Protsess, mis sai alguse 2007. aastal Vladimir Putini Müncheni kõnega, sai lõppakordi sealsamas Münchenis USA asepresidendi sõnavõtuga.

President Donald Trumpi on mõnede vaatlejate poolt iseloomustatud kui rahvusvahelise elu „bullyt“. Kinnistunud tava kohaselt tõlgitakse sõna eesti keelde „koolikiusaja“. Kujutlege maailma riike koolijõnglaste kambana, kes on langenud kolmandat aastat klassikursust läbiva päti võimusesse. Too on ahastamapanevalt loll, aga suure ja tugevana võib ta endale lubada kõike – tirib tüdrukutel seeliku üle pea, topib poistele lund krae vahele.

Rahvusvahelise elu iseloomustamisel ei pea metafooride leidmisel end enam tagasi hoidma. Ühendriikide kaitseminister Pete Hegseth teatas 13. veebruaril Brüsselis NATO peakorteris peetud pressikonverentsil: „Make no mistake, President Trump will not allow anyone to turn Uncle Sam into „Uncle Sucker“. Lause kõlas seoses Ühendriikide nõudmisega, et Euroopa riigid peavad hakkama oma julgeoleku eest ise hoolitsema. Ligilähedane tõlge: „Ärge arvake, et president Trump lubab onu Sami muutumist onu…“.

Noorematele lugejatele, kes valdavad ameerika slängi paremini kui eesti keelt, pole vaja seletada, kes või mis on „sucker“. Küll aga igaks juhuks õiendus, et „Uncle Sam“ on 19. sajandil leiutatud lisatähendus lühendile US (United States), seega on tegemist Ameerika Ühendriikide personifikatsiooniga. Ühesõnaga – ärgu keegi eurooplastest arvaku, et onu Sami (või onu Heinot) saab tillist tõmmata.

See ongi rahvusvahelise suhtluse uus keel.

Paaria puhtakspesemine…

Püüame uuest rahvusvahelisest keelest lähtudes analüüsida president Trumpi läbirääkimiste meetoodikat Venemaa presidendi omaga. Saudi Araabias käivad praegu ettevalmistavad kõnelused Ameerika ning Venemaa esindajate vahel, mis võivad tuua tippkohtumise presidentide vahel. Aga need kõnelused võivad ka luhtuda. Me ei tea.

Me teame seda, et Trump helistas 12. veebruaril Vladimir Putinile, et pidada temaga poolteisetunnine vestlus. Veebiplatvormil Truth Social olevas postituses teatas Trump järgmist: „Arutasime Ukrainat, Lähis-Idat, energeetikat, tehisintellekti, dollari mõju, ja veel teisi asju.“

Järeldame siit, et Putin ei ole enam vähemalt USA juhtkonna silmis paaria, ta on väljunud rahvusvahelisest isolatsioonist, temaga arutatakse paljusid rahvusvahelist elu tahke ning riikidevahelise suhtluse huvipunkte. Trump: „Nõustusime koos töötama, väga usalduslikult (very closely), kaasa arvatud teineteise külastamine.“

Tõepoolest, miks ka mitte – kahe suure riigi juhid on sarnaste vaadetega. Trump: „President Putin kasutas minu väga tugevat valimiskampaania lausungit COMMON SENSE (tähendab „terve mõistus“, originaalis ongi kirjutatud suurte tähtedega). Me mõlemad väga usume sellesse.“

…või lihtsalt taktika

Telefonikõne tõlgendamisel on analüütikud jagunenud kahte leeri. Ühed leiavad, et endine KGB agent Putin, kes on teiste isikute värbamisel ehk ärarääkimisel professionaal, määris iseendasse armunud Trumpile ohtralt mett moka peale ja lõpptulemusena „tinistas ta ära“. Lisame siia eelmainitud Hegsethi avalduse, et Ukraina sõja lõpetamiseks läbirääkimistele minnes ei pea Ameerika pool realistlikuks naasmist Ukraina sõjaeelsete piiride juurde, nagu ei pea USA võimalikuks ka Ukrainat NATO liikmena. Siit tuletatakse oletus, et Putin on sisuliselt sõja võitnud, saades Trumpilt kõik, mis ta tahtis.

