More kolmanda valitsuse vastu (tegutses kuni 17.03.1997).

2000 – tööd alustas e-maksuamet.

2007 – AS A-Selver avas Tallinnas Lasnamäe tehnopargis tollal Eesti suurima, 4200 ruutmeetrise pindalaga Selveri Köögi, mis hakkas varustama kõiki Selveri keti kaupluseid.

2008 – arikonsultatsiooni- ja audiitorfirma AS Ernst & Young Baltic andis esimest korda välja aasta ettevõtja tiitli, mille pälvis OÜ Krimelte juht Jaan Puusaag.

2009 – Euroopa Parlament andis esimest korda Euroopa Kodaniku auhinna, 37 auhinnatud inimese ja organisatsiooni seas oli ka Pärnus venekeelsetele lastele supiköögi asutanud Raissa Juhans-Murumets.

Ja maailmas:

1906 – Taani filmirežissöör Ole Olsen asutas filmikompanii Nordisk Film.

1917 – Esimene maailmasõda: lõppes Ypres’ lahing.

1923 – Jacob Schick patenteeris elektripardli.

1936 – Eesti saadik Johan Leppik esitas oma volitused Itaalia kuningale Vittorio Emanuele III-le.

1939 – Saksamaa alustas Krakówi haritlaste vastu suunatud aktsiooni.

1999 – Bryan Berg ehitas 131-korruselise kaardimaja. Maja kõrgus oli 7,7 meetrit.

1999 – Austraalias toimunud referendumil oli 55 protsenti hääletajaist vastu kavale muuta riigikord ehk asendada kuninganna ja kindralkuberner presidendiga ning muuta Austraalia vabariigiks.