Teine leer aga manitseb tegemast ennatlikke järeldusi, soovitades pidada meeles, et USA 47. president on oma olemuselt kinnisvaraarendaja (sõjas purustatud Gaza ülevõtmise plaan, et muuta see uueks Rivieraks, kinnitab seda), kellel on pikaajaline New York Citys tegutsemise kogemus. Mis tähendab seda, et Trumpil on olnud juhust pidada läbirääkimisi bandiitidega. Kuna ta on ikka veel elus, siis järelikult enam-vähem edukalt. Kokkupuutel maffiapealikuga ei tirita kohe püstolit välja. Alustuseks öeldakse midagi lepitavat. „Nice car“, kui vestluspartner on tuntud autohuviline. „Nice legs“, kui ta ümbritseb end kenade tütarlastega. „Great job“, kui ta on teadaolevalt uhke oma võimu üle kuritegeliku maailma teatud segmendis.

Eelmainitud analüütikute koolkonna arvates ei tähenda Putini ja Trumpi vastastikused kiitused mitte kui midagi. See on pelgalt läbirääkimiste soojendusfaas.

Idanaabrite propaganda on Trumpi telefonikõnest suures vaimustuses, pannes telefoniga rääkivate presidentide fotod ajalehtede esikülgedele, aga nagu ühest lekkinud juhtnöörist (ehtsust ei saa kinnitada) selgub, annavad Kremli nukujuhid riigi propagandaaparaadile käsu keskenduda Putini kiitmisele, mainides Trumpi seejuures võimalikult vähe ning harva.

Oletame, et Kremlis töötavad inimhingede insenerid teavad Trumpi läbirääkimiste taktikat. Hakata ennatlikult kiitma, et Putin saab Trumpilt seda ja toda ja veel midagi kolmandat, ning jääda siis pärast tõelisi läbirääkimisi tühjade kätega, oleks mainekujunduslik katastroof. Putin, olgu lisatud, on kurtnud mitte ainult viimase kolme aasta kestel Ukrainasse sissetungi õigustades, vaid tegelikult juba varemgi, kuidas lääs on teda petnud. Et ollakse justkui midagi lubanud, aga siis sellest taganenud. Ehk kasutades Hegsethi kõneviisi, tekib küsimus „who is the sucker at the poker table?“.

Müncheni pomm

Jah, toimuvat on võrreldud ka pokkerimänguga. Seal on bluffimine mitte ainult lubatud, vaid lausa kohustuslik. Putini kurtmisest lähtudes võiks arvata, et antud juhul on tema olnud „sucker.“

USA asepresident JD Vance pidas 14. veebruaril Müncheni julgeolekukonverentsil Euroopa liidritele šokeeriva kõne (see oli tegelikult pommiplahvatus), süüdistades Euroopa riike demokraatlike põhiväärtuste eiramises, sellal kui Trumpi juhitud Ameerikas on need väärtused vastupidi ausse tõstetud.

Kõnet on tõlgendatud kahel moel. Ühed arvavad, et Vance sekkus Saksamaa parlamendivalimistesse, tehes reklaami äärmusparempoolsele AfD-le. Teised arvavad midagi kaugemale ulatuvat – Vance kobestas pinnast Ühendriikide vägede lahkumisele Euroopast, öeldes Euroopa liidritele, et Vana Maailma väärtushinnangud ei lange enam kokku Uue Maailma väärtustega ja seetõttu ei näe Ühendriigid ka enam mingit moraalset kohustust Euroopat kaitsta.

Siin tõmmatakse paralleel Putini kõnega sellelsamal Müncheni konverentsil 2007. aastal, mil Putin heitis sisuliselt vaenukinda NATO-le, süüdistades allianssi itta laienemises ning kunagi justkui kellegi poolt antud mittelaienemise lubaduse rikkumises. Aasta hiljem tungis Venemaa Gruusiasse, tehes lõpu juttudele Gruusia võimalikust ühinemisest NATOga. 2014. aastal hõivas Putin Krimmi.

Putini kõne Münchenis ja kõik järgnenud sammud pälvisid „äratuskella helina“ tiitli. Siinkirjutaja ei jaksa kokku lugeda, kui mitu korda on seesinane kell helisenud, aga JD Vance’i äsjane kõne oli taas järjekordne „wake up call“.

Olgem ausad: metafooride keeles on aeg minna üle uuele kõnekujundile – Vance’i kõne oli järjekordne haamrilöök NATO puusärki. Vaielda võib ehk selle üle, kas praegu naelutatakse puusärgi kaant juba kinni või kuuleme haamrilööke alles selle valmistamiseks, aga selge on, et keha, mis lamab puusärgi kõrval, ei kuule enam mingeid äratuskella helinaid. Ehk nagu Prantsusmaa president Emmanuel Macron ütles juba 2019. aastal: „NATOt on tabamas ajusurm (brain dead ehk kooma).“ Ütlus kõlas seoses Trumpi esimesel ametisolekul tehtud vihjetega Euroopa kaitsmise või õigemini kaitsta mittesoovimise kohta. Macroni ütlus oli mõistagi samuti „äratuskella helin“.

NATO esimene peasekretär Briti kindral Hastings Ismay sõnastas tema juhitud organisatsiooni ülesande meeldejääva ning ohtralt tsiteeritud ja korduvalt ümbersõnastatud aforismiga: „Keep the Russian out, the Americans in and the Germans down.“ Tõlkes: „Hoida venelased väljas, ameeriklased sees ja sakslased all(asurutuna).“ Kogu selle grammatiliste prepositsioonide „out“, „in“ ja „down“ objektiks oli teise maailmasõja järgne Euroopa.

Keep the Russian out, the Americans in and the Germans down.

Et lord Ismay sõnu tuleb võtta ajalooliselt kaalukatena, tõendab asjaolu, et Nõukogude Liit esitas 1954. aastal avalduse, mida võiks tõlgendada kui katset astuda NATOsse (vastava dokumendi tegi Putin avalikuks 2001. aastal). Ja vaadates sõjajärgse Saksamaa integreerimist demokraatliku läänega, siis tollal kardeti – nagu kardeti taas pärast Berliini müüri langemist – majanduslikult ülitugeva ning sõjaliselt liiga võimsa Saksamaa domineerimist Euroopas. Sakslaste hoidmine „maas“ oli aktuaalne. Mis puutub aga ameeriklastesse, siis USAs on olemas traditsioon tõmbuda Euroopa asjadest eemale ja jätta Vana Maailm omaenda mahlas podisema. Mis 20. sajandi 1920.–1930. aastatel juhtuski, lõppedes teadagi millega. Suure plahvatusega. Seega oli ameeriklaste hoidmine „sees“ eluliselt vajalik.

Ühendriikide „truudusetus“

Tulles tänasesse, siis Trumpi esimese administratsiooni ajal saime teada, et USA ei taha enam eriti olla „sees“. Nüüd siis Müncheni konverentsil, tema teise ametiaja esimese kuu möödudes, saime sellele lõpliku kinnituse. Ka Saksamaad pole vaja enam maas hoida, sest ta on käpuli hoidmatagi. Ja Venemaa… ta on Euroopas „sees“ nii energiakandjatega kui ka parempopulistide mõjutustegevusega.

NATO oma algses tähenduses – täita Põhja-Atlandi Liidu rolli – on surnud.

Eesti poliitikud ning kaitsevaldkonna ametnikud, kes ehitasid pärast 2004. aastat oma karjääri fraasidele nagu „euroatlandi väärtused“, „meie olemegi NATO“, „commitment“, „5. artikli garantii“, püüavad asjaolu mõnda aega maha vaikida, aga ega see pikalt õnnestu.

Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Kaja Kallase hinnangul, et tal oli JD Vance’iga Münchenis „väga-väga hea kohtumine“, on umbes sama palju väärtust nagu Trumpi ütlusel 2019. aastal Põhja-Korea diktaatori kohta „I got along really well with him“ (ma saan temaga hästi läbi). Võib-olla Trump saigi temaga hästi läbi, aga mitte ühtegi poliitilist järeleandmist ta Kim Jong-unilt tollal ei saanud. Teineteise kiituseks öeldud sõnad ei tähenda mitte kui midagi.

Edasine maailmapoliitika käik on absoluutselt ennustamatu. Kummaline öelda, aga Hiina RV välisministri Wang Yi kõne Müncheni konverentsil oli ainus hetk, kui süda lakkas puperdamast ning jalad tundsid kindlat pinda. Kas Euroopa peaks looma Hiinaga liitlaslikud suhted? Võib-olla tooks meid koomast välja nõelravi ja ženšenni juur?

Pokkerimäng jätkub, panused on ülikõrged.